Trükiplaat

[juxx]

Vs: Trükiplaat

offtopic trükkplaadi teemale küll....

..aga tuli meelde selline tore inglisekeelne lühend nagu TLA ...
mis eesti keeles oleks siis KTL


hint : TLA= three-letter-acronym

:P

[felch]

Vs: Trükiplaat

Seoses sellega meenus sarnane: PCMCIA -> People Can't Memorize Computer Acronyms.... I jääb puudu.
Tore tõlge oli ka kunagi: embedded -> sängitatud.

[Werewolf]

Vs: Trükiplaat

... Computer Industry Acronyms

[tiit]

Vs: Trükiplaat

Äkki muudaks teema pealkirja ja kustutaks kõvaketta kohta käivad postitused

[fre]

Vs: Trükiplaat

Olge mureta, eesti teaduskeele päästmiseks on TTÜ, see et teadus selle käigus hävineb on paratamatu kõrvalnähe

Kas just teaduskeelt, aga kõige tavalisemaid tehnikatermineid võiks sealsed inimesed ikka tunda.
Võiks...
Eelmine näide, mille ka siin foorumis ära tõin, pärineb ajakirjast "Praktiline arvutikasutaja" nr. 2, 2007, kus artiklis "Jänesed kaljul" on kasutatud akude kohta vale mõistet "mahtuvus", kui peab olema "mahutavus". Üle kümne korra olen siin foorumis nende erinevust küll selgitanud, aga see selleks...

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=27939

Viimase näite leidsin postkastist täna, see on järjekordne "Praktiline arvutikasutaja", nr. 11, 2007. Silma torkas sama autori poolt "leiutatud" kummaline uudissõna "reverbatsioon" (miskit sõnatüvest "verb, verbaalne" ehk võiks olla?)... "Reverbaator" - no ei tea...
Otsisin EE-st ja VL-st, nendes on "reverberatsioon" ja "reverberaator" (kajaseade) nagu muiste...
Aga äkki hoopis ajakirja tegijad viskavad meie autori kirjatöödele vimpkasid sekka, samuti ei tea... Kahtlus muidugi jääb...

[raivo]

Vs: Trükiplaat

minu punktid lähevad KaruTECile.
ehk oleks aeg teha elektroonika õpetamises kannapööre ja minna inglise keelele üle. täpselt nii nagu arstiteaduses aetakse asju ladina keeles.

[Werewolf]

Vs: Trükiplaat

ehk oleks aeg teha elektroonika õpetamises kannapööre ja minna inglise keelele üle.

Idee ei kõlba kassi hänna alla ka mitte.

täpselt nii nagu arstiteaduses aetakse asju ladina keeles.

Patsiendil on influentsa sümptomaatika?

[reuter]

Vs: Trükiplaat

minu punktid lähevad KaruTECile.
ehk oleks aeg teha elektroonika õpetamises kannapööre ja minna inglise keelele üle. täpselt nii nagu arstiteaduses aetakse asju ladina keeles.

läheks siis autoremondis ka inglise keelele üle ja veel postisüsteemis ja üleüldse miks muid keeli peale inglise keele vaja on. kusjuures oleks lihtne siin küll, kui kõik räägiksid inglise keeles, aga siis ei oleks ilmselt ka siin sellist kultuuri...
selle kohta on hea ütlus: jäägem eestlasteks, aga saame ka eurooplasteks. ma loeks sellest välja kohustuse säilitada oma keelt ja kultuuri maksimaalses mahus ja samas harida end, et saada aru ka teistest keeltest ja vajalikest terminitest

[KaruTEC]

Vs: Trükiplaat

minu point oli natuke teine.

[raivo]

Vs: Trükiplaat

vastuseis on muidugi mõistetav.
kuid reaalselt: pooltes eesti IT&elektroonikafirmades on töökeel inglise keel.teises allesjäänud pooles suures ulatuses vene keel. erialaseid raamatuid eesti keeles peaaegu välja ei anta. ajakirjad on aga nende keelekasutus on ebaühtlane, st sõltuv kirjatüki autorist. nagunii kasutatakse võõr- ja laensõnu - tõestuseks: otsing "pinumälu" annab 18 linki, "stack,stekk jne" mitu suurusjärku enam. olulisim, mis eestikeelse õppega tehakse on :
a) antakse põhjust vegeteerimiseks N tehnikakeeleteadlasele ja
b) tehakse sellise kooli lõpetanu teatavas ulatuses sunnismaiseks.
eestikeelsest tehnikasõnavarast on ammu saanud ühe seltskonna liivakast ja tehnika & tehnoloogia arenguga sel suurt pistmist pole.

[Werewolf]

Vs: Trükiplaat

eestikeelsest tehnikasõnavarast on ammu saanud ühe seltskonna liivakast ja tehnika & tehnoloogia arenguga sel suurt pistmist pole.

Kaldun arvama et eksid ja nii nutune see asi ei ole.

Ja veel, kui üldse vaadata tehnikakeelt, siis inglise keele asemel oleks eesti keeles loogilisem hoopiski saksa keel (ma usun et kellelgi ei teki küsimust kas saksa keel on tehnikasõnavara poolest rikas või mitte). Miks? Üks asi on kultuuriruum, paljud sõnad on eesti keelde tulnud just nimelt saksa keelest (jajah, mõisnikud ja nende esimese öö õigused on ka mõneti mängus). Ja on vanad-vanad kasutusel olevad sõnad, vinklis olemine meenub näiteks kohe. Üks näide veel - kumb on arusaadavam kas gear või zahnrad? Loogilisem?

P.S. Tube amplifier kõlab muide täpselt sama totakalt kui pinumälu.

[pupsik46]

Vs: Trükiplaat

minu punktid lähevad KaruTECile.
ehk oleks aeg teha elektroonika õpetamises kannapööre ja minna inglise keelele üle. täpselt nii nagu arstiteaduses aetakse asju ladina keeles.

Inglise keel ei oma pikka perspektiivi, kui minna siis juba minna... hiina keelele üle.

[KaruTEC]

Vs: Trükiplaat

IMHO on idiootne leiutada eestikeelseid vasted sõnadele, mis on uudissõnad tehnikas - stack on hea mõiste. Kuna stack arvuti kontekstis oli uudissõna ka inglise keeles, siis ma ei näe mite mingit pointi kasutada eesti keeles "pinu".
Teek, värat, pinu - kui need ei ole kasutusse läinud, siis milleks vägistada ? Eesti keeles võiks sama hästi olla laibrari, port ja stäkk. Sest reaalelus on need kasutuses. Keelt ei ohusta see kuidagiviisi.

[jassa]

Vs: Trükiplaat

IMHO on idiootne leiutada eestikeelseid vasted sõnadele, mis on uudissõnad tehnikas.....
Teek, värat, pinu - kui need ei ole kasutusse läinud, siis milleks vägistada ? Eesti keeles võiks sama hästi olla laibrari, port ja stäkk. Sest reaalelus on need kasutuses. Keelt ei ohusta see kuidagiviisi.

Täiesti nõus! Nii nagu
elektrizität või electricity on elekter. Mitte nagu soomlased, neile elekkteri ei sobinud, valisid sähkö. Kui sõna on juba kasutuses, eestistada ära ja las ta olla.

[kellakägu]

Vs: Trükiplaat

Tramaeivõi - 5 perverti istub kuskil Tartu linnas ja otsustab, mis õige ja mis vale. Üldiselt on selle eestindamisega sedasi, et kui sa üritad midagi kellelegi korrektsete eestikeelsete terminitega seletada, siis vaadatakse sulle siniste silmadega otsa ja ei taibata muhvigi. Meie konnatiigi väiksus paneb asja paika. Keegi siin mainis elektroonikute kogukonna suurust mõnesaja ühikuga ja venekeelset rahvast on ehk umbes samapalju eestis, aga nemad ilmselt kasutavad palju suuremat venekeelset teadmistevaramut. Sama on ka auto ja arvutialal. Mida sa siis tõlgid, igal tehasel on oma terminoloogia ja eestikeelseid väljendeid kasutades jookseb jutt lihtsalt võssa. Võtke aluseks, et iga tootja kasutab oma müügimeestest sõltuvalt - CRD, CDI, DCi jne. - vahet pole ju miskit. Kusjuures seadmet kapoti all tulevad ühelt liinilt osadel juhtudel.
Paljud teist kasutavat eesti keelset operatsiooni süsteemi - ma olen paar korda sunnitud olnud windoozet kasutama - no kurat, tühipaljas kopi ja paste võtab kukalt kraatsima - ning misjasjad need suvandid veel on?
Soomlastel on ammu asjad riigikeeles - küsisin aastat kümme tagasi, et kuidas kärab - olla lahe osa softi soome, osa rootsi ja osa inglise keeles - kaunis pudru, või mis?