Vs: Mõned algaja küsimused
Transistor ja raadiolamp ei ole nagu päris lülitid. Nad on rohkem nagu muutuva takisti moodi. Ja see takistus sõltub transistori puhul sellest voolust, mis läheb läbi kolmanda jala nn BAAS. Baasivool liigub Baasist
alumine, noolega jala, EMITTER, suunas. Selle ülemise, KOLLEKTOR vool on võimenduse võrra suurem kui baasivool ja käib ahelas K-E.
NPN pingestatakse nii et B on positiivsem, plussim, +, kui E ja
K on veel plussim. Skeemil nool E poole
PNP puhul on B negatiivesem, -, kui E ja
K on veel negatiivsem. Skeemil nool B poole.
Elektri puhul see positiivne ja negatiivne ei tähenda head ja halba vaid seda et negatiivse laenguga elektronid liiguvad negatiivselt poolusel positiivse poole.
See on nagu mingis kasvatusasutuses või elektroonika õpetamises et negatiivsed lähevad üha positiivsemaks.
100 mA on juba hästi tuim riist ja vajab täishälbeks suurt voolu.
Selles skeemis on mõõteriistaga järjestikku 10 kilooomi takisti ja toitepinge on 9 V seega vastavalt oomi seadusele max vool on J=U/R = 0,9 mA.
100 mA riist vaevalt liigub. Samas, kui meil on nt 100 mikroamprine (uA) riist siis see läheb põhja ja me peame tundlikust vähendama. Selleks ongi seal see potentsiomeeter. Tegelikult peaks selle uA u ees olema veel väike sabake aga siin on sellega vist trükitehnilisi probleeme. Olgu siis nii.
Kui vaatad oma antennide 6. pilti siis seal on näha selline paljude aukudega plaat. Neid on poes müügil ja sinna peale saab teha montaaži ilma et meil oleks vaja ise plaati joonistada ja söövitada.
(Just katsetan helisagedusgeneraatori mikroskeemiga 0,01Hz - 1MHz kui väiksele sellise plaadi tükile ta ära mahub.)
Võta ruuduline paber ja proovi ka joonistada.
Need kohad, mis seal kokku ei lähe aga peaks, saab ühendada täiendavate traadijuppidega. Näiteks takistite-kondede pikad äralõigatud jalad on kena ühendustraat.
______________________________
Seletus on nii pikk, et vähegi parandada oma madalat mainet
Või peaks ropendama?
Esmalt postitatud Writech poolt
alumine, noolega jala, EMITTER, suunas. Selle ülemise, KOLLEKTOR vool on võimenduse võrra suurem kui baasivool ja käib ahelas K-E.
NPN pingestatakse nii et B on positiivsem, plussim, +, kui E ja
K on veel plussim. Skeemil nool E poole
PNP puhul on B negatiivesem, -, kui E ja
K on veel negatiivsem. Skeemil nool B poole.
Elektri puhul see positiivne ja negatiivne ei tähenda head ja halba vaid seda et negatiivse laenguga elektronid liiguvad negatiivselt poolusel positiivse poole.
See on nagu mingis kasvatusasutuses või elektroonika õpetamises et negatiivsed lähevad üha positiivsemaks.
Esmalt postitatud Writech poolt
Selles skeemis on mõõteriistaga järjestikku 10 kilooomi takisti ja toitepinge on 9 V seega vastavalt oomi seadusele max vool on J=U/R = 0,9 mA.
100 mA riist vaevalt liigub. Samas, kui meil on nt 100 mikroamprine (uA) riist siis see läheb põhja ja me peame tundlikust vähendama. Selleks ongi seal see potentsiomeeter. Tegelikult peaks selle uA u ees olema veel väike sabake aga siin on sellega vist trükitehnilisi probleeme. Olgu siis nii.
Esmalt postitatud Writech poolt
(Just katsetan helisagedusgeneraatori mikroskeemiga 0,01Hz - 1MHz kui väiksele sellise plaadi tükile ta ära mahub.)
Võta ruuduline paber ja proovi ka joonistada.
Need kohad, mis seal kokku ei lähe aga peaks, saab ühendada täiendavate traadijuppidega. Näiteks takistite-kondede pikad äralõigatud jalad on kena ühendustraat.
______________________________
Seletus on nii pikk, et vähegi parandada oma madalat mainet
Või peaks ropendama?
Comment