Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Mõned algaja küsimused

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Mõned algaja küsimused

    Mnjah, egas Darwini preemiat ilmaasjata välja ei anta.

    Comment


      #17
      Vs: Mõned algaja küsimused

      Suudavad jah ära tappa.
      Maha löömiseks on vajalik tegelikult suhteliselt väike energiahulk. Patareid ületavad seda kümneid kordi.
      Pigem jääb asi pinge taha pidama. Jääb madalaks. Aga kui seda tõsta....
      Paljud väidavad, et jah vool on väike.
      Ka kõrgepinge puhul ,kui näiteks U=25Kv ja I=0,5mA .
      Need juhtmest kinnivõtjad loodavad, et sealt rohkem voolu ei tulegi aga siis peab pinge langema. Langebki, aga mitte hetkega. Skeemis on lisaks , isegi kui pole joonistatud, olemas kondensaator. Ja see suudab kasvõi hetkega välja anda kogu temasse salvestunud energiahulga.
      Miks tekib kondede lühistamisel säde ? Sest vool võib lühiajaliselt ulatuda kümnetesse kui mitte sadadesse ampritesse.
      Läbi takistuse tühjeneb see loomulikult mööda eksponenti võrdeliselt ajakonstandiga R*C ja umbes viie RC jooksul on see tühi.
      Kujuta nüüd ette, milline energiahulk läbib Su keha ,kui Sa puudud 1uF kondet, mis on laetud 25kVni.....Keha takistus mõõda ise.
      Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

      Comment


        #18
        Vs: Mõned algaja küsimused

        Esmalt postitatud martinj poolt
        Keha takistus mõõda ise.
        Keha takistusest.
        Selleks et kontrollida kas väike imik kuuleb mõõdeti ta jalgade takistust ja siis tehti kõvemat heli, löödi plaks käed kokku. Laps ehmatas ja takistus langes. Kui ei kuulnud, siis takistus ei muutunud.

        Tegelikult on inimese takistus põhiliselt naha takistus. Kui seal auk see, siis pole ka eriti takistust.

        ***
        Kas selle asja skeem ka oli, või ainult põhimõtteline joonis. Nagu ei leidnud? Kunagi oli meil kasutusel analoogiline nn tesla, millega sai gaaslampe süüdata.

        Seal kokkutulekul rääkisin, kuidas seesama tesla riist meie hea Nairi lolliks tegi ja 30 kohas kondet nõudis.

        ***
        Selleks et paberitükke tõsta piisab, kui teil on kamm ja juuksed. Võite proovida. Kammige ja puutuge kammiga paberitükke. Kui paber ei tõuse, vajavad teie juuksed pesemist.

        Comment


          #19
          Vs: Mõned algaja küsimused

          Ma saan aru jah, et see väga turvaline asi pole, aga 2x Iooni generaatorit on juba tellitud ja makstud niiet ehitaks ikkagi ühe valmis ja katsetaks. Ma arvan, et mul nii palju õnne on, et ta kohe esimese korraga lühisesse ei löö, kui suur see võimalus üldse on? PS. antud mustkunsti foorumitest kuulnud ühtegi juhtumit, kus keegi surma või vigastada läbi antud seadme sai.
          Sel asjal oligi ainult põhimõtteline joonis, sest seal palju komponente polegi: Iooni genekas, herkonlüliti, patarei, maandus.

          Comment


            #20
            Vs: Mõned algaja küsimused

            Esmalt postitatud Writech poolt
            seal palju komponente polegi: Iooni genekas, herkonlüliti, patarei, maandus.
            Ega Sa herkoni jaoks magnetit ei unustanud tellida?

            Aga selle riista tunde saad kätte, kui lähe ja võtad töötaval automootoril süüteküünla otsast kinni. Pinge on umbes sama. Kui surma saad, siis ise tead mis tegid. Tulemus sõltub põhiliselt südame seisundist.

            Comment


              #21
              Vs: Mõned algaja küsimused

              Ei unustanud magnetit tellida.

              Comment


                #22
                Vs: Mõned algaja küsimused

                alla 40 aastasele juhtival kohal mittetöötavale inimesele peaks auto süüde ohutu olema.
                herkoni valimisel tuleb jälgida max lülitatavat voolu, dioodil lihtsalt max voolu. mõlema puhul on oluline max sagedus(kui see on antud kasutuses oluline) dioodidel alla 1kHz isendeid tänapäeval väga ei leiagi. herkonitel kipub sagedus ja vool olema pöördvõrdelises seoses. dioodidel tuleb osade rakenduste puhul jälgida pingelangu.
                lülitil on alati mingi sisetakistus. kuni paari ampristel mehaanilistel(ka herkon) lülititel ei avalda see skeemi tööle peaaegu mitte mingisugust mõju.


                igasugusest kõrgepingest soovitan näpud eemal hoida, eriti, kui teadmised elektri ja elekroonika vallas pea olematud on. katsetada võib, aga seda peale põhjalikku eeltööd ja ka siis tuleb hoiduda ohutusse kaugusesse.


                elekter, nagu ka kõik teised ohtlikud asjad, tapab ainult korra...
                Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                Comment


                  #23
                  Vs: Mõned algaja küsimused

                  Esmalt postitatud reuter poolt
                  dioodil lihtsalt max voolu. mõlema puhul on oluline max sagedus
                  Kui see masin tahab tõsta paberit, siis peaks ta kasutama alalist pinget.
                  Siis on vaja mingit dioodi ja äkki mõni neist ei pea 15 kV vastu. Seda võib ju mõnega juhtuda?

                  Elekter võib tapmise asemel ka lolliks teha. Ja palju kordi.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Mõned algaja küsimused

                    Herkon peaks seal skeemis tüürima eraldi jõuahelat, mitte otse lülima patarei pinget. Kusjuures palju see prooton-modulator maksis?!
                    The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                    Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                    Projektide pildid
                    Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                    http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                    Comment


                      #25
                      Vs: Mõned algaja küsimused

                      NN. modulaator maksis 13.95$ LINK. Kui on vaja alalispinget, siis dioodi ei pea panema nn. iooni antenni* otsa (või peab?). Generaatorisse lähevad toitejuhtmed + ja - (12v) ning lisaks tuleb sealt välja ka nn. iooni antenn. Seal sees kuskil muundatakse see 15kV'diseks, seesama pinge ei lähe mööda miinusjuhet tagasi patareisse, niipalju kui mina tean. Kuidas siis herkonlüliti peaks seal skeemis paigutatud olema? Jah ja ma tõesti ei tea elektroonikast palju, aga ise ehitades ongi kõige parem õppida. Ma tean, et kindlasti on mingi võimalus ehitada sinna mingi kaitsesüsteem, aga jah, ise ma ei tea kuidas, tore oleks kui keegi mingi viitegi annaks. Arvatavasti proovin selle värgi ära ja siis hiljem ehitab selle tagasi Iooni Generaatoriks, koos Iooni detektoriga jms.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Mõned algaja küsimused

                        Esmalt postitatud Writech poolt
                        Ma tean, et kindlasti on mingi võimalus ehitada sinna mingi kaitsesüsteem,
                        Tegelikult on kaitsesüsteem täitsa olemas. Tavaliselt kasutatakse kõrgepinge puhul selliseid asju:

                        Comment


                          #27
                          Vs: Mõned algaja küsimused

                          Hahaha

                          Comment


                            #28
                            Vs: Mõned algaja küsimused

                            Esmalt postitatud Writech poolt
                            Kui on vaja alalispinget, siis dioodi ei pea panema nn. iooni antenni* otsa (või peab?).
                            See peaks käituma tavalise alaldajana. Nagu ikka vahelduvast alalist tehakse. Pool- või täisperiood.
                            Kui on vaja kõrgemat pinget, võib ka kordistada 2,3,4,5,6,7,8 korda. Nagu vaja.


                            Esmalt postitatud Writech poolt
                            Generaatorisse lähevad toitejuhtmed + ja - (12v) ning lisaks tuleb sealt välja ka nn. iooni antenn. Seal sees kuskil muundatakse see 15kV'diseks, seesama pinge ei lähe mööda miinusjuhet tagasi patareisse, niipalju kui mina tean.
                            Mina jälle olen kuulnud et elekter on kahe otsaga. Kui kuskilt midagi välja tuleb, siis teine ots on ka kuskil kinni.

                            See riist on väga auto süütepooli parameetritega. Või siis TV reatrafo moodi. Kunagi sai umbes selline asi raadio pikalaine poolist ja feriitpulgas kokku pandud. Süütas välklampi. Pinge oli muidugi madalam.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Mõned algaja küsimused

                              Eks ta skeemilahendus võib analoogne olla FIL süütesüsteemile, kus väheldane kondekas laetakse läbi primaarmähise(õhk- või ferriitsüdamikul trafo) ning sekundaaris saadakse kõvem "tutakas".FILi puhul oli see 2,8..3,5kV nn. ergastuspinge. See sõltus otseselt toru tüübist. Muidu vananenud stuudioväkude torusid sai ka kõrgema pingega ergastatud(8..10kV), sest uued torud olid pea 1/4 kogu prozhektori hinnast

                              Imelik, et seal sees kohe pingekordistust ei tehta. Ionisaator ikka ju alalispingega töötav.
                              The difference between genius and idiot?! Genius has its limits...
                              Vaja võimendit? Selleks on PS nupp!
                              Projektide pildid
                              Lamptehnikast eesti ja vene keeles:
                              http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page675.htm

                              Comment


                                #30
                                Vs: Mõned algaja küsimused

                                Tegelikult saab sellise riistaga ka vist päevavalguslampe helendama panna.Pinget on piisavalt,et gaas lambis kasvõi natukenegi ioniseeruma panna.

                                Comment

                                Working...
                                X