AVR eluiga

[Andy00]

Olen erinevate asjade ehitamiseks, prototüüpimisek ja katsetamiseks hankinud kaks AVR protsessorit (AT90S1200). Mõlemad on saanud üksjagu vatti ning hiljuti avastasin huvitava probleemi. Nimelt ei suutnud kahest vanim enam hakkama saada 7-segmendi korraliku toitmisega. Skeem oli ühendatud nii, et segmendid said mätta prose jalgadest (programmis kirjutasin sinna nullid). Samas teine (ja tol hetkel tutikas prose) suutis segmendid korralikult helenduma panna. ???
Tookord ei olnud probleeme, sinna aparaati sai pandud tutikas prose ja see oli seal siiamaani. Nüüd siis leidsin, et kumbki prose ei suuda enam sisendeid lugeda, kui neile antav loogiline nivoo (üks) pärineb prose enda väljundist. Andes sisendkoivale otse (või ka läbi lülitite maatriksi) peale +5V, töötab kõik normaalselt. ??? Samas, kui lahendada skeem selliselt, kaob lülitimaatriksil otstarve, sest addresseeritavate lülitite arv muutub kaduvväikeseks ning sisenditest jääb puudugi
Tallinnasse uue järgi minek jääb praegu laiskuse taha, mistõttu huvitakski, kas keegi on varem sellise asjaga kokku puutunud, või peitub viga kahe kõrva vahel. Mõlemad protsessorid on saanud vähemalt 200..300 või enamgi korda ümber programmeerida.

[ttr]

njah see 300 tsüklit peaks nagu nohu olema.

AT90s1200 on FLASHI-l 1000 R/W tsüklit ja tema 64B eepromil 100,000 R/W tsüklit.Prosed on sul minigt muudmoodi vatti saanud või on sul tõesti skeemis minig kala sees.Su jutust ei saanud korralikulara aga siisi süvene skeemi paremini.Mhhh soft on sul ikka koralikult kirjutatud.Siin ehk on sul softi ja raua vaheline konflikt (ok see puht oletus)

[Andy00]

Ajasin ka ise näpuga datasheetist järge, et see 300 ei tohiks proset veel köhimagi panna. Soft oli esimene, mis sai üle käidud. Selliseid maatrikseid olen ennegi käima pannud, ning seda esialgu ei kahtlustanud.... hiljem küll
Käisin kogu skeemi testriga üle ning katsetasin kõiki pähetulnud variante. Ja avastasin siis, et asi ei tunnista isegi sellist sisendsignaali, mis tuleb 100% otse prose enda väljundist (varemalt oli skeem järgmine: output pin -> tak -> lyliti -> diood -> input pin), ehkki see andis väga vastiku tulemuse masina displeil (lühistas mõned segmendi osad ).
Prooviks sai mõlemat proset testitud selles seadmes, milles esimese ''vead'' välja tulid. Nüüd on mõlemad kivid ühtmoodi tuhmide väljunditega. Neetud, hakka või programmaatorit kahtlustama ???

[urmas78]

Mina kahtlustaks staatilist elektrit, loogika kivid jäävad staatilise läbilöögi puhul kummalise loogika nivoodega tööle. Endal ei ole prosesid õnnestunud nii läbi ajada (kasutan PIC-e).

[ttr]

Eheheh staatiline on selline salakaval asi, et on on järsku pole.Nimelt on kivi pärast staatilise saamist nö tapetud ja on varjusurmas.Muide PIC-e olen staatilisega 2 tykka suutnud vasta taevast lasta.

[Andy00]

Aga kuidas siis oleks kõige õigem staatikat vältida? Konkreetsed IC-d on mul mõeldud pendeldamiseks seadme ja programmaatori vahel (progejas proge sisse, prose välja ja seadmes asuvasse pesasse).
Kasutada plastist väljatõmbajat/sissesurujat (IC extractor/inserter)?

[Erki]

Kas ma sain õigesti aru, et sul sisendid nässus? Ma mängisin kunagi PIC16F84-dega ja rikkusin neid 3 tükki ära.

Põhjust ei tea siiani, aga sisendid olid vist asjasse segatud. Konfigureerisin kivi mõned jalad sisendiks, aga ei ühendanud neid kuhugi. Toite sisse lülitamisel hakas laual mängiv raadio alati hirmsasti sahisema. Õhtuks oli kivi läbi. Nii kolm tükki. Siis ostsin PIC16F870 ja see on kestnud tänaseni. Programmerinud olen mitusada korda, toite paaril korral valetpidi pannud, programmatorist voolu pole kivi asetamisel või võtmisel välja lülitanud.

Loo moraal: Ära süüdista kivi, vaid oma skeemi.

[urmas78]

Kõige tähtsam (minu jaoks) on, et kui kivi paned pessa - võtad välja, siis samal ajal hoia näpuga selle sama seadme maandusest kinni. Sellega ühtlustad enda ja seadme potentsiaalid.

Sisendeid ei soovitata ka enamus loogikakividel lahtiseks jätta, alati takistiga kuhugi ühendada.

Skeem vaata kah üle, kas mõni juhe ei lähe liiga pikaks kuhugi, kust staatika võib sisse tulla.

[Andy00]

Konkreetse skeemi juures ei leia küll sellist juhet, kust midagi sisse võiks ronida (ei välista tähelepanematust), kuid kui hakata meelde tuletama, kuskohas neid prosesid veel on kasutataud ning milliste ühendusskeemidaega, siis..... on pea kõik võimalik.
Tundub, et pean ikkagi pealinna uue järgi minema