Mõned algaja küsimused

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Mis vahe ikkagi NPN ja PNP transistoritel on? Ma saan aru, et transistor on nagu lüliti, mille kahes otsas on toitejuhe ja see aktiveerub siis kui keskmisesse otsa tuleb elektrivool/signaal vms...
!

Transistor ja raadiolamp ei ole nagu päris lülitid. Nad on rohkem nagu muutuva takisti moodi. Ja see takistus sõltub transistori puhul sellest voolust, mis läheb läbi kolmanda jala nn BAAS. Baasivool liigub Baasist
alumine, noolega jala, EMITTER, suunas. Selle ülemise, KOLLEKTOR vool on võimenduse võrra suurem kui baasivool ja käib ahelas K-E.

NPN pingestatakse nii et B on positiivsem, plussim, +, kui E ja
K on veel plussim. Skeemil nool E poole

PNP puhul on B negatiivesem, -, kui E ja
K on veel negatiivsem. Skeemil nool B poole.

Elektri puhul see positiivne ja negatiivne ei tähenda head ja halba vaid seda et negatiivse laenguga elektronid liiguvad negatiivselt poolusel positiivse poole.
See on nagu mingis kasvatusasutuses või elektroonika õpetamises et negatiivsed lähevad üha positiivsemaks.

vajalik oleks 100mA,
!

100 mA on juba hästi tuim riist ja vajab täishälbeks suurt voolu.

Selles skeemis on mõõteriistaga järjestikku 10 kilooomi takisti ja toitepinge on 9 V seega vastavalt oomi seadusele max vool on J=U/R = 0,9 mA.
100 mA riist vaevalt liigub. Samas, kui meil on nt 100 mikroamprine (uA) riist siis see läheb põhja ja me peame tundlikust vähendama. Selleks ongi seal see potentsiomeeter. Tegelikult peaks selle uA u ees olema veel väike sabake aga siin on sellega vist trükitehnilisi probleeme. Olgu siis nii.

Kuidas nendele skeemiplaatidele nende radade tegemine ikkagi käib. Mingi pildi pealt nägin, ei oli mingi erilise markeriga vms. joonistatud vajalikud rajad plaadi peale ja siis oli öeldud, et nüüd tuleb see vanni panna? Kust nende plaatide radade tegemise kohta infot ja õpetusi saaks?

Kui vaatad oma antennide 6. pilti siis seal on näha selline paljude aukudega plaat. Neid on poes müügil ja sinna peale saab teha montaaži ilma et meil oleks vaja ise plaati joonistada ja söövitada.
(Just katsetan helisagedusgeneraatori mikroskeemiga 0,01Hz - 1MHz kui väiksele sellise plaadi tükile ta ära mahub.)

Võta ruuduline paber ja proovi ka joonistada.
Need kohad, mis seal kokku ei lähe aga peaks, saab ühendada täiendavate traadijuppidega. Näiteks takistite-kondede pikad äralõigatud jalad on kena ühendustraat.
______________________________
Seletus on nii pikk, et vähegi parandada oma madalat mainet
Või peaks ropendama?

[Cheopps]

Vs: Mõned algaja küsimused

trükkplaati tõepoolest ei pea hakkama tegema ise. A.R. poolt mainitud plaati nimetatakse mitmeti: perfoplaat, makettplaat, jne. Ise olen edukalt kasutanud seda lahendust aastaid(prototüüpide tegemiseks) ning asi täitsa töötab. Traadi juppide asemel kasutan ise juhtmejuppe(hiljem saab lihtsamalt plaadi puhtaks teha ning uue proto. teha. Näite leiad siit.

PS: Kui hakkad makettplaati ostma, siis ennem katsu teha kodutöö, kuskohast ostma hakkad. Neid on hinnavahemikus 14...400.-. Ise olen ostnud Westbaltist hinnaga 40.-/tk ning ka need peavad vastu paarkümmend korda peale-maha jootmist ning sagedustel tublisti üle 300kHz(minul rohkem vaja pole).

[reuter]

Vs: Mõned algaja küsimused

madalsageduslike lülituste puhul soovitan kasutada makette, kus augud on kolme kaupa kokku ühendatud. selline lahendus nõuab paigutamisel tiba rohkem mõtlemist, aga ühendusi on ise vaja vähem teha, võib juhtuda, et lisaühendusi sellise plaadi puhul polegi vaja

[Cheopps]

Vs: Mõned algaja küsimused

Just sellist eelistan ka mina

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Just sellist eelistan ka mina

Kirjutasin PostScriptis sellise teksti, mis selle 0-0-0 täis proovilehe trükib.
Mõnikord on ka hea, kui seal ka paar pikka riba sees on. Nt toiteks.

Kahju et seal kuhu kinnitused tulevad ei ole auke RS232 pesade jaoks.
Peab ise osa auke juurde puurima. Hea, kui puur on olemas.

[Writech]

Vs: Mõned algaja küsimused

Aga selle Electrified skeem on muidu õige? SKEEM

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Antennid ... ei tundu väga keerulised ehitada -

Antennina võib ju kasutada teleskoop raadioantenni.
Aga selle isoleerimine võib natuke probleemne olla.
100 MO pole just teab mis aga ikkagi. Kasutaks tefloni.
Tartus, seal kõrval kus Lenin elektroonikat valvas, on poes teflon toru meetriga müügis.
Meenub, et elektromeetrite kursuses oli juttu merevaigust isolaatoritest.
Just isolatsiooni pärast.
Eks see riist sinna elektromeetri poole tüürib.

Need välgu mõõtjad on muidugi truud Marconi ja Popovi järglased.
Ainult et sajand hiljem. Minul õnnestus seda proovida 50 aastata tagasi!

Imestasin, kui seal kirjelduses räägiti et see 100 Mo panti mitmest kokku.
Kunagi sai kasutatud suure GO-seid takisteid ja takistused läksid isegi terradese.
Kui ma vedelas heeliumis transse katsetasin.

RS CD ütles ei, aga RS kataloogi vaatav A-Kaabli noormees ütles JAH.
On 1 Goom, on 0,1 Goom. Tellitav, kallis. 100Mo oli 1,1 €.
Vaatan nüüd ise ka - RS 2008 March lk 1043.

[jokker666]

Vs: Mõned algaja küsimused

Transistor ..........

Pm transistor on diood mida lülitatakse baasiga? NPN ja PNP vahe on polaarsuses?

[Shele]

Vs: Mõned algaja küsimused

On kümneid eestikeelseid raamatuid, kus osades on imehästi selgitatud, kuidas transistor (ja muud jupid) töötab. Ärge kirjutake lauslollusi.

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

On kümneid eestikeelseid raamatuid, kus osades on imehästi selgitatud, kuidas transistor (ja muud jupid) töötab. Ärge kirjutake lauslollusi.

Kindlasti on palju toredaid raamatuid. Minulgi on pea 4 meetrit erialast kirjandust neljas keeles riiulitel. (Olen hariduselt pooljuhtfüüsik)

Aga pean tunnistama et seda suurt lauslollust ma siit nendest kahest transistoritutvustusest ei märganud.

Kolleegi jutt juhitavast dioodist on kena lähenemine. See, et juhtimine on pidev ja ei pea toimuma ainult baasivooluga on ju kõrvaline küsimus.
Ilmselt pole tal olnud vaja tekitada laengkandjaid valguse, välja või radioaktiivse kiirgusega.

Küll jõuab veel.

Minu kirjelduses aga oli tõesti sees lõik, mida ma kirjanduses ei ole kohanud. See oli transistoride töö madalatel temperatuuridel.

Kunagi oli vaja võimendada vedelas heeliumis töötava IR vastuvõtja signaali ja siis sai selle probleemiga tegeletud. Lämmastikus töötas PNP transistor ainult laviinrežiimis. Heeliumis, 4 K (Kelvini) juures oli hoopis vait.
Aga isoleeritud paisuga väljatransistor seal töötas, võimendus langes ca 3 korda ja sisendtakistus kasvas. Nii saigi tookord võimendaja ehitatud.

Jutt võib tunduda ulmelisena ja kirjandusest ta kinnitust ei leia.
Samas, kuna tegu on füüsikaga, siis on võimalik seda eksperimenti alati korrata. Kui kahtled.

Kui usud, et ainult raamatutes on tõde, siis meenutame Piiblit.
Üsna alguses on seal lõik:
Saagu valus ja valgus sai.
Ja Jumal nägi et see hea oli.

Nii tegutsevad tõelised eksperimentaatorid.
Kui ei tea siis proovib ja näeb.

Soovin, et ka Sina NÄEKS, mis hea on.

Selleks edu.

[Shele]

Vs: Mõned algaja küsimused

See viimane on juba selge jutt. Ja ilma siireteta pooljuhtsedis töötab alati stabiilsemalt kui siirdega. Siire on see, mis teeb pooljuhtidest dioodi ja õige ehitamise korral nii transi, türistori või midaiganes. Siirede paksus muutub kõikvõimalike mõjude tõttu. Väljatransistoril ei ole siiret, seega üks mure vähem.

[klm]

Vs: Mõned algaja küsimused

Mina olen ise makettplaate teinud.
Esimene makettplaat sai nii tehtud:
Vaha ja grafiidiga kaetud metallplaadile sai elektrokeemiliselt kantud vasekiht.
See järel sai vasekiht kaetud liimiga ja surutud vastu liimiga kaetud vineeri.
Seda võileiba kuivatasin siis surve all.
Metallplaadi eemaldasin kuumutades.
Seejärel katsin vasekihi tinaga.
Jube keeruline oli ja võttis ca nädala

Järgmise plaadi tegemiseks kasutasin juba metaliseeritud getinaksi, millest sai kaabitsaga radade vaheline ala puhastatud.

Praegu kasutan makettplaatide (ja ka trükkplaatide) tegemiseks metaliseeritud tekstoliiti kuhu joonistan pärast niiske pesupulbriga hõõrumist ja loputamist veekindla markeriga rajad. Seejärel söövitan plaati raud 3 kloriidi vesilahuses, lahust kergelt segades.
Markeri eemaldan piirituse või küünelakki eemaldajaga.
Siis hõõrun plaati kampoli puruga ja katan tinaga.

Makettplaate tehakse ka pappist:
joonistatakse papile skeem,
detailide juurde torgatakse augud ja
ühendusrajad veetakse traadiga.

[renq]

Vs: Mõned algaja küsimused

Sry, et NII algaja ja offtopic küsimus, aga küsimus selline:
Toaantenn võimuga, mis võib toidet võtta otse seinast (230V) või siis 12V pesast. Olemas üks toiteplokk/trafo (230V-12V) või mis iganes ta nimi on , aga tol output 12V ja 1000mA, samas võimendil input 12V 100mA. Ja rumal küsimus (nagu juba arvata oskate ) on see, kas seda tohib sellele külge panna? Kas võimendi võtab siis ainult vajalikud 100mA, või kütab toiteplokk 10x suurema voolu peale ning käib pauk?

[fre]

Vs: Mõned algaja küsimused

... Kas võimendi võtab siis ainult vajalikud 100mA ...

Jah, toiteplokil on siis lihtsalt kümnekordne võimsuse reserv.
Toiteploki lubatud koormusvool peabki olema vähemalt samapalju kui koormus maksimaalselt tekitada võib. Suurem võib alati olla, see ei tähenda muud kui ressursside (materjalid, hind, ...) mõningat raiskamist...
Pinge ja polaarsus peavad sobima, neid tuleb jälgida. Samuti ka seda, et kui võimendile tuleb toiteks anda alalispinge, peab ka toiteplokk seda andma.
Vahel on toiteadapteris ainult alaldi ja silukondensaatorid puuduvad, siis tuleks asja eraldi uurida vahelduvkomponendi (selline 100Hz "urin") lubatavuse suhtes.
Korralikul toiteplokil on ka pingestabilisaator sees. Lihtsate toiteadapteritega on aga keerulisemad lood, ta võib sisaldada kas ainult võrgueraldustrafot (siis saame sellelt vahelduvpinge), trafot + alaldit (saame silumata alalispinge) jne. Kõik ülejäänud tööks vajalikud detailid asuvad siis just selle toiteadapteriga toidetava seadme sisemuses. Sellised "pooliku" lahendusega toiteadapterid on selleks, et adapter ise võimalikult väiksem ja kergem oleks.

[jokker666]

Vs: Mõned algaja küsimused

On kümneid eestikeelseid raamatuid, kus osades on imehästi selgitatud, kuidas transistor (ja muud jupid) töötab. Ärge kirjutake lauslollusi.

Ses suhtes, et voolu laseb läbi ainult ühte pidi ja PNP ja NPN vahe on polaarsuses. Kindlasti on ehitus neil erinev jne, aga alguses see on vast liiga keeruline ja segadust tekitav.