Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Trafod rööbiti/jadamisi?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Trafod rööbiti/jadamisi?

    Tere! Otsisin teemakohaseid vastuseid eelnevatest postitustest, aga kuna ei leidnud, siis küsin. Kas trafosid on ühendatud ka rööbiti või jadamisi (eesmärgiga suurem pinge või voolutugevus saada)? Identseid trafosid siis. Nt. kahest samasugusest autoaku laadijast pärit trafod Ja kui, siis kas enne alaldi silda (nullid ja faasid) või peale (ehk plussid ja miinused). Sry kui natuke segane tuli.. kes mõttest aru sai, palun valgustada! Täh!

    #2
    Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

    Identseid olen paralleeli pannud ja veel nii et kahest trafost kummalgi sekundaari kolmeks jaganud ja nii kokkuvõttes kaks primaari ja kuus sekundaari paralleelis. Põhiline et keerdude arv klapib. Kontrolli mõttes on kasulik pingestamisel mõõta et tühikäigul ühest mähisest teise voolu ei jookseks. Enne või pärast alaldit on maitse asi, pärast alaldamist kindlam, ei pea identsed trafod olema, aga siis ei jagu koormus ühtlaselt.
    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

    Comment


      #3
      Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

      Tööstuslikult ei tea välja tuua näidet kuid põhimõtteliselt saab ühendada nii jadas kui rööpühenduses. Jälgida tuleb et pinged mida liidetakse oleksid samafaasilised. Vastasel juhul näiteks võib tekkida olukord kus rööbiti olevatel sekundaarahelatel on pinge vastandfaasis ja sisuliselt mähise otstel pinge null kuid trafo põleb maha. Mul on mingi iidvana kassetikas kus lõpnud toitetrafot asendamas kaks veneaegset identset trafot - eesmärgiks siis kõrgema pinge saamine jadaühenduses ja siiani edukalt niiviisi toiminud...
      Tuttav ühendas kaks usa 110V toitetrafot primaarmähistega jadas ning sekundaarid rööbiti ja samuti lahendus tänini toimiv, üle 10 aasta kindlasti juba.
      Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
      Konfutsius

      Comment


        #4
        Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

        Põhimõtteliselt saab nii enne,kui pärast dioodisilda trafosid rööbiti jadamisi ühendada.Ilma dioodisillata ei saa ainult siis yhendada,kui siinus ei ole ühtiv(st samast allikast).Igal juhul on peale dioodisilda iga trafo ühendamine kindlam,eelkõige rööbiti.

        E: oleks pidanud vahepeal refreshima..
        otsija

        Comment


          #5
          Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

          Laual seisva trafo sekundaarist ei tule välja "null ja faas" vaid lihtsalt vahelduvpinge.

          Ning trafosid ja toiteplokke on mõistlik ühendada ainult järjestikku. Paralleeli saab panna ainult siis kui pinge on identne. Muidu ei tule kuskilt seda kahekordset voolu. Ja trafode puhul on võimatu et pinge on täpselt sama. Peale silda läheb asi veel hullemaks sest igal dioodil on erinev pingelang.
          Siit järeldub ka et dioode ei saa paralleeli panna. Kui on vaja ühte 2A dioodi siis ei saa seda kahest 1A dioodist kokku panna. Ei, tõesti ei saa

          Comment


            #6
            Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

            Segan nüüd küll veidi vahele... Nimelt, vähegi elektrotehnikaga kokku puutunud inimesed on vahest näinud, nt. lääne akulaadurites ja isegi väga võimsates professionaalsetes keevitusseadmetes on kasutatud alaldiplokkides Dioodide parallelitamis meetodit. See tähendab, et ühe võimsa dioodi asemel on kuni paarkümmend väiksemat isendit ja võimsused ometigi liituvad sedasi. Sama põhimõttel olen näinud osades seadmetes integreeritud pingestabilisaatorite kasutamist ja ei mingeid ühtlustus madalaoomilisi takisteid. Asi toimib muidugi siis, kui detailid on sarnaste parameetritega.

            Comment


              #7
              Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

              Esmalt postitatud ketas poolt
              ...Ja trafode puhul on võimatu et pinge on täpselt sama.....
              Mõtle veelkord enne kui nii kindlaid väiteid püstitad.
              Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

              Comment


                #8
                Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                Ahnii.. see tõi küll selgust asja, tänud! On kaks 250W 12V trafot, mõte oli saada 500W 12V pinget. Trafod on identsed, USSR toodang, aga keerdude arvu kohta.. mm.. kas nad mähiti tehastes täpse arvu keerdude järgi vist? .. mõõdan esialgu ära 0,001V täpsusega pinged .. kas sellest oleks abi (et kui trafod erinevad näiteks oma pingetes vääääääääga vähe)? Ehk et kas on ilma keerdude arvu teadmata ka kuidagi kindla peale välja minna? Alaldi osa on olemas 2x50A sild jahutusradikatega selline ..
                Samamoodi 60.000uF kondekat (kuigi sellest vist vähe - teise variandina on 100.000uF kasutada).
                Tänades!

                Comment


                  #9
                  Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                  Esmalt postitatud matt poolt
                  .... Trafod on identsed, USSR toodang, aga keerdude arvu kohta.. mm.. kas nad mähiti tehastes täpse arvu keerdude järgi vist? ..... Ehk et kas on ilma keerdude arvu teadmata ka kuidagi kindla peale välja minna? ....
                  Peaks jah olema ühtmoodi keerdude arvuga keritud, kuid kindluse mõttes peaks enne paralleelitamist (jälgida faseeringut!!!) üle mõõtma. Lisaks, rööbiti sekundaarmähiste vahel (kõigi mähiste keerdude arvu klappimise korral) ei teki voolu, mida samuti saab kontrollida enne kasutama hakkamist.
                  Sildalaldi koos kondensaatori(te)ga tõstab pinget, silutud alalispinge kasvab tipuväärtuseni (miinus päripingelang dioodidel), mis on juba tunduvalt üle 12V, koormamisel muidugi mõnevõrra langeb.
                  Elektroonika töötab suitsu baasil.
                  Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                  Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                    Väike pildinäide, http://www.hot.ee/ylejoejyri/Pildid/jyrka034.jpg
                    primaarid paralleelselt, sekundaaris trafod järjest, kusjuures ühes õlas veel mähiste segaühendus, neli 28v mähist paralleelis ja kokku ühendatud läbi ühtlustustakkide(0,47) ning selle pundiga järjest 6,5V mähis. Tulemuseks +-46V alaldi muidu kasutult seisma jäänud trafodest.

                    matt
                    mina ühendaks sekundaarid järjest( äärmistel otstel 24V!), keskpunkt jääks -(maa), äärmised otsad silla ~otstele, + ots lüüdile, - jääb kasutamata.
                    VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

                    Comment


                      #11
                      Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                      kui see keerdude arv ka paari keeru võrra erineb, siis ei ole veel kriitiline, lihtsalt koguvõimsus langeb. isegi, kui trafod ei ole päris identsed, siis sisetakistus kompenseerib teatava erinevuse, aga see tuleb välja alles suht maksimaalsel koormusel. paralleelsel ühendamisel peavad maksimaalselt samad olema pinged, jadakasutuses voolud. identsete isendite kasutamisel on koguvõimsus ligikaudu 2x suurem. mida rohkem isendid erinevad, seda väiksem on saadav kasutegur ja seega võimsused küll kasvavad, aga päris ei liitu.
                      mingil tööstuslikul seadmel nägin kunagi ühendust, kus 110V jaoks olid trafod paralleelis ja 220V jaoks ühendati need jadasse. sekundaarid olid vist jadas. nt APC 2200 SmartUPS sisaldab kahte trafot, mille sekundaarid(madalam pinge) on jadas ja primaarid paralleelselt. trafo iseenesest tundub identne sama firma 1400VA isendis kasutatavaga. kasutuserinevus tuleb akupingest, mis 1400VA isendil on 24V ja 2200VA 48V

                      to ketas: 2A taluva dioodikomplekti saamiseks tõesti ei piisa 2*1A dioodi kasutamisest. küll aga saab selle 3*1A dioodi kasutamisel. liitmisel jääb mingi resurss paratamatult kasutamatta, aga see ei tähenda, et liita ei saaks.
                      neljakesi kanderaami vedades ei panda ju seepärast 2 inimest kohe peale, aga ühe vedamine on lihtsam, kui kahekesi. seejuures kandurite parameetrid ei ole kaugeltki mitte võrdsed. kui jooksmisel üks kukub, siis ilmselt kukuvad kõik, seega võrdlus on minu meelest tabav

                      edit to Jyrka: sellise ühendamise korral koormatakse kogu trafost vaid ühte poolperioodi, sellist ühendamist soovitaks kahe identse sekundaarmähisega trafole, mitte kahele eraldi trafole. osa kummagi trafo võimsusest jääb kasutamatta, kuna sama väljundvõimsuse juures peaks mähist läbiv vool olema rohkem, kui 2x suurem, siis sisetakistusele jääb suurem pingelang.
                      viimati muutis kasutaja reuter; 18 February 2008, 09:38.
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #12
                        Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                        Esmalt postitatud reuter poolt
                        edit to Jyrka: sellise ühendamise korral koormatakse kogu trafost vaid ühte poolperioodi, sellist ühendamist soovitaks kahe identse sekundaarmähisega trafole, mitte kahele eraldi trafole. osa kummagi trafo võimsusest jääb kasutamatta, kuna sama väljundvõimsuse juures peaks mähist läbiv vool olema rohkem, kui 2x suurem, siis sisetakistusele jääb suurem pingelang.
                        matti postitustest võib aru saada, et alaldi läheb autovõimu toiteks, kui läheb, siis pole minu soovitusega probleeme, lihtsalt üks võimalus rohkem valikuks.
                        VÕIMENDITE REMONT ja KAASAJASTAMINE

                        Comment


                          #13
                          Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                          Minu arvutused näitasid, et autovõimendi tapmiseks piisab 12V sekundaarpingest(lüütide peal 17V, koormuse all peaks langema 15,5V).Teadupärast on autovõimenditel toiteosas 16V max pingega lüüdidKatsuge kasutada toitepingeid mitte üle 14,4V(soovitavad enamus võimendi tootjatest), optimaalne oli vist 13,5V.Optimaalne oleks 10V sec pingega trafod.
                          The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                          Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                          Projektide pildid
                          Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                          http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                          Comment


                            #14
                            Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                            Cheopps teoorias vbolla jah 16V lüüt plahvatab koheselt 16,1 V pingestades Aga praktikas see nii pole. Üldiselt vähemalt. Ntks tuttaval oli zigulis Sony makk, pingeregulaatorit "asendas" juhtmejupp. Ma ei tea mis pinge seal tuuritades tekkis aga makk lülitas end välja aeg-ajalt ja tuled hõõgusid nagu xenod
                            Lüüt (16v/3300uF) kummi küll seepärast ei läinud. Lihtsalt ei maksa pidevalt trafot sees hoida.
                            Maailm oleks puhas ja süüta
                            kui poleks õllejogurtit
                            - Õ.Õ.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Trafod rööbiti/jadamisi?

                              Esmalt postitatud Max27 poolt
                              Nimelt, vähegi elektrotehnikaga kokku puutunud inimesed on vahest näinud, nt. lääne akulaadurites ja isegi väga võimsates professionaalsetes keevitusseadmetes on kasutatud alaldiplokkides Dioodide parallelitamis meetodit. See tähendab, et ühe võimsa dioodi asemel on kuni paarkümmend väiksemat isendit ja võimsused ometigi liituvad sedasi. Sama põhimõttel olen näinud osades seadmetes integreeritud pingestabilisaatorite kasutamist ja ei mingeid ühtlustus madalaoomilisi takisteid. Asi toimib muidugi siis, kui detailid on sarnaste parameetritega.
                              Väga paljud tänapäevased võimsusdioodid/transid ongi projekteeritud ka paralleelselt kasutamise võimalust silmas pidades. Neisse on need ühtlustustakistid juba sisse ehitatud. Ega muidu aru ei saagi, kui datasheedist näpuga järge ajades. Konkreetseid näiteid hetkel tuua ei oska, ei mäleta lihtsalt konkreetseid tüüpe.

                              Comment

                              Working...
                              X