Vooluallika probleemid

[kickija]

Kas on mingi valem, mis näitab, kui palju pinge lageb, kui teda alaldada.
Hetkel oli mul 24.X V väljundiga trafo ja peale alaldamist sain temast 22.X V
Ja kuidas on kõige parem testida vooluallika voolutugevust?

[kreeklane]

Vs: Vooluallika probleemid

oleneb alaldi tüübist.näiteks sildalaldi tõstab (ümardatult)1,4 korda

[Shele]

Vs: Vooluallika probleemid

Sildaladi ei tõsta isegi vererõhku. Kui peale seda aladit on kondensaator, siis koormuseta olekus peab ta meeles pinge tipu, mis on tõepoolest 1,4 korda effektiivväärtusest milles on kõik tavamõõteriistad gradueeritud. Kui sellesama silla taga mõõta pinget ilma selle kondekata, siis on kuni 2V loomulik kadu, mis peaaegu ei sõltu koormusest.
Tasud aga tähele panna, et enne alaldisilda on vahelduvpinge (AC) aga peale seda alalispinge (DC), tegelikkuses küll pulseeriv.
Aga mida tähendab vooluallika voolutugevus, see vajab ekstra uurimist ja terminoloogia täiendamist.

[Cheopps]

Vs: Vooluallika probleemid

Kadu, alalispinge suhtes, s6ltub alaldi ning alalduselementide tyybist L.Abo Raadiolylitused oleks kohe esimene abimaterjal, millest alustada!

[reuter]

Vs: Vooluallika probleemid

reeglina tavaliste ränidioodide kasutamisel, on pinge langus ca 0,7V dioodi kohta. sildalaldi kasutamisel seega umbes 1,4V. tibake sõltub koormusest, nt tühijooksul võib pingelang olla ka 0,5V

[kickija]

Vs: Vooluallika probleemid

Okey, siis on asi normaalne, 24V muutus 22V. See vool on stepper mootoritele.
Aga oletame, et kui mul on TIP31C transid, U=22V ja mootori mähise R=14 Ohm, siis panen vahele igale mähisele 12 Ohm takid ja saan ju voolutugevuseks 0.846 A. Muret tekitab aga see, et transid lähevad väga kuumaks. Kas pean otsima transistoritele jahutused või on midagi muud häda?

[felch]

Vs: Vooluallika probleemid

Kas ehk jäävad sul transid avatuks või on pulsi kestus liiga suur (testriga moootoril pinget mõõtes saad aru)? Radikas ei tee kunagi paha.
Kas mitte ei nimetata voolugeneraatorit (nagu nad igasugu skeemides, nt opaka sisendastmes on) samuti vooluallikaks? Siis terminoloogia probleeme ei teki. Vooluallikas fikseeritud vooluga nt. 740mA valgete LEDide toiteks....jne

[kickija]

Vs: Vooluallika probleemid

Kuna sellel skeemil on nii, et ükstapuha mis hetkel on 2 transsi voolu all, siis need lähevad seistes kibekiirelt kuumaks. Mootori ringiajamise ajal läksid kõik kuumaks, aga neil transsidel on 150 kraadi lubatud, seega panen nad juhtmetega radikate külge ja peaks hea olema.

[reuter]

Vs: Vooluallika probleemid

150 kraadise kesta temperatuuri juures on nad ilmselt juba surnud. pealegi piirolukordades võivad muutuda juba transi parameetrid ja iga lüheneb. katsu transid ikka võimalusel kuuma asemel soojad hoida

[felch]

Vs: Vooluallika probleemid

Midagi on skeemis valesti tehtud, ehk juhtimine? Tansid võiksid olla avatud ikkagi vaid mingi tegevuse hetkel (stepperi sammuma sundimisel jne). Muul ajal olgu nad kõik suletud. Siis ei teki kuumenemist.

[kickija]

Vs: Vooluallika probleemid

Stepper on ju selline, et ta hoiab oma positsiooni, kui ringi ei käi.
Juhtimine on mul XOR Gate ja flip flop kividega.

[Shele]

Vs: Vooluallika probleemid

Omal ajal, kui stepperitega tegelesin, siis kasutati kahetasemelist juhtimist:
esimesel hetkel, kui oli vaja paigalseisust sammu alustada, saadeti võimas pingepulss, mis suutis induktiivses mähises kiiresti liigutamiseks vajaliku voolu tekitada.
Kui ankkur liigatas, langetati pinge alla nominaali, vastavalt vajadusele (et asend püsiks). Nii välditi nii transside, kui mootori ülekuumenemist.
Sellist juhtimist saab kahel moel: järjestiktakistid mähistega, millel on paralleelselt suure mahtuvusega kondekad või elektroonselt, kus on kahed juhttransid, mis lülitavad mähistele erinevaid pingeid. Viimane variant on selgelt ökonoomsem.

[felch]

Vs: Vooluallika probleemid

Kassetikas Majak tehti peade tõmbamise magnetiga samamoodi. oli 12V toide hoidmiseks ja ca 40V tõmbamiseks. Lülitati lihtsalt toidet ringi.