Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
dB on suhteline mõõtühik.
6dB ei näita pinget, kuid ütleb, et pingete erinevus on 2 korda
12dB on pingete erinevus 4 korda
18dB on pingete erinevus 8 korda
20dB on pingete erinevus 10 korda
40dB on pingete erinevus 100 korda
jne, tuleta ise edasi.
miinus on siis sama, lihtsalt väiksem sama palju korda.
Müra mõõdetakse siis näiteks suurima kasuliku signaali suhe mürasse...
Tugipinged, mille suhtes saab mõõta:
0dBV on vist 1V
0dBmkv kasutati kunagi vastuvõtjate tundlikkuse mõõtmisel, =1mkv
0dbW = 1W, saatjate juures hea kasutada
0dbm on vist 1mW, mõõda mida tahad
ok, veidi juba selgem
oletame, et mõõteriist näitab 12dBmkv, kas see siis tähendab, et pinge mõõteriista sisendis on tegelikult 4mkv (kui tugipinge on 1mkv siis 4 korda suurem on 4mkv)?
või on hoopis 1/4=0,25mkV
viimati muutis kasutaja Muchacho; 18 m 2007, 22:33.
Detsibelle kasutades saab arvutustes korrutamise-jagamise asemel liitmise-lahutamisega hakkama. Nii on ju mugavam! Ma arvan et selleks nad kasutusse võetigi...
Päris eesti keeles ja lihtsalt on detsibellide kohta mitmeski raamatus kirjutatud, tsiteeriks siin lõiku Heino Pedusaare raamatust "Helitehnika kodus" (kirjastuselt "Valgus" 1982), lk. 10...11.:
"Detsibell pole selline absoluutne mõõtühik, nagu meeter, gramm, volt või vatt, mille abil saab vahetult ja üheselt väljendada füüsikalisi suurusi. Ta on võrdlusühik kahe s a m a l i i g i l i s e suuruse väärtuste arvsuhte avaldamiseks logaritmkujul. Detsibellides saab näiteks väljendada, kui palju on ühe helisignaali pinge teise omast suurem või väiksem jne."
Veel omalt poolt (lõigud oma varasematest postitustest):
Logaritmilise mõõtühiku bell (B) lühend on tuletatud teadlase
nimest (Alexander Graham Bell) ja rahvusvahelise kokkuleppe
järgi kirjutatakse suurtähega. Käepärasem on kasutada selle
kümnendikosi (muidu tuleks liiga sageli neid "null koma ...") ja
nii ka üldiselt tehakse, lühendatakse siis dB (mitte aga db).
Lisan käepärase tabeli pingete, voolude ja võimsuste suhete kohta detsibellides. Mõned nendest suhetest oleks kasulik isegi meelde jätta orientiiriks kui dB-dest kusagil juttu... See on valik E. Jakoobi raamatu "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 1969. tabelist lk. 351.
Detsibellid - pingete või voolude suhted - võimsuste suhted:
aga siiski, on mu eelnevas arvutuses mingi loogika või ei ja kumb on siis ikkagi õige vastus, kas 4mkV või 0,25 mkV. Kui see ei ole üldse õige, siis milline on õige vastus. Milline on pinge mõõteriista sisendis, kui riist näitab 12dBmkv ja milline on valem vastuse saamiseks?
Milline on pinge mõõteriista sisendis, kui riist näitab 12dBmkv ja milline on valem vastuse saamiseks?
Sellist mõõteriista vist küll pole...
Tegelikult kohtab harva selliseid mõõteriistu, mis tulemust detsibellides annavad, tavaliselt on ikka V (voldid), µV (mikrovoldid) või muud suvalised absoluutühikud. Kui tõesti annab tulemuse detsibellides, on kindlasti ka nullnivoo väärtus öeldud. Sellest lähtutaksegi, seal on selle mõõteriista skaala null. Nullnivoost suuremad on plussmärgiga dB-id ja nullnivoost väiksemad on miinusmärgiga detsibellid. Näiteks pingevõimendus kaks korda on +6dB ja pinge vähenemine kaks korda on -6dB
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
dBm on 1mW. Selle saad siis arvutada voltideks, kui tead koormuse takistust. Kui need mõõteriistad on kõrgsageduse mõõtmiseks, siis tavaliselt on takistus 50 oomi, 1mW arvutad oomi valemiga ja siis edasi matemaatika abiks. Muide kui saladus pole siis mis mõõteriistadega tegu?
+12dBmkv on siis 4 mkv ...
Muide kui saladus pole siis mis mõõteriistadega tegu?
Mingi loogika järgi võiks arvata et vene kõrgsagedustehnika,
kasvõi signaalgeneraator, lampvoltmeeter või midagi muud sellest vallast...
Nemad lühendavad mikrovoldi (µV) мкв (vanemad) või мкВ (uuemad)...
Jah, mõõteriistade tüüpe võiks küll siinkohal ära mainida.
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
eiei...tegu on hoopis spektrianalüsaatoritega ja muude raadiolainete mõõtmisex vajalike riistadega. Mõõdavad kohe dBmkV, siis lisad sinna kaabli sumbuvuse ja antenni faktori ja saab kokku väljatugevuse (dBmkV/m)
viimati muutis kasutaja Muchacho; 27 m 2007, 16:05.
Comment