telef liin voolutõuked

[mardipoeg]

kuidas nende eest adsl modemit kaitsta?

[felch]

Seda asja nimetatakse Transient supressor. Upsides on sees ja Tevalo vist müüb ka. Vist oli isegi Heade mõtete rubriigis paar skeemi.

[mardipoeg]

ups (vähemalt odavamad) tagab minuteada ainult elektrivõrgu
häirete silumise aga telefoniliini pistikud pole veel kohanud..
kuidas see valmislahendus eesti keeles kõlab?
ise ei oma vajalikke oskusi/vahendeid millegi valmistamiseks...

[felch]

Elemendid: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...ldus=on&kood=on
Sisuliselt on see pooljuht.
Olen tlf. liini kaitset näinud päris mitmes upsis. Viimase aja omades tundub olevat standardvarustus.

[mardipoeg]

ühed Transient supressorid leiab siit: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-834-09&lng=est

ei meeldi mulle selle hind (sisuliselt võrdne upsiga)..

ja skeem kuidas ise kaitse valmis teha on siin:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...liinile&lng=est
lugege asja kommentaare!

ei tea kust seda surge resistor networki (Bourns 4B04) võiks osta ja palju maksab?

ise leidsin veel
Pikendusjuhe ülepingekaitsmega + tel. liini kaitse Sweex PM2010 125kr k-arvutisalongi upside juurest
kas see kõlbab?

või sobib see: http://www.akaabel.ee/index.php?&PID=produ...908177&LANG=est
kuidas paigaldada?

[mardipoeg]

mida inimesed siis kasutada soovitavad?
tõesti ei taha osta upsi ja saada "pealekauba" telefoni liini kaitset...
ja kas on üldse mõtet tallinna oludes asja soetada?
tean et mõnel on maakohas asja läbi kõrvetanud...

[vtl]

telefoniliini kaitse ostmine on õnneasi.
korralikud kaitsed maksavad röögatu hinna. mõne edevama firmamärgiga tooted suurusjärk mõnisada kuni isegi tuhatkond krooni. arvestades adsl modemi hinda, imho pole mõtet sellist osta.
miskid odavamat junni ostes aga ei tea kunagi, kas seal sees on korralikud *kiired* ja voolu taluvad ülepingekaitsed või lihtsalt paar sädeme ülelöögikohta trükkplaadil ning mõni kondensaator.[1]

ja kõige selle juures ei ole kunagi kindel, kas ka kallis ülepingekaitse sind aitab. kahjustuse tõenäosust ta kahtlemata vähendab, aga kui ikka välk lööb otse liini, siis väga suure tõenäosusega pilbastub nii kaitse, adsl modem ja arvuti takkaotsa. s.t. küsimus on selles, kas tehtud kulutus õigustab võimalikku ära hoitavat kahju.

[1]. idee poolest peaks ka adsl seadme sees ülepinge vastased kaitselülitused olema. teinekord isegi pädevamad, kui noname välised karbid, mida kuskil putkas müüakse.

ps. kõige mõistlikum variant on adsl modemit mitte välja osta vaid rentida. saad n.ö. "igavese garantii". nii liin kui seade on teenusepakkuja oma ja mis iganes ka tema liinilt sinna tuleb, vastutab teenusepakkuja oma seadme töötamise eest.
kui modemi rent on 95 kr/kuu ja modemi hind 1000-1500 krooni, siis tuleb väljaostu tasuvusaeg kätte alles ca aasta pärast ehk peale garantiiaja lõppu.

vtl@väljaostetud.seade.ja.õnneks.maakaabel

[tahanteada]

Jälle lähenetakse lihtsale teemale nii keeruliselt kui veel osatakse

1. Esiteks maanda oma arvuti ära! Vaileda pole mõtet kuna "lennanud" seadmetest a 80% on olnud maandamta masinaga seotud. S.t. arvuti toide otsib endale ise maanduse ja teeb seda läbi sideseadmete telefonikeskjaamas olevasse maandusesse. See sihuke lihtne koolifüüsika.
2. Lisakaitsed jagunevad: odavad ehk ühekordsed kaitsed - hinnaklass 200-300EEK (kujutavad endast kiiretoimelist gaaslahendust või siis pooljuhti mis lühisesse põleb) ja mitmekordse kasutusega - hinnaklass 500-2000EEK ning kujutavad ehituselt kiiretoimelisi türistore)

Ja nii lihtne see elektroonika ongi 8)

[vtl]

...1. Esiteks maanda oma arvuti ära! Vaileda pole mõtet kuna "lennanud" seadmetest a 80% on olnud maandamta masinaga seotud. S.t. arvuti toide otsib endale ise maanduse ja teeb seda läbi sideseadmete telefonikeskjaamas olevasse maandusesse....

rumal jutt suhu tagasi.
telefoniliin on trafode/optronitega lahti sidestatud ja mingit "maandust" sealtkaudu tekkida ei saa. samuti on adsl modemi etherneti liides arvutist galvaaniliselt lahti sidestatud.

2. Lisakaitsed jagunevad: odavad ehk ühekordsed kaitsed - hinnaklass 200-300EEK (kujutavad endast kiiretoimelist gaaslahendust või siis pooljuhti mis lühisesse põleb)...

miks gaaslahenduslamp ühekordne peaks olema?

[felch]

Tähendab..toide +48 voltci tuleb ju ikkagi jaamast ja ilmselt mitte üle trafo/optroni...
Ülepingekaitsmed gaaslahendustorudel ei ole vist kuigi mõjusad, nendele peaks jääma ikkagi sadakond voltci mis on piisav masina maha põletamiseks.
Ethernetil on tõesti trafo ees, modemitel aga on 10megased takid otse liinil. Olen ise näinud masinaid (ja mitte ühte! ainsamat)millel on modemi koha peal korpusel pisike must täpp ja masin ise on nii pime kui veel olla saab.
=> suure särtsu vastu ei saa

[raivo]

eksid, felch, gaaslahendile ei jää 100v vaid oluliselt vähem ( peale syttimist ca 30v) , ja häda pole mitte pinges vaid gaaslahenduse tekkeajas, ca 5 uS. selleks ajaks on köik mis peesse minna vöib juba läinudki.
yldiselt, selle aastaga, mis mööda läinud vastava kommentaari kirjutamisest heade mötete kaitsme kohta , ei ole midagi uut vaimustavat turule tulnud.
endiselt on "tegija" see takistusmaatriks, ausalt öelda ei tea mis materjalist tehtud ja kuidas, jaamakaarte,kus sihukesed jublakad peal, "kustub" haruharva.
seevastu gaaslahendite ja scr-ga systeeme kymnete viisi.
scr-i eeliseks see ,et yldjuhul vötab ta kogu matsu enda peale, läheb lyhisesse ja peale vahetamist funkab seade edasi.
arvutite ja modemite koha pealt ma suurt ei tea, nad nii odavad, et miskit kvaliteeti lihtsalt naiivne loota.

[vtl]

Tähendab..toide +48 voltci tuleb ju ikkagi jaamast ja ilmselt mitte üle trafo/optroni...

mis siis??? las ta tuleb jaamast... ja seal trafo/optroni juures ta lõpebki.
ma vaidlesin vastu "tahanteada" väitele, nagu arvuti toide "otsiks" endale maandust läbi telefonijaama.
arvuti toide ega maandus *ei* *saa* galvaaniliselt kuidagi välja jõuda telefoniliinini.

Ülepingekaitsmed gaaslahendustorudel ei ole vist kuigi mõjusad, nendele peaks jääma ikkagi sadakond voltci mis on piisav masina maha põletamiseks.

on ka nt. 60 voldiseid gaaslahenduslampe, aga küsimus pole selles...
esiteks, telefoni kellapinge võib mõnel jaamal ulatuda kuni sajakonna voldini.
teiseks, kui ka 48 voldine liinipinge kaks korda nominaali ületab, siis ei tähenda see mitte seda, et sada volti lendaks otse elektroonikasse, modemikivi sisendisse, vaid ainult seda, et trafode-optronite-pingejagurite taga tõuseb signaalinivoo tõuseb kaks korda ehk 3dB

Ethernetil on tõesti trafo ees, modemitel aga on 10megased takid otse liinil.

võib-olla mõned tänapäevased odavad juustmodemid on tõesti takistitega tehtud pingejaguritega, kõik on võimalik... aga niipalju kui mina modemeid näinud ja käes hoidnud olen, oli kõigil liini otsas trafokobakas.

Olen ise näinud masinaid (ja mitte ühte! ainsamat)millel on modemi koha peal korpusel pisike must täpp ja masin ise on nii pime kui veel olla saab.
=> suure särtsu vastu ei saa

see "suur särts"™ on tõenäoliselt tingitud välgust ning(kümneid või isegi sadu)kilovolte lühikeses impulsis. selline säde hüppab üle igast trafost, optronist ja trükkplaadirajast ning sellise asja vastu kaitsta ei ole tavalise laiatarbe-tehnika konstruktsiooni juures praktiliselt võimalik.

[felch]

Ma ei tahtnud norida... kuid...
Kuid kui toide tuleb jaamast, peab ta ka kuidagi maakera külge jõudma.
Kui välk lööb ka lähedusse, ei aita tõesti isegi kiivri pähe panek. Sõbral lendas telekas mis oli küll võrgust ja antennist lahti ühendatud kuid antenn oli keritud teleka PEALE! Pikker särcatas sisse umbes 500m kaugusel/kõrgusel.
Need on ekstreemsused aga...
modemil on tõesti liinil trafo. Jätame kõrvale variandi kus ülelöök toimub primaari ja sekundaari vahel, see on ehk liiga ekstreemne. Pea igal modemil on ka liini oleku kontrolli otsad (hargil, tõstetud) mis saavad pinge läbi 2 taki a' 10M või umbes nii.Karvad lähevad edasi modemi kivi peale...ja sealt PCI bussile. Pisikesed pingekõikumised seda ahelat ei koti kuid kilovoldid kindlasti. Eelnevas postis kirjeldatud juhtumid said alguse ilmselt nende kaudu sest 10M takid olid katkestuses.
Need transient supressorid on enamasti üle 1kW (Sic!) võimsuse hajutamiseks suutelised. Piisavalt kired ka, kiiremad kui gaaslahendus ja tunduvalt kiiremad kui sulavkaitsmed (viimased kaitsevad vaid meie lemmikenergiamonopoli, ei muud Seega EHK kaugemal kärgatava taevaelektriga savad hakkama.
Parim kaitse on ikkagi: sabad seinast välja - nii telefoniliin, võrk kui ka 220 voltsi. Jääb vaid loota et siis keegi veekraane lahti ei keera (nagu mu koduloomad tegid ((

[felch]

eksid, felch, gaaslahendile ei jää 100v vaid oluliselt vähem ( peale syttimist ca 30v) , ja häda pole mitte pinges vaid gaaslahenduse tekkeajas, ca 5 uS.

Info vastu võetud ja salvestatud. Tänx!