Trafo väljundisse alalispinge saamine.

[Erki]

Tahan selliseid asju katsetada:http://jnaudin.free.fr/lifters/main.htm

Niisiis vaja kõrgepingeallikat. Kasutan selleks auto süütepooli. NE555 lülitus genereerib ristkülikimpulsse, millega tüürib IRFBC40 MOSFETi. See omakorda on ühendatud süütepooliga. Pinge tekib, aga efekt on väga väike ja lennumasinat see õhku ei tõsta.

Minu teooria on, et süütepooli väljundis tekivad väga lühiajalised kõrgepingeimpulsid. Et vaja rohkem alalispinget. Kas kondensaatori lisamine väljundi(sekundaarmähise) ja maa vahele silub pinge ning kui suurt kondet vaja oleks? Mõni valem arvutamiseks?

[felch]

impulsi pikkust annab ju venitada - sellega koos kasvab ka pinge väärtus mõnevõrra.
kondest ainuyxi pole kasu, pead ka dioodi panem et pinget alaldada. Sahtlis on konded 2200pF/6kV. Säärased võiksid sobida, sinu skeemi pinget küll ei tea.

[Erki]

Jutt käib umbes 30kV-st.
Ma olen aru saanud, et pinge sekundaarmähises tekib ainult voolutugevuse muutudes primaarmähises. Ristkülikute korral on voolu muutus väga kiire ja lühiajaline. Sellest järeldan ma, et sekundaarmähises tekib kõrgepinge väga lühikeseks ajaks. Impulsi pikkuse muutus voolu muutumise kiirust ei mõjuta(?). Mul on vaja, et sekundaarmähise pinge kestaks kauem. Selleks on vist kaks võimalust: primaarmähisesse lasta risküliku asemel midagi muud(nt hambaid) või ühendada väljundisse kondensaator ja diood. On mu mõttekäik õige?

[DoS]

kas säde ikka tekib või?
mis materjalidest sul lifter tehtud on?
võid ju proovida ka teleka kõrgepinge trafo baasil midagi ehitada

[Erki]

Tervet lifterit ma valmis ei teinud, ainult ühe külje. Selle panin üle laua serva rippuma. Säde tekib(säriseb), kui elektroodide vahelised kaugused liiga väikesed on. Siis lifteri külg väriseb edasi-tagasi. Kui elektroodid piisavalt kaugele viia, et läbilööki ei tekiks, liigub ka hästi natuke.

[DoS]

aga tee kogu värk valmis
ja vaata et väga kerge oleks (balsapuust)

[felch]

Induktiivsus on voolu kasvu kiirust aeglustav element - voolu kasvades indutseeritakse pinge mis takistab edasist kasvamist. Inertsuse määrab pooli induktiivsus.
Kui ergutad pooli väga lühikeste pulssidega, ei teki väljundis täit pinget. liiga pikk pulss aga kuumutab mähist (alalisvool läbi vasktraadi!) Mis sageduse /pulsi kestusega on tegemist?
Ma saan aru et lifter töötab elektrivälja peale. Siis peaks pinge olema tõesti alaldatud ja ka silutud. Siluva konde mahtuvus võib olla väike (mida suurem sagedus seda väiksem) sest vooolu ju ei tarbita kuid pinget peab taluma küll.
Kõige lihtsam oleks kasutada teleka reatrafot sest seal on juba kõik sees olemas.
Või siis pooli ja vanast lampvärvikast leitud pingekordisti moodul (korrutab umbes 3-ga).

[Erki]

Parima sageduse ja pulsi kestvuse mõtlesin proovimise teel leida. Või ka arvutada. Praegu mureks, et kuidas pinget siluda. Kas sellist alaldusdioodi on saada, mis 30kV talub? Silumiseks teen arvatavasti õllekonde http://www.geocities.com/CapeCanaveral/Lab...5322/bottle.htm

[KaruTEC]

Sagedus ei ole nii oluline, pulsi kestvus peaks olema nii pikk et poolis tekkiv vool ei oleks suurem kui transi lubatud vool. Pead elektrotehnika aluseid uurima, ei jaksa siia valemeid panna.
Ja ära ennast ära tapa, kV on ikka karuvolt mitte kilovolt ning karu tapab.

[felch]

Teleka kordistis on dioodid ja konded juba sees, kasuta sellist kui ette juhtub. Noores Tehnikus Luise strassel oli kunagi vene vidinaid, korditi samuti. Mul vist on endalgi mõni alles.
Pinge talumiseks pannakse dioodid järjestikku.

[Erki]

Ma investeerisin süütepooli 100 eeku ja kasutan esialgu seda. Kuigi metsast leiaks vene teleka ka lihtsalt. Dioodide ostmisest ma ilmselt ei pääse. Konde saab õllepudelist, nagu mu antud lingil õpetati.

Tegelikult ei olegi tõukejõud nii väike, nagu alguses. Alguses kasutasin ma impulsside genereerimiseks paralleelporti, aga nüüd 555-kivi. Üle laua serva rippuv külg reageerib hoopis paremin selle kiviga. Riistvaraline lahendus ikka etem kui tarkvaraline.

[orav]

Võta konde vana teleka seest tuleb paarkümmend korda pisem. Need rohelised olid 270pF 30kV. Asuvad mustvalge teleka sees.

[orav]

Üht asja tahtsin veel Sulle öelda. Kui sa selle pinge alaldatud saad ning (mitmesse paraleeli ühendatud)kondekasse korjad, muutub se seade automaatselt hingevõtjaks. Süütepooli korpuse pead maandama, muidu võid juhuste kokkusattumisel ka madalpinge poolelt löögi ära saada.

[Erki]

Milliste juhuste kokkusattumusel ma särakat saan? Kas nulljuhtme puutumine ka ohtlik on pärast kondede lisamist? Ilma alaldusdioodita peaksid konded ise tühjenema läbi sekundaarmähise(mõne aja möödudes). Kui ma tahan konde traadijupiga lühistada, kas selles on ohtu(hoian traadijuppi käes, nullklemmi vastu panen traadi enne)?

[orav]

Jutt oli , kui läbi dioodide alaldatud saad. Siis ta läbi pooli ei tühjene. Lühistamiseks pane traadijupp puutoki otsa. Mingi pool meetrit võiks ju olla.