peidetud jalgadega kivi vahetus

[jakim]

Milleks neid telefone üldse remontida, kui nii kallid seadmed peavad olema? Kui kivi läbi siis telefon läbi ja asi mutt.

[urmo]

Korralikus firmas tasuvad need seadmed ennast ära vähem kui aastaga !

[Pluuto]

Näe mõned mehed teevad selliseid puhureid ise
http://digilander.libero.it/alfred73/eproj...ering%20Station

[vtl]

Ei uskunud ka ise siiamaani kuni Nokia koolitusel käisin ja asja reaalselt demonstreeriti. Enda käega suutsin näidiskivi peeti keerata...

siis on ned kivid äärmiselt sitasti disainitud, kui 30V staatika peale tuksi lähevad.

[urmo]

Ma olen püüdnud täna tagasi hoida, kuid see :

siis on ned kivid äärmiselt sitasti disainitud, kui 30V staatika peale tuksi lähevad.

oli vist viimane tilk minu kannatusekarikas.
Eks ole hea mees ja projekteeri paremini! Oled sa üldse kursis kaasaegse mikroelektroonika tootmise ja tehnoloogiaga? Mina täpselt ei ole ja seepärast ei mögise iga aja kohta, mida arvan. 30V staatilist pinget ei ole mingi ime, seda kardavad enam - vähem kõik kivid, mis moblades sees, kas nad seda pinget ka saavad ja kas siis kohe ka läbi kärssavad, on iseasi. Jutt siin hoopis sellest, et ettevaatus ei tee kunagi paha, ja kui eriti kogemusi ja vahendeid pole, siis on tagajärgi kole nutune kõrvaldada. Ja rahulikku meelt kriitikutele !

[vtl]

Ma olen püüdnud täna tagasi hoida, kuid see : oli vist viimane tilk minu kannatusekarikas.
Eks ole hea mees ja projekteeri paremini!

:P kui see oleks minu töö, siis üritaks paremini projekteerida.

Oled sa üldse kursis kaasaegse mikroelektroonika tootmise ja tehnoloogiaga?

tänan küsimast. olen küll kursis.
muuhulgas olen ka kõrvalt näinud, kuidas käib ühe tänapäevase mikroskeemi väljatöötlus.

Mina täpselt ei ole ja seepärast ei mögise iga aja kohta, mida arvan. 30V staatilist pinget ei ole mingi ime, seda kardavad enam - vähem kõik kivid, mis moblades sees, kas nad seda pinget ka saavad ja kas siis kohe ka läbi kärssavad, on iseasi.

püsi nüüd pükstes palun.
esimene cmos-kivi valmistati laboris juba 64. a.
sellest ajast on juba 40(!) aastat teada, et (üli)suure sisendtakistuse tõttu tuleb siirde staatilise läbilöögi ärahoidmiseks kasutada sisemisi kaitselülitusi. kõige levinum on ilmselt schottky dioodide paar sisendis.

tänapäeva laiatarbe-pulgad - sadade megade kuni gigahertside peal toimivad, kuid samas (elemendi kohta!) ülimadalaks viidud voolutarbega protsessorid, mälud jms. komponendid kannatavad lausa taskus hõõrumist ja nüüd järsku ei saa teha närust moblaprotsessorit, mis ei läheks staatikast tuksi, kui talle (elektroonikatöökoja tingimustes!) kuuma õhku pähe puhuda.

ma arvan, et see on kas äärmiselt lohaka inseneritöö vili või on tegu tahtliku taktikaga, et tekitada skeemid, mida ei ole võimalik tavatingimustes remontida.
kuna kogu maailm liigub sinnapoole et toote elutsükkel oleks võimalikult lühike, on tootja huvides müüa tervet asendusplaati ja teha kivivahetus-tehnoloogia võimalikult keeruliseks (loe: kalliks)

Jutt siin hoopis sellest, et ettevaatus ei tee kunagi paha, ja kui eriti kogemusi ja vahendeid pole, siis on tagajärgi kole nutune kõrvaldada. Ja rahulikku meelt kriitikutele !

jutt on hoopis sellest, et ettevaatus/kogemused/vahendid on elementaarsed, et üldse töö kallale asuda.

[vtl]

eelmise jutu jätkuks:

remontisin hiljuti oma kohvitassi kukkunud nokia 6510-t. ;D

õnneks sain ta kohe välja tõmmata, aku tagant ära ja pulkadeks. pesin "kontakt 60-ga" ära, loputasin "kontakt wl-ga" üle ja kuivatasin ära.
probleem aga selles, et vedelik (algul kohvi, siis pesuvahend) oli voolanud displei vahele ning ära enam ei kuivanud. erinevate hooldusmeestega (radiolinja ja esmofon) konsulteerides selgus, et tabloo ei ole lahtivõetav, tähendab on küll lahtivõetav aga ei ole enam kokkupandav, ning kogu 1000 krooni maksev n.n. "interface plaat" (tabloo+kontroller+nupud+kuular+summer, kolmandik mobla sisust ühesõnaga) kuulub korraga vahetamisele.

uurime asja edasi. tablood hoiab plaadi küljes kinni metallraam, mis on plastmassnagadega-pulkadega kinni sulatatud. ilma neid lõhkumata lahti ei saa.
üritasin puhuriga kuivatada (jah, mul on antistaatiline leisteri puhur pliiatsijämeduse otsaga) aga ei miskit.
tabloo näeb välja kirju nagu maakaart.

kuna olin juba leppinud kogu plaadi vahetusega, ei olnud midagi kaotada, lõikasin nagad lahti. tablooaluseid kihte oli 4 - tabloo, tabloo alune peegelkiht, valgusjuht ja veel üks isolatsioonikiht. lcd serva külge oli liimitud-keevitatud kilekaabel, mis jooksis omakorda kaarega tabloo alt läbi kuni interface plaadini. nali oli veel selles, et kontrollerichip oli valatud sellesama painduva(!) kilekaabli peale. tagantjärele muidugi kahju, et sisust pilti ei teinud - olin tookord muu murega liiga ametis.

kokkuvõtteks, sain tabloo kuivaks ja tööle ning panin kokku ka. plastnagad sulatasin uuesti kokku (kuigi jah, teist korda ilmselt enam sama plaati lahti võtta ei saa.)
kokkuvõtteks: telefon töötab juba kaks kuud eeskujulikult.

sellest tekkis rida üldfilosoofilisi küsimusi:
kas on õige, et tuhandeid kroone maksev seade, mis on mõeldud *igapäevaseks* kasutuseks ja pidevaks kaasaskandmiseks, on nii õrn, et mõni piisk vett võib ta jäädavalt rikkuda[1] (kui hooldus kohe jaole ei saa)
ma ei räägi mitte kohvitassi uputamisest ;D, vaid õrnast uduvihmast, veepritsmetest, märjast püksitaskust jms. isegi pluusi-pinsaku rinnataskus võib telefon kerge seeneka korral veepiisad peale saada ainuüksi teekonnal autost välisukseni.

kas on õige, et kuulari-summeriaugust (mis on ju ülevalpool)satub vesi esimeses järjekorras "ametlikult" mittelahtivõetava tabloo peale?

kas on õige, et tabloo konstruktsioon on selline, et puhastamiseks ja sinna sattunud niiskuse kuivatamiseks ei ole ette nähtud moodulit lahti võtta vaid tuleks vahetada kogu plaat, mis maksab kolmandiku telefoni hinnast?
olles nüüd "moodsa" nokia soolikaid näinud, võin täie kindlusega väita, et ei konstruktsiooniliselt ega omahinna kohapealt ei oleks mingi probleem 8 ühekordselt kokkusulatatavat plastpulka kruvidega asendada.

mina näen siin teadlikult ja kuritahtlikult viletsat konstruktsiooni.
ootaks urmolt vastupidise tõestamist.

[1] jah, on küll olemas telefonid "aktiivsele inimesele", kuid reeglina näevad need välja nagu päästevestid, suured, rasked, kohmakad, inetud ja neoonvärvides ning kogu veekindluse tagab seal ainult väline, suht-koht kergelt pooleks käiv vutlar.

[felch]

Selle staatikaga on nii et kui kivi ise töötab 3V peal ja staatikalaks on nt. 30V teeb see juba 10* ülepinge! Schottky dioodid vms. on arvatavasti ka nende kivide sisendis kaitseks kuid igal asjal on piir. Lihtsalt vool läheb nii suureks et kaitsepõleb koos kaitstavaga.
Muide, ka tavalisele 5V CMOS-ile mõjub staatika pahasti kusjuures alguses ei pruugi viga üldse avaldudagi. TTL-iga sama lugu.
Arvuti mälusid hoiad ju ka äärest, püüad mitte käega puudutada. Olen näinud seokest trikki kus inimene näitas näpuga oma töötava masina chipseti klotsi aga paraku puudutas seda. Tuli pisike susin ja massin oli eilne.
Kaitsed kindlasti on ja töötavad aga iga asja ilmselt ei anna ära kaitsta ja vahest ka ei tasu (tuleb odavam).

Telefonide sisu kvaliteedi analüüsiga olen 2 käega, ei, 3 käega nõus. Saast on saast. Aga muud ju pole

[urmo]

ootaks urmolt vastupidise tõestamist.

Miks peaksin mina midagi tõestama ???

[vtl]

Selle staatikaga on nii et kui kivi ise töötab 3V peal ja staatikalaks on nt. 30V teeb see juba 10* ülepinge!

olulist vahet pole, kas toitepinge on 5V või 3V, suurusjärk on ju sama (pingel, mille eest kaitsta). staatika ei küsi ja vabalt võivad need pinged olla ka tuhandetes voltides.

Muide, ka tavalisele 5V CMOS-ile mõjub staatika pahasti kusjuures alguses ei pruugi viga üldse avaldudagi. TTL-iga sama lugu. Arvuti mälusid hoiad ju ka äärest, püüad mitte käega puudutada. Olen näinud seokest trikki kus inimene näitas näpuga oma töötava masina chipseti klotsi aga paraku puudutas seda. Tuli pisike susin ja massin oli eilne.

kõik on õige, mis mälude hoidmisse jms. puutub, aga ma ei ole aastaid oma praktikas näinud ega kuulnud, et mõni (arvuti)komponent, olgu see siis mälu, prose vms. oleks *niisama* staatika nahka läinud. ja need on just sellised "paljad" detailid, millel pole teisi komponente ümber, mis sisendeid kaitsta võiksid.
enamus just nendest uutest, läikivatest "antistaatilistest" kottidest on ka anekdoot. korjavad staatikat suurepäraselt. neid vanu, mustade voolujuhtivate ruutudega kotte on vähe järgi jäänud.

[felch]

Alati ei juhtu küll kuid... mina olen näinud staatika nahka läinud detaile.
Kui kottides kahtled, mõõda elektromeetriga väljatugevust. Ise olen vaid tootjaid/soovitajaid uskunud. Mõõtnud pole.

[vtl]

Alati ei juhtu küll kuid... mina olen näinud staatika nahka läinud detaile.

ma olen ka näinud... kuid siis on reeglina nendega *väga* inetult käitutud, vaip-riietus on andnud selliseid laksakaid, et valus on vms.

ennist tahtsin just rõhutada, et niisama, heast peast need tükid läbi ei lähe. ma näen suht tihti, kuidas arvutifirmades vedelevad mälud-prosed pappkarpides, kohvri- ja sahtlipõhjas, tavalisel kirjutuslaual... paigaldatakse neid paljaste kätega, ilma erivarustuseta ja ei juhtu midagi. arvutid toimivad, vigu ei anna, kinni ei jookse ja praagiprotsent on nagu ta alati on olnud. ei midagi erilist ühesõnaga.

Kui kottides kahtled, mõõda elektromeetriga väljatugevust. Ise olen vaid tootjaid/soovitajaid uskunud. Mõõtnud pole.

ma ka mõõtnud pole, aga kui kilekott, milles asus elektroonikakomponent, elektriseerub nii, et jääb käe külge kinni, siis ajab muigama küll.
tõsi, fooliumileht võib põhimõtteliselt ka elektriseeruda, aga mõni kilekott teeb seda kuidagi *eriti*.

[felch]

Kokkuvõttes: staatika ON paha asi ja ettevaatlik PEAB olema. Nõus?

[urmo]

Eks ta ole ..
Kes tahab, see vaidleb iga asja üle ..

[vtl]

Kokkuvõttes: staatika ON paha asi ja ettevaatlik PEAB olema. Nõus?

kokkuvõttes: ma ei saa aru, mida sa, felch oma viimase lausega öelda tahtsid.
staatika ON paha asi küll ja ettevaatlik VÕIKS alati olla... aga...

ma üritan järjekindlalt juba *kolm* *kirja* *järjest* rääkida, et kui paarteistkümmend aastat tagasi tõesti olid mõned komponendid nii õrnad, et ainuüksi peale köhimine võis mõne õrnema fet-transi läbi lasta, siis tänapäevased ülikiired, kõrge integratsiooniastmega ja madala voolutarbega arvutikomponendid ei karda suurt midagi. tarnitakse neid niisama sümboolse kilekoti sees, millel pole õieti antistaatilisi omadusigi, installeeritakse paljaste kätega kuskil suvalistes tingimustes, kontorilaua peal ja -all... ja töötavad ikka.

tähendab, saab küll teha komponente, mis ei ole staatika suhtes nii tundlikud. <<< seda tahtsin öelda, urmo.

Miks peaksin mina midagi tõestama ???

sest sina ju leidsid, et minu arvamus "siis on need kivid (mis peale puhumise peale tuksi lähevad) äärmiselt sitasti disainitud..." on "viimane tilk sinu kannatuste karikas" ja "iga asja üle vaidlemine"

ootaks tõsimeeli sinult või kellelt iganes tehnilist põhjendust (seda me ju siit foorumist otsime, mitte ei vaidle "niisama, vaidlemise pärast"), miks need (mobla)kivid (väidetavalt!) nõnda staatikat kardavad ja miks ei anna neid kaitsta.
tahaks ennast kurssi viia. seniks, kuni uusi pädevaid argumente ei ole, tuginen oma vanadele teadmistele digitaalelektroonika vallast.

ps. üks on selge, ülikõrgsageduslikud fet-transid kardavad staatikat tänapäevani, seal on kaitsmise küsimus siirde mahtuvustes. siin threadis oli jutuks moblaprotsessori vahetamisest, mis iseenesest on suht. lahja arvuti. kõrgsagedusmoodul on omaette integreeritud tükk, mis peaks ka küllalt kaitstud olema. saab ta ju antenni kaudu igasugust sodi sisse.