Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

    Tere!
    Lõppes siis ära keskkool, ning ees seisab valik - mida õppida edasi?
    Juba ammu on olnud soov õppida ehitusinseneriks, kuid vaja oleks väikest
    kindlustust juhuks, kui konkursist läbi ei saa. Varem on silma jäänud ka
    energiakasutuse eriala, aga nüüd põhjalikumalt uurides olen jõudnud veel
    mitme sarnase erialani, nagu näiteks tootmistehnika, automaatika ja
    elektroonikasüsteemid, tehnotroonika, mehhatroonika jne. Igatahes minu
    jaoks on üldpilt kaunis segane. Vaja olekski siis selgust, et mis on mis
    ja ehk oskab keegi ka anda mõne soovituse/selgituse, et mille kasuks
    otsustada. Valdkonna valik ei ole tehtud lampi, vaid selle vastu on mul
    peaaegu sama suur huvi, kui ehitusinseneri kutse vastu.
    PS! õppekoht peab olema Tartus.

    #2
    Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

    Tartu kutsekas on mehhatroonika eriala täiesti olemas. Ise olen praegu esimese ja teise kursuse vahe peal. Nu kuidas nüüd öelda...õppeaeg 2 aastat, miski pneumo praktika pidi toimuma võru kutsekas. Eks seda näi täpsemalt selle aasta lõpus.
    Nu mida meil siis olnud on? Algul on nn elektrotehnika nime all gümnaasiumi füüsika elektriosa kordamine. Materjaliõpetus (suht mõttetu, minu arust. sain teada, et tsementiit on kuradi kõva aine ja maapähklite söömist ei saa ennem lõpetada, kui pakk tühi on. Ka klassi ees) Siis oli cnc pinkidel praktikat. Luksepa praktika (põhimõtteliselt viilimine, kui ise initsiatiivi üles ei näita ja midagi muud ei tee. Mina tegin). Siis elektripraks. Laudade külge valgustusskeemide ja käivititega süsteemide kokku panemine. Töö testimine reaalselt koha peal. Jõuosa ja ka valgustus käib kõik vanemate tükkidega, kui õpilased. Euro kaitsmed ja käivitit on kõik pmselt p***i keeratud. Korra nendega tegin ja siis võttis isu ära. Muidu toredad asjad.
    nii...mis veel...majanduse alused/suhtlemise alused/tolerantsid ja tehniline mõõtmine/arvuti (word+excel+powertpoint)/töökeskkonna ohutus-suht sama teema mis materjaliõpetusega. Eks oleneb õpetajast. Erialasse läks veel programmeeritavad kontrollerid(kui ise väga huvi ei ole, siis väga targemaks ei saa, kui ise juurde ei uuri). sai mängida PIC-iga ja ka miski motorola mikrokontrolleriga. Ideeliselt oli ka plaanis miski siemensi kontrolleri uurimine. See rohkem siis tööstuslikum asi. loogikaelementide kohta oli ka eraldi asi.
    Kindlasti jäi midagi mainimata, aga tore on

    Luksepa klass ja elektripraksi pilte on kooli kodulehe galeriis. Intellektika 2007 galerii all peaksid nägema ka sinist CNC pinki, millega me seal värke graveerisime.

    Comment


      #3
      Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

      Tartu kutsekas on selles mõttes hea, et jääb palju vaba aega kooli kõrvalt üle. On võimalik käia tööl, või lihtsalt tinutada. Kool loob eelkõige võimalused õppimiseks. Midagi kulbiga küll pähe ei hakata panema. Tuleb tõdeda, et osa aineid on suht mõttetud aga too võru praktika oli päris tasemel. Kes tahtis sai hulga targemaks.

      Comment


        #4
        Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

        Õpi kus tahad, kuid põhiline on alusained: matemaatika, füüsika, elektrotehnika. Ning keemia (just materjaliõpetuse seisukohalt).
        Erialaained a la Siemensi karbi progemine invakeele (ladder või mingid plokid) abil või Festo pneumaatikastendiga mängimine ei anna praktiliselt midagi.
        No ja siis proovi praktikaga tegeleda, mine kuhugi Tarkoni vms. kasvõi 1000,-/kuus palga eest.

        Comment


          #5
          Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

          Ma tegin ka otsuse,et ei taha ehituse peale tööle jääda ning lähen kooli ära ikkagi:P.Oli ka alguses suht kindel plaan,et lähen mehhatroonikuks,aga siis hakkasin mõtlema,et kas mehhatroonik teenibki suurt rohkem,kui elektrik.St kõige tavalisem nn pistikute jms ühendaja(tuttav) teenib juba miskit 80 eeku tunnis(ei olnud koolis õppinud elektrikuks).Arvan,et oskaja kappide ühendaja teeniks tublisti enamgi.Aga eggy ehk tead rääkida,kas seal kutsekas ons muidu mata,võõrkeeled jms mitte-erialased ained lihtsalt läbitavad.Ise lähen,muidu keska baasil(juhul,kui muidugi sisse saan)Kui oleks põhirõhk ainult nn erialaainetel,siis saaksin vast pingevabalt hakkama:P.Jama on selles,et see,mis ei huvita,see külge ei hakka
          otsija

          Comment


            #6
            Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

            Tarkoni praktika pidi olevat tegelikult kesine. Pidi olema selline pealtvaatja roll rohkem. Võib-olla ärksamad mõistused saavad ka rohkem teha-ei tea. Aga pärast keskat on suhteliselt lebo. Selliseid tavaaineid ei ole (mate, esta, keemia)..samas erialaline inglise keel on. Nuh...seda tundi ka ei kommenteeri. Pmselt pead kohal käima mingil määral ja kõik. Ma julgen arvata, et elektrooniks teenib rohkem kui elektrik. Võtame kasvõi asjaolu, et elektroonikat võid ka hobi korras parandada. :-)
            Aga muide põhikooli baasil mehhatroonikat õppida ei saagi. vähemalt Tartu KHK-s mitte. Käi parem keskas ära, saad normaalse põhja ja siis edasi. Kutsekates on teatavasti tase jama, sinna lähevad pärast põhikooli peamiselt need, kes keskasse edasi ei saa või ei taha.

            Comment


              #7
              Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

              Eesmärk on siis koolis käia aga igatsorti õppimist vältida ? Hästi panete.

              Comment


                #8
                Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                Esmalt postitatud otsija poolt
                St kõige tavalisem nn pistikute jms ühendaja(tuttav) teenib juba miskit 80 eeku tunnis(ei olnud koolis õppinud elektrikuks).
                Inimese teenistus sõltub inimesest endast - tean meest, kes elektrikust hakkas objektijuhiks ning nüüd on ~6 liikmelise el.firma omanik. Äri läheb hästi, kuna prioriteetideks on mõistlikud hinnad, kvaliteet ja lubadustest kinnipidamine.
                Näiteks korralikel pottseppadel on 2 kuused ootejärjekorrad ning keskmine kuupalk 25...40 jne...
                Kokkuvõtteks - teenistus ei sõltu niivõrd erialast kui inimese teotahtest ja enesedistsipliinist.
                -

                Comment


                  #9
                  Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                  Karutec ma ei rääkinud,et igat sorti.Lihtsalt pole mõtet õppida seda jama,mis keskas õppisin,aga mida kusagil kunagi vist vaja ei lähe.
                  otsija

                  Comment


                    #10
                    Re: Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                    "keskas" mitte ei õpetata sind mingiks tööks välja vaid õpetatakse õppima ja õppimisest lugu pidama. Samuti avardatakse silmaringi ja sa omandad igasugu muid oskusi, mida ei teadnudgi endal vaja minevat. Muidugi see kõik oleneb koolist, aga oma koolis olen selle NÖ "jama" kõrvalt omandanud palju kasulikke oskusi, et edasises elus paremini hakkama saada. Jah ma võibolla ei tea, millal oli Mahtra sõda vmt, aga vähemalt suudan ma vajadusel kirjutada kõne vmt millega ma Mahtra sõda vältida saan

                    Comment


                      #11
                      Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                      to bloody-orc:
                      http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtra_s%C3%B5da

                      Comment


                        #12
                        Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                        Bloody-Orcil on õigus: tähtis on silmaringi laiendada et mitte jäädagi ainult takistist aru saama...
                        Tipis õpetati ka igasugu jama ja otse loomulikult tekkisid mul samad küsimused/arvamused. Nüüd arvan teisiti.
                        Ükski teadmine ei tule kahjuks...v.a. krimivallas ehk
                        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                        Comment


                          #13
                          Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                          Kõige tähtsam on, et inimest huvitaks see, mida ta õpib. Vastasel korral pole õppimisest eriti kasu. Gümnaasiumis õppides võiks hakata aru saama, mis on huvitav, ja väärt õppimist. Sellega võiks tegeleda ka edasises elus. Mida varem oma huvid selgeks teha, seda parem tegelikult. Kindlasti ei tasuks eriala valida palga järgi. Igal erialal on võimalik teenida hästi, kui oled omas valdkonnas piisavalt kõva mees. Suur viga paljudes koolides on see, et ei ole võimalik tutvustada noortele piisavalt palju erinevaid valdkondi. Ma näiteks hakkasin elektroonikat ja muud tehnikat alles uurima peale seda, kui mehhatroonikat õppima läksin, aga parem hilja kui mitte kunagi. Lihtsalt mitte keegi minu tutvusringkonnas ega koolis ei tegelenud elektroonikaga ning tööõpetustundides sai ainult puust nelikantliiste hööveldatud jms OK, kui sa kardad, et õppimise käigus huvi mehhatroonika vastu ära kaob, siis 100% kindel on, et raisatud aeg see pole.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                            Njh ma olen ikka nn tatist saati selle elektrivärgi vastu huvi tundnud.Loomulikult kisub huvi rohkem nende takistite,transistorite poole,aga ka elektriku eriala külmaks ei jäta loomulikult.
                            otsija

                            Comment


                              #15
                              Vs: Tehnotroonika, mehhatroonika jne...?

                              Kui elektroonika huvitab siis peab oskama matti ja füssi, vastasel juhul on su maksimum teleka- ja triikrauaparandus.

                              Comment

                              Working...
                              X