Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

[Alo.Ko]

Tere kallid kaasfoorumlased oleks teie abi vaja mõne küsimuse lahendamisel, millele ei leidnud ei raamatust ega ka internetist vastust:
1. Ränidioodi ja germaaniumdioodi elektriliste omaduste võrdlus
2. Mis põhimõttel saaks 1- 3 V pinget stabiliseerida? Kuidas seda dioodi nimetatakse?
3. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlus pooljuhtdioodiga
4. Vaakum fotoelement. Ehitus ja töötamise põhimõte
5. Elektronkordisti ja fotoelektronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte
6. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus
7. Seletada võimendusastme sisendtakistus ja väljundtakistus thevenii teoreemi abil

Oleks ülimalt tänulik kui keegi aitaks nendele vastust leida....


Alo

[Shele]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Suur osa asju on selgelt kirjas suvalises käsiraamatus. vt. kasvõi: "Raadioamatööri käsiraamat" Tln. "Valgus" 1972. Viimase kahe kohta ei oska hetkel vastata.
Siia nagu uut raamatut ei viitsi niisama kirjutada.

[Alo.Ko]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Suur osa asju on selgelt kirjas suvalises käsiraamatus. vt. kasvõi: "Raadioamatööri käsiraamat" Tln. "Valgus" 1972. Viimase kahe kohta ei oska hetkel vastata.
Siia nagu uut raamatut ei viitsi niisama kirjutada.

Kahjuks ei ole täna raamatukogud lahti ja antud raamatut ei leidu ka endal kodus.
Vaja läheks nendele küsimustele aga vastuseid hommseks.

Alo

[W@ldur]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

...millele ei leidnud ei raamatust ega ka internetist vastust:
6. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus.
...

Kodutöö tegemata: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu.../Thevenin.html

Proovi (veelkord) vaeva näha, siis tule uuesti proovima.
Koolitöid tehakse veidi teistmoodi...

[Alo.Ko]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Kodutöö tegemata: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu.../Thevenin.html

Proovi (veelkord) vaeva näha, siis tule uuesti proovima.
Koolitöid tehakse veidi teistmoodi...

Leidsin küll selle, leidsin veel Wikist ka seda, aga ikkagi jääb suht arusaamatuks see värk...

E: peaks miski seesugune seletus olema siis:
Ükstaskõik milline kombinatsioon patareide ja takistitega koos kahe terminaliga saab asedada üheainsa vooluallikaga e ja üheainsa järjestikku reisistoriga.
Väärtus e on avatud vooluring terminalis ja r-i väärtus on jagatud terminali lühikese ringluse väärtusega.
Mis võiks olla parem seletus terminali asemel?

[Shele]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

1. Ränidioodi ja germaaniumdioodi elektriliste omaduste võrdlus
Ränidiood kannatab kõrgemat temperatuuri ja tema vastuvool on pea olematu. Puuduseks on suurem päripingelang.
Germaaniumdiood on pehmema karakteristikuga, väiksema päripingelanguga, aga ei talu üle 70 kraadi temp. Temperatuuri tõusmisel niigi märgatav vastuvool suureneb.

2. Mis põhimõttel saaks 1- 3 V pinget stabiliseerida? Kuidas seda dioodi nimetatakse?
Selleks on omad stabilitronid ja võid panna tavadioode pärilülituses järjest. Üks ränidiood annab u. 0,5V.

3. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlus pooljuhtdioodiga
Selle töö põhineb nähtusel, et kuumutatud ainest väljuvad elektonid ja kui lähedal on + pigega elektrood, siis suunduvad sellele. Kui teisel elektroodil on - pinge siis elektonid sinna ei roni.

4. Vaakum fotoelement. Ehitus ja töötamise põhimõte
Läbipaistvast klaasist, mille sisepinna üks osa on kaetud ainega, mis valguse mõjul eraldab elektrone : fotokatood. Analoogne vaakumdioodiga.
5. Elektronkordisti ja fotoelektronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte
Fotoelement, milles on lisaks fotokatoodle on lisakatoode, mis emiteerivad sekundaarelektrone. Osavalt valitud pingejaotusel võib iga elektron emiteerida mitu sekundaarelektroni, seega fotovool suureneb.

[Alo.Ko]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

8. Ühefaasilise alaldi töötamise põhimõte ja skeem.
9. Silumisfiltri toimise põhimõte
10. Pingekordistiga alaldi.
11. Lisandite mõju pooljuhtide elektrijuhtivusele.
12. Vooluallika ekvivalentskeem.
13. Transistori väljund ja sisendtunnusjooned.
14. Elektrilised filtrid ja nende liigid (LC,RC, kvartsfilter)
15. Madalläbivusfiltri ja kõrgläbivusfiltri skeem.
16. Gaaslahendus-pingestabilisaator.
17. Magnetron

[W@ldur]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Täitsa pael...

[KaruTEC]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Sinna auku see Eesti "teaduspõhine majandus" läheb. Ilmselt leidub veel 10x nii palju õppureid, kes isegi foorumist ei viitsi küsida.
Kelle jaoks sa krt käid seal koolis ????

[Alo.Ko]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Sinna auku see Eesti "teaduspõhine majandus" läheb. Ilmselt leidub veel 10x nii palju õppureid, kes isegi foorumist ei viitsi küsida.
Kelle jaoks sa krt käid seal koolis ????

Teadsa sinu vanaema jaoks käin koolis.
Krt ega ma ju ise jalgratast leitama pea, no loomulikult olen selles süüdi, et ei laenutanud raamatukogust raamatut, aga kui õpetaja on koolis 60 aastane seniilne ja kes õpetab 5 erinevat ainet ka pealekauba siis vasat ei ole asi ainult minus, et ma ehk nüüd tunnis ei kuulanud korralikult kaasa.
Lootsin, et siin ehk mõstlik rahvas kes ikka viitsib aidata ka, aga eks vast eksisin, ise küll ei lähe inimest parastama kui ta ei oska arvuteid nii hästi vaid üritan ikka aidata aga noh jh.

Täitsa pael...

Paela pole siin midagi, ega kõik pole sündinud elektroonikud....

[felch]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Hmm...kas sa üldse ei kuulanud tunnis või ainult kohati? Esimesel juhul pole mõtet seletada. Muidu aga...siin on mõned nupukesed päris tedmatutele: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro1.pdf
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro2.pdf
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro3.pdf
Vähemasti peaks aru saama, mismoodi konde toitepinget silub.
Muide on olemas madalapingelised stabilitronid, neid kutsutakse stabistorideks: BAS17
Tipi füüsika praktikunide tööde teooria osa peaks netist leitav olema (Füüsikainstituudi kodukalt). Seal on ka palju asju kirjas, magnetron kindlasti.

PS. See, et õpetaja tahvli ees breiki ei tantsi ja reibi keeles ei räägi, ei pea veel tähendama et ta seniilne on...

[Alo.Ko]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Hmm...kas sa üldse ei kuulanud tunnis või ainult kohati? Esimesel juhul pole mõtet seletada. Muidu aga...siin on mõned nupukesed päris tedmatutele: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro1.pdf
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro2.pdf
http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/horisont/elektro3.pdf
Vähemasti peaks aru saama, mismoodi konde toitepinget silub.
Muide on olemas madalapingelised stabilitronid, neid kutsutakse stabistorideks: BAS17
Tipi füüsika praktikunide tööde teooria osa peaks netist leitav olema (Füüsikainstituudi kodukalt). Seal on ka palju asju kirjas, magnetron kindlasti.

PS. See, et õpetaja tahvli ees breiki ei tantsi ja reibi keeles ei räägi, ei pea veel tähendama et ta seniilne on...

Eino eks kuulata üritasin ikka, aga kui vend monotoonsel toonil räägib siis annab 1.5h kuulata juttu. Ega need küsimused pole ainsad millele vastama pidin, küsimusi oli peaagu 100 aga osadele lihtsalt ei oska vastata....
Aga tänud...

[W@ldur]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Krt kui sa Karu vanaema jaoks koolis käid ja totaalselt seniilsed töllid õpetavad, siis tõmba leebet!!
Foorum on täis vendi ja õdesid, kes aidata tahavad/oskavad/saavad, ainult et keegi sinu eest guugeldamist ja popitatud tunde ära EI TEE!
Loll on see, kes vabandust ei leia ja napakate argumentidega, et a'la kui ei õpeta, siis ei õpi, võid kassi saba alla käia! Endal peab tahtmist olema, kui ei ole, ära õpi ja saad kõik "tehnoloogilised lahendused" poest!
Hakka peaga mõtlema ja ela eufooria millegi asjaliku peal välja...

[reuter]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

8. Ühefaasilise alaldi töötamise põhimõte ja skeem.
9. Silumisfiltri toimise põhimõte
10. Pingekordistiga alaldi.
11. Lisandite mõju pooljuhtide elektrijuhtivusele.
12. Vooluallika ekvivalentskeem.
13. Transistori väljund ja sisendtunnusjooned.
14. Elektrilised filtrid ja nende liigid (LC,RC, kvartsfilter)
15. Madalläbivusfiltri ja kõrgläbivusfiltri skeem.
16. Gaaslahendus-pingestabilisaator.
17. Magnetron

8.alaldeid võiks loetleda peamiselt kolme: poolperioodalaldi, täisperioodalaldi ja sildalaldi. esimesel lastakse väljundisse litsalt üks poolperiood(1 diood), teisel kasutatakse toitetrafol kahte mähist(2 dioodi), millel siis kummastki mähisest lastakse väljundisse eraldi poolperiood erinevatel aegadel. kolmandas alaldis keeratakse mõlemad poolperioodid ühte pidi(4 dioodi).
see peaks üks lihtsamaid asju elektroonikas olema. eeldades, et inimene teab dioodi tööpõhimõtet, mida selle postituse tegemise ajaks ta juba peaks tedama. kui sellise asjaga ise tunnis(raamat ja internet vajadusel lisaks) hakkama ei saa, siis enne õpetaja süüdistamist võiks kriitilise pilgu peeglisse heita.
vabandan, kui ei ole koolis veel nii kõrgesse klass jõudnud, aga raamatud ja internet on sellele vaatamatta ka noorematele kasutatav.

[KaruTEC]

Vs: Vaakumdiood,ränidood, germaaniumdiood jne.

Polütehnikumis käid ?