mis progega skeemi joonestada

[andreie]

Vs: mis progega skeemi joonestada

eksisteerib mitmeid tasuta või odavaid programme, huvitaks arvamus neist.

Proteus, www.labcenter.co.uk

Üldiselt lihtne programm, ei ole miljonit erinevat väsitavat võimalust, mida amatööril kunagi vaja ei lähe. Mõneti täitsa kihvtilt töötab. Erinevalt Altiumist on skeem seotud ja komponendi ringitõstmisel sõidavad ühendused temaga kaasa, mitte ei lähe katki. Sama ka PCB layout'is.

Tundub, et sisemiselt arvutab ta kõike tollmõõdustikus.

Hakkama ei saanud järgnevaga:
1. kord genereeritud power plane'i kustutamisega.
2. track'i kaupa autoruutimisega.
3. autoruutimine tundus üldse kehva olevat.

Lisaraha eest saab mikrokontrolleritele simulaatorid, minu vajadusi need ei rahuldanud, aga ilmselt väga mõnus on.

Üldplaanis arvan, et kõikidel on PCB programmidel on üks häda, nimelt on nende esimesed versioonid ilmselgelt kirjutanud elektroonikud. Kuid mulle tundub, et elektrooniku peakuju ei sobi kuidagi programmeerimiseks ja sellest tulenevalt on kõik need programmid veidi ligadi-logadi. Korrektselt töötava programmi koostamine on omaette töö ja kui see käpas ei ole, siis nii keerulises alas nagu PCB layout jäävad ikka mingid nurgad ja arusaamatud programmi hangumised sisse. Suure rahaga (Altium) on võimalik teha asja paremaks, aga see on siis tõesti Suur Papp (TM) ja ikkagi on esimese versiooniga sisse tallatud rada väga raske muuta.

[W@ldur]

Vs: mis progega skeemi joonestada

...Kuid mulle tundub, et elektrooniku peakuju ei sobi kuidagi programmeerimiseks ...

M.O.T.T
Tänx veelkord

[pupsik46]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Eagle on tegelikult norm. pcb ja skeemi joonistamise pakett, omad kiiksud tal muidugi on aga neist saab tavaliselt üle. Paljudele küsimustele leiab vastused newsgroupist.

kuna siin kod. murphy asja tunneb siis küsin, kuidas saab eagles polügooni sisse väljalõikeid ehk eraldusribasid teha ?

Selleks on Rank.

[raivo]

Vs: mis progega skeemi joonestada

rank annab polügoonide pioriteedid. mind huvitab väljalõiked. selgituseks lisan siia näite, 2 toiteklemmi ja kondensaator. GND-st tahame teha polügooni. lisas on 2 pilti, üks on õigesti tehtud ja teine valesti. kui ma eagles omistan GND nime ka polügoonile, siis õigesti teha ei saagi. jääb vaid võmalus skeem valeks joonistada !
selliselt nagu failis "õige" ei saagi teha ühegi pcb programmiga, küll aga saab polügoonisse teha isoleerribad, mis kokku annab sama , st soovitud tulemuse.

[KaruTEC]

Vs: mis progega skeemi joonestada

[QUOTE=murphy]Oletame et nõutav rajalaius on 0,4mm nõutav rajavahe on 0,2mm, seades gridi 0,6mm laseb eagle joonistada sammuga 0,6 mm. 0,2mm yhelt rajalt, 0,2 rajavahe ja 0,2 teiselt rajalt.

Tore jutt, ja nüüd tõmba kaks rada diagonaalis. Rajavahe on nüüd ....


"Eagle on optimiseeritud kiireks tööks" ??? Aga Altium ei ole ? Maksad 10k$ ja teed aeglaselt tööd ??

Väidete kummutamiseks: Altium rajad ja skeemikriipsud lohisevad kaasa kui vaja. Aga ei usu et üheski softis seda normaalselt tehakse (rajad lähevad sõlme). Altiumis ei ole monstermenüüsid, kõik on toolbaril juba olemas. Menüüd on IMHO olulisemalt lihtsamad ja loogilisemad kui Eaglel.

Eagles gerberi tegemine: open job->gerber..->process all ja siis open->run->drillcfg.ulp ja siis jälle open job blaa excellon jne.

[murphy]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Kle räägi räägi aga ehk pakuks keegi linki ka sellele vihasele softile mis ise plaate joonistab. Või polegi trialit, köhid kohe üüratu summa ja avastad siis et krt eagle ajab sama asja ära. Ausalt öeldes et tea kuda igast iluvidinaid teha kaasa arvatud neid eraldusribasid, lihtsalt pole vaja läinud.

[KaruTEC]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Aga ikkagi, kuidas rajavahe on gridi korral 45 kraadistel trackidel ?

Vastan ise: 70% sellest mis on vertikaalsetel. Ehk siis clearancet see ei asenda.

Eaglega võib joonistada küll, ma siin kummutan arvamust nagu Eagle oleks hea ja üüratute võimalustega kiire kugav progis. Ei ole. Kui tasuta saab, siis nii hea ta just ongi nagu maksad. Aga murphy väidab et Eagle on kõige parem ja väga mugav.

Ei ole mõtet lollikest mängida, siin pool rahvast niikuinii pirab Eaglet. Ja kui piramiseks läks siis on ju valik suurem.

[tcumen]

Vs: mis progega skeemi joonestada

ehk pakuks keegi linki ka sellele vihasele softile mis ise plaate joonistab.

Üks võimalustest: http://www.altium.com/

[murphy]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Ei pira eaglet, oman lisentsi, kõige odavam ~800 eeka aga ajab asja ära.
Ei tea kas eagle just kõige parem on aga ega ta nii mannetu ka pole kui väidetakse.
tcumen- seal kodukal käinud, tirida ei saa yhtegi installerit (kui välja arvata updated).
Üldiselt vahet pole mis usku oled peasi et tulemusega rahul.

[felch]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Kotka puhul häirib see, et kui oled juba nt. toiteraja mingi kivini vedanud, siis jätkamise punkti pakub ta ise. Ja kui tahaksid kusagilt mujalt vedama hakata, peab eelmise raja unrip'ima. Üldse omab proge nagu mingit oma arvamust mis ei pruugi alati kasutaja omag kokku sobida.
Joonistan maa radade ümber nelinurgaga tööriistaga laiemad ribad tekitades lisaühendused maa siinile. Neid enam ei arvestata: kui kuskilt muidu elektriliselt ühenduses oleva maa unripin, on kohe airwire platsis.
Oma teadmatuse vead:
- kuda krt saaks proget normaalselt plaate autoruutima panna? Iga näruse taki platsi juurde tekitatakse jõnks. Ja ... pole ju mõtet vedada rada 10 viaga ümber kogu plaadi kui saaks ka 2-ga ja suht otse!?
- Ok, see on maitse asi kuid miskipärast ei õnnestu selgitada et nt. gnd siin tuleks vedada paksema voolikuga. Tipid küll sisse ampritele meeldiva numbri aga...soft seda ei kuula.

[KaruTEC]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Autorouteritest niipalju, et kõigepealt tuleb defineerida ruled. Eaglest ma ei tea, kuid Altiumis saab rulesid defineerida Pascali süntaksiga lausetega, nt
defineerid clearance stiilis

inPoly versus isPad and not inNet('GND') 0.4mm
inPoly - isPad and inNet('GND') 0.2mm

või siis

Polygonconnect - isVia - direct
not isVia - thermal relief 0.3mm

ja nii edasi ja nii edasi.
Ma ei kasuta ise peaaegu kunagi autorouterit, mõttetult palju defineerimist. Kõik maaplaanid, toitejuhtmed, kõrgema pinge ja vooluga juhtmed tuleb ruledega paika panna ja osaliselt käsitsi routida, siis saab ülejäänud kola autorouteriga lasta. Loota, et autorouter ja autoplace plaadi inimese eest ise valmis teevad... no see on lolli lohutus.

[feelgood]

Vs: mis progega skeemi joonestada

felch, rada saad alustada suvalisest punktist, kui hoiad kliki tegemise ajal alla controlit. või alustad sellest otsast, kus traat veel routemata. unrippimine on kilplase töö.

autoroutet ei kasuta, kuna praktika näitab, et käsitsi saab parema plaadi. samas ma tqfp ning 0805 korpustest väiksemaid pudinaid üksteise otsa loopinud ei ole. äkki siis tõesti muutub käsitsi routemine liiga vaevarikkaks.

[murphy]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Autorouteritest pole ühtegi viisakat näinud, sa katsetatud kunagi ka electra nimelist (suutis lugeda eagle faile) natuke parem oli. Aga üldiselt on reegelt et autorouteri konfiks läheb samapalju aega kui plaadi käsitisi routimiseks. Autorouter arvestab DRC reeglitega, samuti saad sa valida mis suunda eelistatakse. lisaks need cost asjad, kui ütled näiteks et cost vial on 99 ja teised numbrid on alla 10 siis teeb ta viasid väga vähe, samuti saad suunamuudatused kõrgeks keerata ja neid vähe pärast.

[tcumen]

Vs: mis progega skeemi joonestada

Üleskutset kuulda võetud!

[GU50]

Vs: mis progega skeemi joonestada

- kuda krt saaks proget normaalselt plaate autoruutima panna?

See on laiem probleem, millele ei ole ühest vastust. Oma tagasihoidliku 10+ a. kogemusega plaatide joonestajana (PCAD, PADS) olen seda meelt, et 100% pole see võimalik, või pigem pole ratsionaalne. Saab autoruutida teatud plaadi osi, aga asi muutub mõttekaks alles siis, kui tegemist on tõesti suure (kümneid tuhandeid ühendusi) plaadiga millel vaja süstemaatiliselt ja tuimalt paigutada väga palju sarnaseid juhtmeid. Toide tuleb viia alati käsitsi. Analoogskeemi plaat on väga soovitav joonestada käsitsi. Autoruuteri seadistamine võtab enamasti rohkem tööega kui plaadi käsitsi joonestamine. Kusjuures siin on miski kiuslik reegel - uuemate softivariantidega juurdetulevate autoruuteri uute seadistamisvõimaluste kasutuselevõtmiseks kuluv lisaaeg on pöördvõrdeline joonestamisele kuluva aja vähenemisest saadava kasuga. Ja amatöörseadmete valmistamisel imho vajadus autoruuteri järele üldse puudub.
Kõige olulisem on plaadi joonestamisel siiski see, et joonestaja saaks aru, kuidas skeem töötab. Vastasel korral võib kergelt kokku joonistada toitefluktuatsioonidega, häireid genereeriva, mittetöötava naljapildi.

Paar sõna teemasse ka - kasutan tarkvara nimega PADS. Pole vist Eestis väga levinud? Ja tubli joonestaja koostab komponentide library ise, pole mõtet üritada laisalt standardvariantide peal ligu lasta, enamasti on tulemus nendega nigel.