Mõned algaja küsimused

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Ses suhtes, et voolu laseb läbi ainult ühte pidi ja PNP ja NPN vahe on polaarsuses. Kindlasti on ehitus neil erinev jne, aga alguses see on vast liiga keeruline ja segadust tekitav.

Ehituse erinevus on põhiliselt ainetes, mis puhtale kristallile lisatakse.
Kutsutakse neid doonor ja akseptor.
Üks neist tekitab N, teine P juhtivuse

Vast on alguses tähtsam teada, et üks PNP või NPN transistor on testriga mõõtes nagu otsakuti koos kaks dioodi. Ja ühendatud vastassuundades.
Koos on baas ja teised otsad on kollektor ja emitter.
Tavaliselt on kollektor korpuses, et paremini jahutada. Aga alati ei pea.
Paned testri ühe otsa ühe jala (kui tead, siis baas) külge ja mõõdad teisi.
Baasi suhtes ühtpidi mõõtes on mõlemad takistused väikesed, teisipidi suured.

Üks asi veel. Kui mõõta testriga, siis ärge kasutage kõige väiksema takistuse, oomide, piirkonda.
Miks? Testritel on sellel piirkonnal mõõtmisel suur vool ja see võib transile pahasti mõjuda. Vähemalt osadel testritel.

Aga seda N ja P vahet on kena vaadata
http://et.wikipedia.org/wiki/Transistor ja sealt edasi.

[Cheopps]

Vs: Mõned algaja küsimused

Testritel on selleks dioodtesti mõõtepiirkond. NPN juhtivusega transistoril pistad punase("+", vm tähis) baasile ning teise otsaga mõõdad kolektori ning emiteri suhtes pingelangu. Lihttransistoritel jääb see 400...700mV piireisse(Si transistorid; Ge transsidel 100...300mV). Liitransistoritel võib pingelang olla kuni 1,7V, sõltuvalt sellest, kas kestas on lisataksitid/dioodid. Lihttransistoritel puudub vastupingele juhtivus. PNP transistoritel vahetad mõõteotsad omavahel ära(juhtivus on vastupidine kuid pingelangud samad). Selline test annab kiirelt ülevaate transistori seisukorrast. Sellele järgnevalt on testritel olemas HFe mõõtepiirkond, mis annab ülevaate vooluvõimendustegurist ühis emitter ühenduses(h21e). Selle vahemiku saab teada iga transistori andmelehelt. Kehvemad testrid võimaldavad mõõta seda tegurit kuni väärtuseni 2000 nii, et enamusel liitransistoridest see parameeter väljub mõõtepiirkonnast(OL, vm. on näit sel juhul). See test on kasutatav ainult madala võimsusega transistorite korral, kuna lubatav baasivool on madal. Jälgida tuleb transistori jalgade asetust vastavalt mõõtepesale!

Lühistunud transistori ei ole soovitatav mõõta HFe testiga tekkiva ülekoormuse tõttu mõõteahelas.

[jokker666]

Vs: Mõned algaja küsimused

Ärge nüüd väga kõvasti näkku lööge, kui ma väga pange panen. Aga siis 1 tüüpi transsidel on baas negatiivne koos kollektori(või emitteriga?, ei tea) ja teistel baas positiivne koos teise jalaga. Vahe siis, et transi juhitakse negatiivse või positiivse vooluga?

[Cheopps]

Vs: Mõned algaja küsimused

Põhimõtteliselt on kõikidel elektroodidel vastupidised voolud/pinged

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Põhimõtteliselt on kõikidel elektroodidel vastupidised voolud/pinged

Kas ei peaks ära rääkima ka need kolm takistit ja tunnusjoonte kasutuse?
Saaks inimene asja selgeks.

On Sul mõni joonis?

[renq]

Vs: Mõned algaja küsimused

Jah, toiteplokil on siis lihtsalt kümnekordne võimsuse reserv.
Toiteploki lubatud koormusvool peabki olema vähemalt samapalju kui koormus maksimaalselt tekitada võib. Suurem võib alati olla, see ei tähenda muud kui ressursside (materjalid, hind, ...) mõningat raiskamist...
Pinge ja polaarsus peavad sobima, neid tuleb jälgida. Samuti ka seda, et kui võimendile tuleb toiteks anda alalispinge, peab ka toiteplokk seda andma.
Vahel on toiteadapteris ainult alaldi ja silukondensaatorid puuduvad, siis tuleks asja eraldi uurida vahelduvkomponendi (selline 100Hz "urin") lubatavuse suhtes.
Korralikul toiteplokil on ka pingestabilisaator sees. Lihtsate toiteadapteritega on aga keerulisemad lood, ta võib sisaldada kas ainult võrgueraldustrafot (siis saame sellelt vahelduvpinge), trafot + alaldit (saame silumata alalispinge) jne. Kõik ülejäänud tööks vajalikud detailid asuvad siis just selle toiteadapteriga toidetava seadme sisemuses. Sellised "pooliku" lahendusega toiteadapterid on selleks, et adapter ise võimalikult väiksem ja kergem oleks.

Antenniks on Vivanco TVF11 toaantenn. AC adapteriks on ENG mudel T48-12-1000D-D (arvatavasti mingi ruuteri vms asjanduse oma). Igatahes proovisin ja sinine suits jäi aparaatidesse alles .
Jätkan siis veel ühe algaja küsimusega- miks on sel antennil AC toide 3,5W, DC toide aga ainult 1,2W (12V 100mA)?

[Cheopps]

Vs: Mõned algaja küsimused

Kas ei peaks ära rääkima ka need kolm takistit ja tunnusjoonte kasutuse?
Saaks inimene asja selgeks.

On Sul mõni joonis?

Ma arvan, et seda peaks mees ise edasi uurima kirjandusest("Elektrooniak komponendid" L.Abo oleks hea algus) ning hiljem tekkivatele küsimustele siin foorumis vastust anda. Skeemid võin joonistada aga eriti seletada ei ole....

[jokker666]

Vs: Mõned algaja küsimused

Kas mu mõtte suund on õige? Täna oli raamatukogu kinni .

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Kas mu mõtte suund on õige? Täna oli raamatukogu kinni .

Suund on õiges suunas.
Vast on paremaid ka aga siin lehel on natuke juttu mismoodi NPN tegutseb.
PNP puhul on toitepinge negatiivne.
Seal võiks ju veel olla ka kollektoris voltmeeter. Siis paisaks pingevõimendus ka ära.

http://www.vkg.werro.ee/fyysika/tran...nnusjooned.rtf

[W@ldur]

Vs: Mõned algaja küsimused

Antenniks on Vivanco TVF11 toaantenn. AC adapteriks on ENG mudel T48-12-1000D-D (arvatavasti mingi ruuteri vms asjanduse oma). Igatahes proovisin ja sinine suits jäi aparaatidesse alles .
Jätkan siis veel ühe algaja küsimusega- miks on sel antennil AC toide 3,5W, DC toide aga ainult 1,2W (12V 100mA)?

Pakun, et võrgust võtab 3,5W, DC-na annab välja 1,2W. Kasutegur jääb sinna vahele.

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused

Pakun, et võrgust võtab 3,5W, DC-na annab välja 1,2W. Kasutegur jääb sinna vahele.

Kui mõelda siis 2/3 läheb kaduma - õudne.
Aga see väike toitekas on ju soe, järelikult midagi sinna ikka läheb.

[Writech]

Vs: Mõned algaja küsimused

Jälle üks küsimus - Vaja teha nii, et projektorisse lasta arvutist pilt, aga kahest arvutist vaheldumisi, st. projektorisse läheb üks juhe(VGA), see läheb omakorda siis karpi, kus jagamine toimub, sealt läheb edasi kaks VGA otsa, kuhu paned juhtme otsa ja ühendad kahe arvutiga ja siis selle karbi peal on mingi lüliti, millega saad valida, kummast arvutist pilt projektorisse lastakse hetkel.

Äkki on selline asi juba olemas, siis võiks öelda, kust seda saada.
PILT

[felch]

Vs: Mõned algaja küsimused

Sellised asjad on tõesti juba olemas. Kunagi tehti lihtsalt paljude kontaktidega lülitiga. Osta saab nt. siit.
Need võimsuste numbrid...kuskohast nad võetud on? DC poolelt vast otse mõõdetud? Sel juhul on ehk 3,5W maksimaalne lubatav väärtus aga 1,2W hetkel reaalselt tarbitav. Siis poleks kasutegur ehk hull.

[tazavi]

Vs: Mõned algaja küsimused

Jälle üks küsimus - Vaja teha nii, et projektorisse lasta arvutist pilt, aga kahest arvutist vaheldumisi, st. projektorisse läheb üks juhe(VGA), see läheb omakorda siis karpi, kus jagamine toimub, sealt läheb edasi kaks VGA otsa, kuhu paned juhtme otsa ja ühendad kahe arvutiga ja siis selle karbi peal on mingi lüliti, millega saad valida, kummast arvutist pilt projektorisse lastakse hetkel.

Äkki on selline asi juba olemas, siis võiks öelda, kust seda saada.
PILT

need asjad on olemas ja nende nimi on KVM switch. Üsna abivalmis asi mitme arvuti samaaegseks kasutamiseks ühe komplekti monitoride ja hiire/klaveriga. Ei maksa ka palju (elfa hinnakirjas tunduvad asjad kullast tehtud olevat) http://www.hinnavaatlus.ee/search/pr...Order=0&Sort=3

[reuter]

Vs: Mõned algaja küsimused

kui arvutid on üksteisele lähedal(1...3m), siis kasuta KVM switchi, millel kaablid on juba külge ehitatud: tuleb odav ja hea lahendus. kui masinad üksteisest kaugel, siis jurakat, millele kaablid eraldi külge käivad. ainult video tarvis võid osta video kaablid, sest need on tunduvalt odavamad, kui KVM kaablid. KVM kaablite puhul saad muidugi ka projektori juurde klaveri ja hiire ja klaveri kaudu võimaluse signaali sisendeid ümber lülitada.
VGA maks ühenduspikkus peaks olema 30m. hiire ja klaveri puhul limiite ei tea, aga ei usu, et need pisemad on