Olen erinevate asjade ehitamiseks, prototüüpimisek ja katsetamiseks hankinud kaks AVR protsessorit (AT90S1200). Mõlemad on saanud üksjagu vatti ning hiljuti avastasin huvitava probleemi. Nimelt ei suutnud kahest vanim enam hakkama saada 7-segmendi korraliku toitmisega. Skeem oli ühendatud nii, et segmendid said mätta prose jalgadest (programmis kirjutasin sinna nullid). Samas teine (ja tol hetkel tutikas prose) suutis segmendid korralikult helenduma panna. ???
Tookord ei olnud probleeme, sinna aparaati sai pandud tutikas prose ja see oli seal siiamaani. Nüüd siis leidsin, et kumbki prose ei suuda enam sisendeid lugeda, kui neile antav loogiline nivoo (üks) pärineb prose enda väljundist. Andes sisendkoivale otse (või ka läbi lülitite maatriksi) peale +5V, töötab kõik normaalselt. ??? Samas, kui lahendada skeem selliselt, kaob lülitimaatriksil otstarve, sest addresseeritavate lülitite arv muutub kaduvväikeseks ning sisenditest jääb puudugi
Tallinnasse uue järgi minek jääb praegu laiskuse taha, mistõttu huvitakski, kas keegi on varem sellise asjaga kokku puutunud, või peitub viga kahe kõrva vahel. Mõlemad protsessorid on saanud vähemalt 200..300 või enamgi korda ümber programmeerida.
Tookord ei olnud probleeme, sinna aparaati sai pandud tutikas prose ja see oli seal siiamaani. Nüüd siis leidsin, et kumbki prose ei suuda enam sisendeid lugeda, kui neile antav loogiline nivoo (üks) pärineb prose enda väljundist. Andes sisendkoivale otse (või ka läbi lülitite maatriksi) peale +5V, töötab kõik normaalselt. ??? Samas, kui lahendada skeem selliselt, kaob lülitimaatriksil otstarve, sest addresseeritavate lülitite arv muutub kaduvväikeseks ning sisenditest jääb puudugi
Tallinnasse uue järgi minek jääb praegu laiskuse taha, mistõttu huvitakski, kas keegi on varem sellise asjaga kokku puutunud, või peitub viga kahe kõrva vahel. Mõlemad protsessorid on saanud vähemalt 200..300 või enamgi korda ümber programmeerida.
Comment