Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Help - Elfafoorum
http://www.elfafoorum.eu/faq.php
Help
See more
See less

Vasetamine.

Collapse
X
Collapse
 
  • Lehekülg kuni 1
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
Eelmine template Järgmine
    #1

    Vasetamine.

    Probleem et plaadid mida teha tahan lähevad järjest suuremaks, viasid tuleb üle 50 ja piin on neid joota, tahaks lihtsamalt teha ilma et peaks plaadi kuskilt tellime ja kirvest hinda maksma. Kellel on kogemusi? Ise kasutan seni "hõbelakki" aga see määrib ja üldse raske töötada ja võtan natuke vähem aega kui läbi jootmine.
    Katsetasin ka vasksulfaadiga aga tulemuseks olid lahuses kasvavad "vasest puud". Tekivad nagu mingid graanulid ainult. Siis veel 1 versioon. Puurida augud ja siis kõigist traat läbi panna ning siis teha vase kihti paksemaks elektriga. Teooreas peaks sadestuv vask juhtme plaadi külge kinni "keevitama". Pärast söövitades kaovad üleliigsed otsad ka ära.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
    Sildid: Puudub
    #2
    Vs: Vasetamine.

    http://proto.volta.ee/index.php?id=8&uid=7
    Erilahendused.
    PS või mail.

    Comment

      #3
      Vs: Vasetamine.

      Suhteliselt kõrge hind nagu. Kui arvestada et plaadis on vähemalt 50 viat. Puur mida kasutan on 0,45. Seal pakutavaga naljalt ei tee näiteks 32 bitti 1M mälule kõikitele jaldagele viasid kui mälu on TSOP korpuses.
      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

      Comment

        #4
        Vs: Vasetamine.

        adapterist oled midagi kuulnud?

        kontakteeru KaruTECiga, ta oskab 110% aidata.
        Erilahendused.
        PS või mail.

        Comment

          #5
          Vs: Vasetamine.

          Tehnoloogiad on põnevad, kuid üksiktootmises mõttetu juurutada, kemikaalid on kallid ja tüli parasjagu.

          Olimexil on näiteks PCB 160x100 mm = $33, minu arust on seda hinda väga raske lüüa:
          http://www.olimex.com/pcb/index.html

          Voltas on läbiviikude mure lahendatud (nylund vist müüs kemikaalid?), kuid soovitan siiski teha alati topelt-viad.
          If you think education is expensive, try ignorance.

          Comment

            #6
            Vs: Vasetamine.

            Esmalt postitatud andreie poolt
            Tehnoloogiad on põnevad, kuid üksiktootmises mõttetu juurutada, kemikaalid on kallid ja tüli parasjagu.
            Täpselt sama jutt: üks-kaks eksemplari, eriti väikesemahulised protod, tasub teha näpu vahel nikerdades.
            Tehnoloogiliselt keerulised katsetused lase kasutaja "Karu..."-l realiseerida.
            Kui asju palju (üle 10- ne) ja ka suht keeruline plaat (lihtsat tasub ise teha), lase spets firmal teha (Kamitra, Brandner). Annad neile faili, ja saad nõudmistele vastava plaadi.

            Aastaid tagasi vähemalt "Brandner PCB" pakkus ka väljatöötlusel abi.

            Comment

              #7
              Vs: Vasetamine.

              Minu viga, unustasin ära, et lihtsaid asju on ka olemas.
              If you think education is expensive, try ignorance.

              Comment

                #8
                Vs: Vasetamine.

                andreie, meil pole viadega probleeme olnud kui esimesed katsetused välja arvata. Probleeme tekitab see, et epoksiidmeetodil viad ei ole mehhaaniliselt tugevad ja kui sinna on joodetud pistik ja tina pole läbi voolanud - siis võib koormuse tõttu via rebeneda. Topeltviasid ei kasuta ise küll kunagi, iseasi on maaplaanid top ja bottomil, need tuleb korralikult läbi "õmmelda".
                Tehnoloogia selline:
                1) plaat kiletatakse
                2) augud puuritakse läbi kile
                3) plaadi augud "pahdeldatakse" täis
                4) imetakse teiselt poolt tolmuimejaga tühjaks
                5) korratakse seda protsessi, seekord teiselt poolt
                6) eemaldatakse kiled
                7) küpsetus 30min 160 kraadi juures (PEAB OLEMA KORRALIK AHI)

                Valmis. Peale seda freesime.

                See neetimisevärk on ikka rohkem remondi ja üksikute viade (või tugevate viade) tegemiseks. Ja kui keegi tahab komplekti siis LPKFi oma on liiga kapriisne, lähen proovin hoopis Elmatiku pakutavat.
                PS. LPKFi komplekt on müüa, hind 3000,- kaasa saab veel kaks kotti viasid. See on 60% letihinnast.

                Comment

                  #9
                  Vs: Vasetamine.

                  Mul vaja just kivide alt viasid teha, ei pea auk läbi olema, piisab et vaske v midagi täis. Kas kellelgi on kogemusi ka galvaanikaga.
                  Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                  1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                  2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                  Comment

                    #10
                    Vs: Vasetamine.

                    on kogemusi. Ei ole head kogemused. Vajalik protsess on ikka palju keerulisem kui loota võiks.

                    Comment

                      #11
                      Vs: Vasetamine.

                      Niisiis , mu katsed lõpuks õnnestusid.Jagan infot ka teistele. Tegin nii. Võtan vaskplaadi, märgin ära augu kohad. Puurin augud. Panen plaadi siledale teras plaadile. Võtan vana hariliku vahetatava tinaga eemaldan kustukummi ja panen sealt 1 eemaldataud isolatsiooniga cat5 kaabli läbi. Kasutan seda aplikaatorina. Panen traadi agust läbi ja lõikan paberinoaga pladi vastust ära nii et jääb plaadiga tasa. Siis lahustan "akuhappes" niipalju vasksulfaati et saan küllastunud lahuse. Lisan veel natuke "akuhapet" ja valan lahuse vanni kus on 2 vaskplaati, panen täidetud aukudega plaadi vanni 2 vask plaadi vahele nii et kumbgi vahe on umbes 1CM. Edasi Asetan trykkplaadi alla lahusesse vooliku mille ots on kinni ja kyljed auke täis puuritud ja teise otsa õhupumba külge. Nüüd yhendan toiteploki + juhtme mõlema vask plaadi külge ja - juhtme trykkplaadi külge. lülitan sisse õhupumba. Ja sean toiteplokkist 0,8V ja voolupiiraja 1A peale (5x5cm plaat). Umbes tunni pärast on plaat kus on viiad ja kõik viad õnnestuvad.
                      Lahust saab kasutada kordi aga tuleb lisada puhast vett.
                      Õhk on vajalik lahuse segamiseks. Mu tekkinud graanulid olid vesiniku mullide süü. Vask milleks on teised elektroodid peab korralik olema, avastasin et paljud sisaldavad lisandeid mis oksydeeruvad.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment

                        #12
                        Re: Vs: Vasetamine.

                        pilte? Tundub huvitav....

                        Comment

                          #13
                          Vs: Vasetamine.

                          Mis vägi seda vaske avaseina küljes hoiab ? Või kasutad ainult viade "täisvasetamiseks" ?

                          Pakun lihtsama variandi viade tegemiseks: Puurige viad 0.3mm puuriga, ostke poest 0.22mm2 juhet (nt YEInt), kõige tavalisemat.
                          Pange plaat lauale, servade alla distants u. 2mm. Võtke pinsetid ja lõiketangid. Käed tuleb ka puhtaks pesta. Juhe puhastage ära u. 2 cm pikkuselt ja võtke otsast kinni. Lõigake puhastatud jupp ära, vasakusse kätte jääb nüüd posu juhtmesooni. Need siis võtke ükshaaval pinsettide vahele ja torgake auku (trükkplaadi sisse puuritud auku loomulikult . Kui kõik avad on täidetud (või mingi osa plaadist, sest üle 50 traadi pole mõtet korraga panna, aevastus võib peale tulla või nt. paanikahoog).. siis jootke sealt poolt kõik traadid kinni. NB! Ei lõika üleliigseid juppe maha ! Üleliigne jupp peab olema vähemalt sentimeetri pikkune.
                          Nii. Üks pool valmis, siis pöörake plaat teistpidi. Ja jootke kinni.
                          Vot nüüd võib kärpima hakata. Lõiketangid peavad muidugi head olema, sorri - 50 või 100 kroonistega võib hiiresitta tükeldada.

                          Sellise meetodiga võib joota VÄHEMALT 300 viat tunnis. Nipp on selles, et pikk traadijupp ei lase teisel pool asuval jootekohal üles sulada.
                          Kasutame seda tehnikat kuna see on odav, lihtne ja töökindel. Pastaga mökerdame enda tarbeks ainult siis kui on väga peenike või kole suur plaat.

                          Comment

                            #14
                            Vs: Vasetamine.

                            See meetod on täis vasetamisks ja sinu kirjeldatu ei võimalda teha seda SMD kivide alt, viimast aga oli mul just vaja. Pildid tulevad hiljem, pole hetkel millegagi teha.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment

                            Eelmine template Järgmine
                            Working...
                            X