Vs: LED - 220v?
Milleks see vastupinge diood vajalik on? Kas poleks sama hea panna teine LED vastupidi ja paralleelselt?
Milleks see vastupinge diood vajalik on? Kas poleks sama hea panna teine LED vastupidi ja paralleelselt?
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
-
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist! -
Vs: LED - 220v?
Vastudioodi on vaja järgmisel põhjusel: pingelang pingejaguril ja kondensaatoril (näivtakistus) tekib neid läbiva voolu mõjul (mõnikümmend mA), kui järgmise poolperioodi kestel on pinge valgusdioodile teistpidi rakendatud, siis voolu pole, pingelang on tühine ja valgusdioodi otstel on mitmesaja voldine potentsiaal (LEDid sellist asja eriti hästi ei seedi). Muidugi on võimalik kasutada LEDiga paraleelset koormustakistit, ent samahästi võib ka lisadioodi. Sildaladi on veelgi parem, LEDi valgus väreleb vähem.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Samas selle antud kalkulaatoriga sain ma 250 V korral 2v 5mA LEDi korral 56 kilo oomi 1/4w takiga. Ei tohiks ju hull raiskamine olla?Maailm oleks puhas ja süüta
kui poleks õllejogurtit
- Õ.Õ.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Ma sain 1,25W, mis teeb kuus 35 krooni, polegi nii vähe. Kasutegur 1%.Esmalt postitatud Matis poolt
Edit:1W koormust, ööpäevas 24W/h, kuus 680Wh, nii et jah krooni ligi kuus, ennist arvutasin valesti, aitäh KaruTec.viimati muutis kasutaja urmas78; 02 m 2007, 20:17.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Õnneks arvutasid sa valesti. Proovi uuesti, saad kusagil krooni kanti.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Oot, ma ju kirjutasin et ühenda 2 LEDi vastupidi paralleelselt!? Sel juhul töötaks 1 diood ühe poolperioodi vältel ja teine teise jooksul. Mis võiks sellist tööd takistada? Kasu aga 2* rohkem.Esmalt postitatud R.I.P poolt- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!Comment
-
Vs: LED - 220v?
Endal on (või oli) kah sarnaselt diood põlema pandud, 50 Hz on häiriv! vastikult vilgub, mis siis et 50 korda üks ja 50 korda teine diood. Mõistlikum on teha täisperjoodalaldi ja 1 diood, lisaks võib konde panna kah, siis ei vilgu nii palju. Asjal on valged dioodid ja kasutan öövalgustuseks.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Sai ka proovitud 2 LEDi teine teisipidi kokku, takistiga töötas ja soojenes. Siis kondekaga proovides paar korda sai põlema ja edasi vaikus: üks diood lühises, teine katkestuses
Nominaale ei mäleta peast ...
Aga ikka kuidagi väreles kogu see jama seal.Head susserdamist !Comment
-
Vs: LED - 220v?
Ilmselt tegi liiga kondensaatori laadumisimpulss, seesama mille kohta 'felch' eespool mainis. Selle leevendamiseks kasutatakse sellises skeemis täiendavat jadatakistit, põhiülesanne jääb siiski kondensaatori kanda. Kondensaatori eeliseks on mitte tarbida tasustatavat aktiivenergiat.Esmalt postitatud urmo pooltSai ka proovitud 2 LEDi teine teisipidi kokku, takistiga töötas ja soojenes. Siis kondekaga proovides paar korda sai põlema ja edasi vaikus: üks diood lühises, teine katkestusesElektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
-
Vs: LED - 220v?
Läbi 100k taki töötab led ilusti võrgupingel ja tak ka kuumaks ei läinud. Kasutasin seda varianti valgustite lülitites (pimedas hea üles leida).Comment
-
Vs: LED - 220v?
Järgnev tekst on sobivam siia teemasse, mõeldud aga vastusena hoopis teise:
On üsna levinud mingit madalpingelist ja väikesevõimsuselist tarbijat toita otse elektrivõrgust läbi kondensaatori. Eeliseks on ökonoomsus (kokkuhoid ka trafo metallilt), kondensaatoril ei eraldu (tasustatavat) aktiivenergiat. Siiski pannakse ahelasse üldjuhul ka madalaoomine takisti (allpool toodud näites kaks 56Ω takistit jadamisi). Selle põhiliseks ülesandeks on siluda võimalikku teravat vooluimpulssi, mis tekib sisselülitamise momendil kui pinge ei läbi parasjagu (enamikul juhtudel see nii ongi) "nulljoont". Edasisel töötamisel poleks ta ju enam vajalik, põhiline voolu piiramise "raskus" jääbki siis kondensaatorile. Sellisel toitmisel on ka üks oluline puudus - skeem jääb ohtliku võrgupinge alla, või nagu öeldakse, puudub galvaaniline lahtisidestus (nagu see näiteks võrgutrafo mähistevahelise isolatsiooniga tagatud on) elektrivõrgust.
Kirjeldaks siinkohal (joonistama ei hakka, seda saab iga soovija ise selle järgi teha) näidisena programmkella "Theben TR610" skeemi toiteosa kui üht kondensaatori kaudu võrgust toitmise tüüpilist lahendust.
Kõigepealt jadamisi ühendatud ahel:
Klemm "L" (võrk ~230V) - kondensaator C1 (0,27µF/275V) - kondensaator C2 (0,1µF) - takisti R2 (56Ω) - takisti R1 (56Ω) - (võrgu)neutraali klemm "N".
Rööbiti:
C1 peal tühjendustakisti 1MΩ (et peale pingetuks
tegemist võrguklemmide vahelt "särtsu" ei annaks);
C2 pealt vahelduvpinge dioodsillale (~ ja ~ peale).
Dioodsilla väljundotste (+ ja -) peal on rööbiti -
stabilitron 39V,
elektrolüütkondensaator 100µF/63V
(ülejäänud skeemi toitepinge silumiseks) ja
kondensaator 0,1µF
(järsemate impulsside täiendavaks šuntimiseks).
Ülejäänud skeemis ongi suurimaks tarbijaks relee 4700Ω-ne mähis, teiste tarbimisahelate voolud on sellega võrreldes palju väiksemad.
Programmkella väljundiks on selle relee kontaktid, galvaaniline lahtisidestus tagatakse isolatsiooniga relee mähise ja kontaktide vahel.Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.Comment
Comment