Lauatelefon

[HighPower]

Tervist.
Tahaks saada lauatelefoni võrgukaabli pilti või midagi kus oleks ära toodud 4 juhet ja nendes olev voolupinge jne.
Googeldasin ka sealt tuli kõike muud kuid seda mitte.
Eelmistest telefonide teemadest ka ei leidnud midagi sellist.
Oleks tänulik kui saaks abi!

[reuter]

Vs: Lauatelefon

mida sa mõtled lauatelefoni võrgukaabli all. kui seda liini, millega sa keskjaama küljes oled, siis seal on kasutuses ainult 2 soont(keskmised). pistikuks on rj11.
natuke pistikutest: http://www.tcswnc.com/RJ11%20and%20R...Connectors.htm
mis asi on voolupinge? see on nagu massipikkus.
kas sind huvitab pinge(tähis U, ühik V(volt)) või vool(tähis I, ühik A(amper))
digitaalsüsteemil on nimipingeks 48V(testriga mõõtes 40...56V). vool peaks jääma suurusjärku mõni(kümmend) milliamper(it), aga selles viimases ma päris kindel ei ole

[HighPower]

Vs: Lauatelefon

Vabandust selle ebaselge seletamise pärast.
ikka liini, mis läheb keskjaama
jah mind huvitab pinge (V) ja millistes juhtmetes need on.
aga kui ainult 2 soont kasutusel mis moodi see heli telefonist edasi läheb?

[jassa]

Vs: Lauatelefon

aga kui ainult 2 soont kasutusel mis moodi see heli telefonist edasi läheb?

Et tekiks vooluring, ongi 2 soont vajalikud. Ühe soonega läheks raskeks

[fre]

Vs: Lauatelefon

...jah mind huvitab pinge (V) ja millistes juhtmetes need on.
aga kui ainult 2 soont kasutusel mis moodi see heli telefonist edasi läheb?

Telefoni liinipinge kohta vast vastati.
Nõukogudeaegsed telefonijaamad andsid liini umbes 60V, nüüdisaegsed annavad kümmekond volti vähem. Lihtsalt on uued standardid. Kui telefoniga ei räägi, jõuab selline pinge jaamast ka aparaadini. Sinna võidakse lisada mõnekümnevoldise vahelduvpinge komponent, et telefon helisema panna. Alalisvoolu ring on ikka veel lahti.
Toru tõstmisel hakkab aparaat liini koormama ja alles jääb temale pinge suurusjärgus mõned voldid kuni paarkümmend volti, see sõltub mitmetest asjaoludest, esmalt aga telefoniaparaadi tüübist. Tekib vooluring (šleif, ütlesid vanad sidemehed) ja jaam paneb telefoni nn. kõnerežiimi.
Lihtsaim telefoniaparaadi kõnetrakti skeem võiks koosneda vaid jadamisi mikrofonist ja kuularist ("kõrvaklapist"), aga sellisega kostaks oma jutt endale liiga häirivalt tugevalt. Selle vältimiseks on skeem natuke keerukam ja oma mikrofoni signaal nõrgendatakse tavaliselt mingi sildskeemi abil.
Kaks liinijuhet ongi vaja, et vooluring tekitada, rääkimiseks ja kuulamiseks eraldi paaride kasutamine oleks suur raiskamine. Tõsi, olid kunagi ka sellised direktorite kõnesüsteemid, kus igale telefonile mitu juhtmesoont läks, aga need olid siis ka küllaltki lühikesed liinid.
Kaasaegsetel telefonidel on küll pistikus ja pesas rivis kuni 6 otsa, aga rakendatakse ainult kahte (vahel ka nelja) ja äärmised 2 (või 2 mõlemalt poolt) võivad lausa puududa. Tavaliselt on rakendatud (kui ühest servast lugema hakata) kõige keskmised, 3. ja 4. ots, mõnel (harva) telefonil aga 2. ja 5. Polaarsust ei jälgita, vajadusel (kaasaegsetes on see tavaline) on aparaadis sildalaldi.

P.S. Lihtsaid selgitusi, kuidas asjad töötavad:

http://communication.howstuffworks.com/telephone.htm

[RaunoK]

Vs: Lauatelefon

Selle vooluga hea välikäimlad valgustada ja keegi ei teagi, et elektrid võtab. Nagu vanasti oli telefoni liinid, madalamad kui elektri liinid. Praegugi veel püsti. Kas neid veel kasutadakse? Vaat kui hea, sina maksad rääkimise eest ja saad veel voolu kah.

[fre]

Vs: Lauatelefon

... ja keegi ei teagi, et elektrid võtab. ... Vaat kui hea, sina maksad rääkimise eest ja saad veel voolu kah.

Voolu saab üsna vähe, valgusdioodi paneks
muidugi põlema, aga telefonijaam registreerib
nagu oleks "toru tõstetud" ja soovitakse rääkida,
annab valmisoleku signaali (pideva tooni) ka juurde.
Telefoninumber on muidugi ka "kinni" sel ajal
ja sellele helistada ei saa...

[reuter]

Vs: Lauatelefon

kui nüüd asja keerulisemaks ajada, siis Eestis on telefoni toon "tasuta", sest see tuleb keskjaama toiteplokist. kui elekter ära kaob, siis keskjaama akude otsas püsib ka kodune aparaat mingi aeg elus. siin Hollandis maksame me isegi tooni eest. testriga liini mõõtes on sel vahel ehk 5V jagu vahelduvat peal, aga see on ka vist pigem võrgust tulenev müra. telefon saab oma alalispinge ruuterist. kui elekter kaob, siis rääkida saab see, kellel ruuter UPSi otsas on. mina panan vajadusel ruuterile järgi 7Ah aku.
ma ei tea, kuis neil see asi toimib, kellel internetti ei ole. äkki nemad saavad oma tooni tasuta

[HighPower]

Vs: Lauatelefon

selle 2 soont ma ajasin ühe teise telefoniaparaadi moodi asjaga segamini
aga need kunagised taxofonid said vist ka telefoni liinipealt voolu.
aga nüüd tükimaad selgem see telefoni asi ennem pole pähe tulnud seda uurida.

[reuter]

Vs: Lauatelefon

aga need kunagised taxofonid said vist ka telefoni liinipealt voolu.

saavad praegusedki.


telefonidel on kasutusel olnud ka 4 ja 6 juhtmelised süsteemid, aga need pole enam eriri levinud.
ISDN on nt 4 juhtmeline: 2 soont saateks, 2 soont vastuvõtuks.
mingil 4 juhtmelisel variandil jooksid 2 soont lihtsalt jaama tagasi ja siis toru haaramisega ühendati need lahti. selle järgi sai jaam aru, et telefon peab minema kõnerežiimi

[@ndres]

Vs: Lauatelefon

...
ISDN on nt 4 juhtmeline: 2 soont saateks, 2 soont vastuvõtuks.
...

Jaamast kliendi juures asuva ISDN terminalini kulgeb 2 juhet, vähemalt ISDN baasühendusel (S0)

Ning analoogjaamades on veel kasutusel üksikud blokiraatoriga telefonid - üks juhtmepaar kahe telefoni tarbeks. Korraga saab telefoneerida ainult üks abonent.

[reuter]

Vs: Lauatelefon

sry. ei täpsustanud kohe. enamasti kasutatakse jah 2 juhtmelist, aga on võimalik ka 4 juhet, siis on lubatavad vahemaad veidi pikemad.
kliendi terminalist seadmetesse 4 juhet. neile neljale on võimalik ühendada paralleelselt kuni 8 seadet, kusjuures kasutada saab korraga kahte(kumbki 64kbit/s) või siis ühte(128kbit/s)

[martinj]

Vs: Lauatelefon

Kas keegi seletaks mulle selle blokiraatori lahti Oli omalgi kunagi.
Kas see töötas polarisatsiooni muutmisega ja kummalgi oli alaldi vahel ?

[Werewolf]

Vs: Lauatelefon

Kas keegi seletaks mulle selle blokiraatori lahti Oli omalgi kunagi.
Kas see töötas polarisatsiooni muutmisega ja kummalgi oli alaldi vahel ?

Oleneb. "Kvant" (kvaasi)elektronjaamades oli polaarsusega. Koordinaatjaamades (ATSK 100/2000) oli blokiraatoris kaks RPN tüüpi releed ja juhtimine toimus liinijuhtmete ja maa vahelise pingega (jah, neil blokiraatoritel oli maaühendus oluline, telefonijaama läks ikka ainult kaks juhet). Telefonijaamas oli ka vastav seade (SAK), mis määras kummale juhtmele (a või b) maa suhtes pinge kutse puhul anti. Vastava abonendi relee rakendus ja katkestas oma kontaktidega kõne ning kutse ajaks teise abonendi ahela. Väljuva kõne puhul samuti - kumb enne rabas, see lülitas teise välja. Üks nipp oli seal küll veel - omavahel said nad ka helistada.

Maatüüpi jaamadel (ATSK 50/200) oli omamoodi süsteem, sealsed blokiraatorid suurele vennale ja vastupidi ei sobinud. Maajaamadega nii palju kokkupuudet ei olnud, täpsemalt ei mäleta.

Polaarsusega veel käis kahekopikalistel taksofonidel mündi kasseerimine.

[fre]

Vs: Lauatelefon

Kas keegi seletaks mulle selle blokiraatori lahti Oli omalgi kunagi.
Kas see töötas polarisatsiooni muutmisega ja kummalgi oli alaldi vahel ?

Vene asjad on ikka vene keeles...

http://www.mini-ats.ru/article.php?id_news=37&type=4&rw=1

http://www.aboutphone.info/lib/oldbook/parallel.html

http://gelezo.com/telephones/210000/214000/214100/ponyatie_sparennogo_vklyucheniya_telefonnogo_apparata.html