220v ---> 110v

[reuter]

Vs: 220v ---> 110v

tegelikult viletsamates 50Hz trafodes tekib kõrgema sageduse puhul küllastus, mis põhjustab trafo kuumenemist. mootorites sama lugu. tänapäeval on õnneks lõviosa tehnikast universaalne, sest iga tootja tahab oma träni müüa maksimaalselt laiale ringkonnale ja erinevate modifikatsioonide tootmine on kallis. 3000p/min mootor peaks 60Hz puhul tegema 3600p/min, seda muidugi teoreetiliselt, sest alati on asünkroonmootoritel teatav "läbilibisemine"

[ketas]

Vs: 220v ---> 110v

Kuidas on lood madalama sageduse puhul? Sama lugu?

[Max27]

Vs: 220v ---> 110v

Lugu siis järgmine, et 50Hz puhul asünkroon mootori maksimaalne pöörlemissagaduse klass(grupp) on küll 3000p/min aga tegelik koormuseta pöörlemissagedus saab olla maksimaalselt 2900 p/min, 60Hz puhul on see kuskil 3200 p/min. Põhimõte selline mida kõrgem elektrienergia võrgusagedus(nt. 400Hz) seda vähem kulub mähistrraati(kasutatav mähistraat jämedam, keerdusid mitmeid kordi vähem,seadmed suure kasuteguriga, üldkokkuvõttes kordi kergemad). See 400Hz võgusagedus oli/on levinud Vene sõjatehnoloogias just selle pärast, et nii saab valmistada el. seadmeid:el. tööriistad, mootorid, generaatorid, kaasaskantavad ülekandetrahfod/alajaamasid palju väiksematena ja kergematena kui 50Hz seadmeid. Toon näiteid: 7,5Kw 3*380v 50Hz asünkroon mootor kaalub ca 48-56kg, sama võimsusega 3*380V 400Hz militaarotstarbeline asünkroonmootor kaalub kõigest 12-15kg. 25Kw 50Hz alajaama trafo kaalub ca 200kg, siis samavõimsusega 400Hz seljaskantav alajaam seevastu kõigest 40-50kg. Näited toodud elust eneses, kuna mul kodus eelpoolnimetatud seadmed olemas ja peale selle veel palju muud sellesarnast.
Selline asi veel ka näiteks: Kui võgusagedus langeb alla 50Hz nt.10% või veelgi rohkem, siis nt. mootorites ja trahfodes(primaar mähis) hakkavad mähised üle kuumenema ja lõpuks põlevad läbi. Oman ise tööstuslikku 3-faasilis 45Hz-400Hz sagedusmuundurit ja sellega palju katseid tehtud aegade jooksul erinevate mootoritega.

[reuter]

Vs: 220v ---> 110v

laevanduses ja lennunduses siiani kasutuses 400Hz seadmed. lennunduses peamiselt massi pärast, laevanduses krt teab mille pärast. kusjuures laevanduses on kasutuses 50/60Hz süsteem selle 400Hz süsteemiga paralleelselt

[muhlui]

Vs: 220v ---> 110v

Soetasin endale suure huraaga netist lumepuhuri ja sellel AC starter Max 120v 13,2A.
Kas saaks kuidagi lühiajaliselt ( nt 8 sek) võrgupinge 220v maha 100V peale ? antud max tugevuse juures.
pingemuundurid on kallid.

[A.S.]

Vs: 220v ---> 110v

Päris niisama lihtsalt ja odavalt ei saagi. Suurem mure võib olla veel see, et kuna sagedus on meil samuti väiksem, siis käib starter ~17% aeglasemalt ringi. Või mis starter see seal ongi?

[muhlui]

Vs: 220v ---> 110v

Või mis starter see seal ongi?

Ongi lumepuhuri küljes sellne väike AC starter, mõeldud, et paned võrgust käima (Usa-s 110v-ga) ja hakkad lund puhuma. Starter on 4300 r.p.m siis x 0,83 = 3570 r.p.m. Aga ülekanne mootori hoorattale on ju ka veel teine, siis väga palju ei tohiks pöörded käivitamisel kukkuda.

[A.S.]

Vs: 220v ---> 110v

See on siis harjadega mootor, sellel ei tohiks nüüd küll sageduse tõttu pööretega probleeme tekkida.
Aga pinge saad ohutult väiksemaks siiski vaid suhteliselt kalli trafoga, näiteks http://www.oomipood.ee/product/mw200...00w-mw2000&f=t

Pead hakkama riistapuud ilmselt nöörist käima tõmbama, nagu normaalsed inimesed seda teevad.

[pois11]

Vs: 220v ---> 110v

Aga kas starterit ümber ei saaks mähkida? Mootoreid ju mähitakse koguaeg. 220v mähis sisse. Oskajad oskavad välja arvutada palju traati ja mis paksusega peaks mähkima.

[holt]

Vs: 220v ---> 110v

To Ketas: Oled as kunagi Eestis olevat võrgusagedust otseselt mõõtnud sagedusmõõtjaga, et nii kindlalt väidad seda 50Hz olevat. Nagu kõigi muude valdkondade puhul on olemas teatud tolerantsid, seda ka võrgusagedusele mis võib siin Eestis kõikuda 50Hz-st 5% alla poole ja 10% ülespoole ning seadmetega(mootorid, trafod) ei juhtu veel sellepärast mitte midagi. Iseasi on "kelladega"- kindlam viis seelleks siis oleks võrgusagedus kella õigeks käimiseks, lahus sealt hoida ja kasutada täpsemaid/kindlamaid meetmeid selleks. Eestis varustab meid elektrienergijaga Eesti Energia, kes kasutab selleks põlevkivielektrijaamas turbiingeneraatoreid mille pöörlemissageduse täpsusest sõltub ka siinne võrgusagedus. 60Hz puhul ei juhtu el.mootoriga mitte kui midagi halba, lihtsalt pöörleb veidi kiiremini(ca 10-15 p/min enam)

Kes laskis tõde sedapidi paista? Võrgusagedus hoitakse paigal nagu raudpolt, vähemalt võrreldes selle absurdse jutuga 5-10%-st. Juba langus 49,5Hz-ni või samapalju tõusu oleks suursündmus, millest tõuseks kõva kisa

[elukaz]

Vs: 220v ---> 110v

Nii vähe kui ma mõõtnud olen, kõigub asi sajandiku piires. Praegusel hetkel näitab 49,99.
Lihtne põlve otsas tehtav asi on peotäis prose pirne vahele.

[A.R.]

Vs: 220v ---> 110v

Juba langus 49,5Hz-ni või samapalju tõusu oleks suursündmus, millest tõuseks kõva kisa

Kunagi 70-80 oli täitsa normaalne et võrgu sagedus oli 47,5.
60 Hz kellad tuli teha kvartsi peale ümber.

Aga kunagi oli üks USA 60 Hz pesumasin, mis kontrollis kiirust ja keeldus 50 Hz all käimast.
2 kW muundaja ehitus eriti ei edenenud aga õnneks oli üks treial, kes uued rihmarattad tegi ja
hakkaski 50 meeldima.

[holt]

Vs: 220v ---> 110v

See võis nii olla vast jah enne 80-ndat, ei olnud võimalust kontrollida ja ega poleks ka pähegi tulnud sellele üldse mõelda. Mina olen ee-s tööl olnud 85. aasta suvest, sellest ajast alates on enam-vähem silm peal olnud, kaheksakümnedate lõpuotsas oli mingi periood, mil dispetšerid pead vangutasid kui alla 49,9 kukkus.

[klm]

Vs: 220v ---> 110v

On küll hästi vana teema, aga tegelikult saab 65 W trafoga 100 W seadme ära toidetud,
kui 240 V mähisel on keskväljavõte. Kasutad trafot lihtsalt autotrafona - südamikust peab siis ainult pool koormust läbi minema.

holt: Ei mäletagi, mis see kõigeväiksem Hz oli mis ära nähtud sai.

[A.R.]

Vs: 220v ---> 110v

See võis nii olla vast jah enne 80-ndat

Meil tuli 75 võimas arvuti EC1010. Seal oli garantiis nõutud et oleks kõiksugu asju.
Ka sagedus. Ja siis me mõõtsimegi.
Tahtsime teha ka "UPS" toidet. Telefonimeestel oli mootorgeneraator 20 kW. 20 sek toidet.
Saime omale ka ja panime käima. Sagedus 45 Hz. Asünkroon mootor ja generaator.
Mõlemad võtsid pöördeid alla.

Aga kui oleks trafot vaja jalutaksin ma (Tartus) läbi Tiigi Elektroonikast.
Ja enne teeksin kindlaks vajaliku võimsuse. 100 W.
Arvutaks välja plekkide suuruse. Siis oskab hinnata mis on sobiv.