Lauatelefon

[martinj]

Vs: Lauatelefon

Tänud, fre. Asjalikud lingid.
Just sellised dioodide D7 ja mp39 transiga olid meil koridoris.
Nüüd sain pihta ka sellele, miks telefon ooteajal tiksus.

Päris hästi ei saa ma aga sellele pihta, miks just meil pidi see blokiraator olema. Kolisime omal ajal just uude majja ja saime telefoni. Kõik meie majast said. Ja väljuvaid juhtmeid sealt majast oli ka piisavalt..
Kas oli ka muu põhjus kui juhtmepaaride kokkuhoidmine ? Nagu ma saan aru - jaamas läheb asi blokiraatori puhul keerulisemaks.

[@ndres]

Vs: Lauatelefon

Päris hästi ei saa ma aga sellele pihta, miks just meil pidi see blokiraator olema. Kolisime omal ajal just uude majja ja saime telefoni. Kõik meie majast said. Ja väljuvaid juhtmeid sealt majast oli ka piisavalt..
Kas oli ka muu põhjus kui juhtmepaaride kokkuhoidmine ? Nagu ma saan aru - jaamas läheb asi blokiraatori puhul keerulisemaks.

Kaks varianti:
- majja tuli paare piisavalt, aga jaamani ei pruukinud magistraalpaare (kappidevahelisi) siiski jätkuda
- telefonijaamas puudus piisav vaba maht ehk siis üksikabonendid olid kõik juba kasutusel ja ainus võimalus oli kasutada blokiraatorkomplekte

Arvestades, et blokiraator asus majas, siis pigem esimene variant?

[Max27]

Vs: Lauatelefon

Meil siin Põlvamaal endiselt kõiksugu blokiraatorid ja liinitihendus aparatuur telefonisides kasutusel paljudes kohtades. Kunagi aastaid tagasi tahtsin omale ADSL interneti püsiühendust Elionilt (Siis oli veel Eesti Telefon) taotleda, eeldused selleks olid isegi olemas, lähimasse keskjaama moodulisse oli vahemaa vähem kui 5km, vabu kohti jagamis modemi küljes veel oli, asja rikkus ära just see liinitihendus tehnoloogia kasutamine. Asi seletati mulle Tallinna ühes Elioni kontoris lahti järgmiselt. Kuna abonentide arv on siin konkreetses külas kuskil 20 ja keskjaamast tuleval sidekaablil on ainult kaks paari sooni (kokku 4 soont), on vajalik sellise süsteemi korraga eksisteerimiseks liini tihendamis meetot. Tegemist ei ole blokiraator süsteemiga, st. kõikidelt abonentidelt on võimalik korraga nii välja helistada, kui kõnesid vastu võtta, muidugi kvatiteet on vilets. Sõidutee ääres on siin kõikjal telefoniliinide hargnemiskohtades kilbid, milles on Ericssoni moodulid vastava ühenduse tagamiseks. Kui keegi teab siin, et kuidas see liinitihendus süsteem töötab täpselt, võiks sellest teada anda või mõne lingi lisada. Omal enam Elioni telefoni kaablis, mis majja tuleb tooni pole, kuna koer kraapis meetri sügavuselt kaabli välja ja näris läbi, juhtmed näitavad siiani lühist. Lõpetasin Elioniga abonendi lepingu ja kasutan kevadest WIMAX`i võrgus VOIP teenust, kus need samad lauatelefoni aparaadid on ühendatud Linksys`i PAP2T karpide taha, kõne kvaliteet on analoogliinidega võrreldes kordades parem ja tuleb odavam ka, ei ole enam seda lollakat abonendi igakuist tasu.

[@ndres]

Vs: Lauatelefon

...Kui keegi teab siin, et kuidas see liinitihendus süsteem töötab täpselt, võiks sellest teada anda või mõne lingi lisada...

http://www.microcom.com.ua/page/x8e.htm
http://www.oc.ru/katalog/abupl/ericsson_ahead/
http://www.alcatel.ru/products/switc...wired/a156xpg/

[reuter]

Vs: Lauatelefon

kui see toimib vana süsteemi põhisena(mis on suht kindel), siis kasutati sageduslikku tihendamist. õigemini ei ole see küll mingi tihendamine, sest 1 telefon kasutab 0...4kHz(tegelikkuses 300...3400Hz), teine 4...8kHz jne. üksik telefon kasutab seda 4kHz laiust kanalit ja siis DSL on sellest ülespoole. kiiruse ülemine piir sõltub osaliselt sellest, palju need liinid sagedust välja veavad. selle sagedusliku tihendamise tulemusena hõivatakse suht suur osa sellest kõrgemast sagedusvahemikust ära ja DSL kasutamine muutub raskeks.
ajaline tihendamine kasutab kõik sama sagedusvahemikku. pm on tegemist ISDN põhise süsteemiga. tavalises abonentliinis kasutatakse 2B+D süsteemi, kus B on kõnekanal(64kbit/s) ja D on andmekanal(16kbit/s). "suurem" liin on 30B+2D, kus andmekanalid on kumbki 64kbit/s. liini kogu läbilaskevõime 2Mbit/s. mõlema liini puhul on kõik B kanalid kasutatavad nii andmesideks, kui kõnekanaliteks. puuduseks on suht kallid seadmed võrreldes DSL seadmetega ja minutipõhine maksustamine vastavalt kasutatavate kanalite arvule. seetõttu on praktikas see suurem variant enamasti kasutusel jaamade ja jaamamoodulite vahelises ühenduses.
ribalaiuse kasutamine ei ole seda tüüpi liinides sujuv. kasutatakse lihtsalt vastavalt vajadusele mingi arv kanaleid korraga. st ei saa kasutada 100kbit/s, küll aga saab kasutada 64kbit/s või 128kbit/s. seetõttu ei saa seda pidada ka päris digitaalühenduseks

[HighPower]

Vs: Lauatelefon

tegelik põhjus miks ma seda kaabli värki küsisin, oli et teha telefon millega saaks kuuri ja majavahel rääkida "tasuta", kuna õue päris suur ja ei viici igaväiksema asjapärast jooksma hakata.
nodikapis oli vedelemas PHILIPS Xalio, seda polnud enam vaja ka, kuna majas pole telefoni liini, siis sai ära kasutada. Sellel on kaasaskantav toru.
Jaamale panin mingi veneaegse telefoni toru,ühendasin liini otstele ja + toide ( 14V).
Muidu asi töötab mõlemalt poolt saab rääkida ja ilusti arusaadav. aga nüüd probleem et selle levi on mingi 100 m ainult isegi vähem, kuigi peaks olema vähemalt 200. Puid ja mingisuguseid takistusi ees ei ole.
olen proovind kõike, küll antenne katusele vedand ja mida veel.
mis soovitate või olete ise selliste asjadega jamand.

[ketas]

Vs: Lauatelefon

kui elekter kaob, siis rääkida saab see, kellel ruuter UPSi otsas on. mina panan vajadusel ruuterile järgi 7Ah aku.

http://www.fiberedgecertified.com/#delivered

Siin ongi akut kasutatud. Ainult veidi teisel põhjusel.
Aga ma millegipärast arvan, et valguse päralt on tulevik. Ja siis peamegi ise tooni tegema hakkama. VoIP'i kasutajad peavad seda praegugi tegema.

[velts]

Vs: Lauatelefon

Lisaks varemmainitud telefonides kasutatud keskmisele paarile (punane, roheline) on meil kasutusel ka saksa (Siemens, DTW) standardi telefone kus kasutatakse välist paari (kollane, must). Sellise välise paari kasutusega on ka osa Riia VEF telefone (Siemensi kloonid).

[fre]

Vs: Lauatelefon

Lisaks varemmainitud telefonides kasutatud keskmisele paarile (punane, roheline) on meil kasutusel ka saksa (Siemens, DTW) standardi telefone kus kasutatakse välist paari (kollane, must). Sellise välise paari kasutusega on ka osa Riia VEF telefone (Siemensi kloonid).

6-otsalise rj11 pistiku/pesa puhul olen kõige sagedamini kohanud 3. ja 4. otsa (rivis kõige keskmised) kasutamist, VEF-i telefonidel aga ongi vist enamasti 2. ja 5. kasutusel. Harilikult jäetakse need äärmised (1. ja 6., sageli ka 1., 2., 5. ja 6.) kullatud kontaktvedrud üldse sisse panemata kui eeldatavalt mittevajalikud, mis võib esmapilgul jätta eksitava mulje et ongi 4-otsaline pistik või pesa.
Kõnetoru ja aparaadi vahelisel juhtmel kasutatakse veidi kitsamaid, 4-kontaktilisi pistikuid/pesasid, et poleks lihtne omavahel sassi ajada (näiteks muidu otse kõnetrakti sattudes võiks liinipinge telefoniaparaadis mõne elektroonikakomponendi ära rikkuda).

[urmo]

Vs: Lauatelefon

Mingitel UHER aparaatidel oli 3 ja 5 kasutusel ...