Jama pumpla signaaliga.

[digital]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Tavalised ups'id on releega liini vahel niikaua kui toide ära kaob. Alles siis lülitatakse end sisse. Selleks peaksid mingi on-line ups'i hankima, et kontrollida kas tõesti midagi muutub.
Või siis toida oma süsteemi ainult ups'i akult, st ilma välise toiteta. Väikese koormusega võiks niikaua ikka pidada, et jõuaks katsed ära teha.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Vaatasin korra kaableid uuesti ja tegu on siiski keerupaaridega, kus iga paar on veel omaette varjestatud. PLC juuures kapis oli pumplast tulevatel analoog otsadel ~32V, kui juhtmed olid PLC küljest lahti. PLC külge ühendatuna kukkus pinge peaaegu nullini. Miskit voolu sealt mõõta ei õnnestunud, 4mA oleks pidanud ikkagi olema. Võtsime pumplas korra, ühe pumpamise ajaks, maha ühe digitaalväljundi otsa (otsad 56 ja 57, lk48) ja signaal muutus. Graafikule tekkis 110m3/h kõrguse jõnksu asemel ~30m3/h jõnks...miski mõju oli, aga...

[digital]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Ühele voolu mõõtmise ahela otsale ampermeeter vahele ja kohe on näha, mis värk on.
Voolusignaalil on loomulikult pinge kõrge kui sa ta lahti ühendad. Voolusignaal peaks olema vastuvõtja poolt lühistatud, ampermeetriga või mõõtva seadmega siis; lahtiste otste pinge ei ütle suht midagi.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Ühele voolu mõõtmise ahela otsale ampermeeter vahele ja kohe on näha, mis värk on.
Voolusignaalil on loomulikult pinge kõrge kui sa ta lahti ühendad. Voolusignaal peaks olema vastuvõtja poolt lühistatud, ampermeetriga või mõõtva seadmega siis; lahtiste otste pinge ei ütle suht midagi.

Pumba seismise aeg oligi tester vahel PLC poolses otsas. St ühel juhtmel, milles see 4-20mA peaks jooksma. Mingit voolu liikumist seal ei täheldanud, võib-olla töö aeg tekib sinna alles mingi vool siis, aga mitte alla 4mA?

-Lehekülg 15, tabel 2.7 , 4-20mA graafik (Unidirectional mode). Seal näitab, et voolutugevus ei tohiks üldse alla 4mA langeda.

[digital]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

4-20 mA signaali puhul peaks koguaeg olema su 4mA seal olemas. Selleks see ongi 4-20, mitte 0-20, et saaks eristada nullist signaali ja katkist seadet (kaablit vms).
Kas tester ikka on korras? Voolupiirkonna kaitse pole läbi? Kasutad õiget piirkonda ja juhtmed on õieti ühendatud? Ega see mingi pisike hiinakas pole, mille voolu mõõtmine kipub eriti laest võetud numbreid näitama.

Kunagi mõõtsin ühe disainitava impulsstoiteploki kasuteguriks 120%. Siis loobusin igasuguste hiinakate kasutamisest Huvi pärast sai korralike testritega võrreldud ja tulemused olid üle ootuste erinevad.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Jep, oligi testri viga. Ongi vist sisemine kaitse läbi. Lükkasime Fluke Loop Calibratori asemele ja tulemus kohe olemas. Niisama olekus on 3.999mA ja pumpamise aeg saime 18.3xxmA. Tähendab voolud on korras. Täna ööseks on üks pumpadest kindlasti välja lülitatud, st ei saa mingi ime läbi mõlemat tööle lülitada, ja homme päeval proovib kohalikku valgustust sisse lülitada, kui milliampermeeter juhtmel vahel on.

[fre]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Jep, oligi testri viga. .... Tähendab voolud on korras. Täna ööseks on üks pumpadest kindlasti välja lülitatud, st ei saa mingi ime läbi mõlemat tööle lülitada, ja homme päeval proovib kohalikku valgustust sisse lülitada, kui milliampermeeter juhtmel vahel on.

Jah, isegi minu kaasasveetav "seiermeeter" näitas 4mA rahuolukorras...
Kui on üldse võimalus et mingil ajal ka kaks pumpa korraga saavad töötada
(nagu ma aru sain), on tootlikkus ilmselt üle 100 kuupmeetri tunnis, tõuseks vool üle 20mA. Tõenäoliselt tuleks ka seal skaala paika panna enne keskuse seadmete kallale minekut.
Tõenäoliselt põhjustabki oma tänavavalgustus anomaaliaid (mitte see Viiratsi oma), aga see lüliti peaks ju teie valdustes olema, et päevasel ajal asja saaks uurida.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Nii, öine olukord on sama. Nüüd proovime maksimaalset veevoolu hulka paika panna seal mõõtepeas vastavalt arvuti graafikule. Praegu on seal peas Qmax 90m3/h, arvuti graafilkul 130m3/h(PLC pool vist piirab täpselt 120 juures selle ära). Paneme nüüd pea Qmax-i 120-ni, vaatame mis siis saab, sest ideeliselt on väljundvool selle Qmax-i suhtes.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Nii....
Qmax-i tõstmine viis päevase graafiku täitsa ilusaks. St kõik mõõtetulemused on nii, nagu ka nad reaalselt olla võivad. Kohalik territoooriumivalgustus mingit mõju ei avalda. Nüüd jääb siis veel ainult tänavavalgustuse mõju...seal andurile ehk?

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Ehh...lülitasime tänavavalgustuse sisse ja...ei midagi. Kõik normis. Ööd on siiski ikka nagu eelneval ajal. Mõistus hakkab otsa saama.

[kellakägu]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Minu arust on anduritega kaks varianti - nad kas töötavad või ei tööta kultuurselt. Äkki sa peaks hetkeks anduri rahule jätma ja võrdlema näiteks pumpade võimsustarvet päeval ja öösel ning seda koos anduri näiduga. Kes sul pumplat juhatab ja millistel alustel? Millise majapidamise vett ta pumpab? Kui eramajad, siis ei saagi seal päeval midagi pumbata olla.

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Minu arust on anduritega kaks varianti - nad kas töötavad või ei tööta kultuurselt. Äkki sa peaks hetkeks anduri rahule jätma ja võrdlema näiteks pumpade võimsustarvet päeval ja öösel ning seda koos anduri näiduga. Kes sul pumplat juhatab ja millistel alustel? Millise majapidamise vett ta pumpab? Kui eramajad, siis ei saagi seal päeval midagi pumbata olla.

Pumpade võimsustarve mõõta on praegu keeruline. Pumplas on 2 pumpa, kahe pumba korraga töötamisel läheb ka graafik põhja, sest vee voolu hul läheb üle 120, mis on kuskil PLC(vist, mitte seal peas igatahes) ülemiseks piiriks määratud. Pumpade tööd juhib seal teine karbike, mis läheb tööle, kui vee tase mingi nivooni jõuab. Lükkab pumba tööle ja see käib, kuni on vee tase langenud minimaalse tasemeni. Kui 1 pump töötab ja veetase ikka tõuseb siis alles lükatakse teine pump ka järele. Korraga need üldjuhul ei tööta. Vot asi on selles, et õise graafiku järgi oleks pumpla kogu aeg tühi ja pumbad peaks enamiku ajast töötama kuivalt. Pumpla on Viljandi linna ühe linnaosa reovee pumpamiseks.

[fre]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Ehh...lülitasime tänavavalgustuse sisse ja...ei midagi. Kõik normis. Ööd on siiski ikka nagu eelneval ajal. Mõistus hakkab otsa saama.

Njah, ega viga sellel ajal ei leia kui seda pole...
Mis muud kui öisesse valvekorda...
Kui kahtlus ikka tänavavalgustusega seotuse peale jääb, vast on võimalik seda teist (mis anduri lähikonnas) kokkuleppides ka väheseks ajaks päeval sisse lülitada...

[Eggy]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

Njah, ega viga sellel ajal ei leia kui seda pole...
Mis muud kui öisesse valvekorda...
Kui kahtlus ikka tänavavalgustusega seotuse peale jääb, vast on võimalik seda teist (mis anduri lähikonnas) kokkuleppides ka väheseks ajaks päeval sisse lülitada...

Põhimõtteliselt võimalik jah, aga hetkel on antud võimuga inimene(kes teab kedagi, kes on võimeline ja kel on õigusi seda lülitada) reisil.

[kellakägu]

Vs: Jama pumpla signaaliga.

OK, asi kahtlane asi, kohtlane...

Võta siis loogikat sellest otsast:
1. Igal pumbal on olemas tootlikus ajaühiku kohta. ( Ma usun, et tegemist ei ole muutuva tootikusega pumpadega. Seega peaks sul ühe ja teise pumba tootlikus tunnis teada olema. )

2. Sobiva tunniloenduriga saab ehk siis nivooandurite signaalid kokku lugeda ( või otse pumbale mineva toite pealt ) - kui kaua üks või teine pump järgi oli. Korrutad tunnid kogusega ajaühiku kohta ja võrdled anduri näiduga.

3. Roomad läbi pumbad ja uurid järgi täpsed mudelid ning mootorite nimipöörded + reduktor, kui olemas on. Kontrollid, kas vastab spetsile.

Niipalju kui mina aru saan, ei ole seda andurit pumpla tööks üldse vaja, vaid selle järgi saab teada, palju kodanikud äärelinnlased reovee eest plekkima peavad. Seega pead sa ikkagi mingi teise parameetri järgi kontrollrehkendused tegema, sest ma ei usu elu sees, et sul teine sarnane andur õnnestub jadasse lükkida kontrollimaks esimest. Need asjad maksavad vene keeles ja pealegi on montaaz tülikas.