Segadus pöördkondekate klemmidega

[paadikapten]

Vedelevad mul sellised pöördkondekad:



Äärmiste, paigal seisvate plaatide küljes on neil klemmid olemas, kuid keskmistel, pöörlevatel plaatidel need puuduvad. Samas on kondekate raamide küljes klemme, millele ei oskagi otstarvet leida, kuna need lihtsalt ei ole mitte kuhugi ühendatud (isegi mitte plaatide külge).

Kuidas neil keskmiste plaatide külge saaks juhtmeid joota? Heameelega prooviks neid kondekaid antennituuneris kasutada.

[fre]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

... Äärmiste, paigal seisvate plaatide küljes on neil klemmid olemas, kuid keskmistel, pöörlevatel plaatidel need puuduvad. ...
Kuidas neil keskmiste plaatide külge saaks juhtmeid joota? Heameelega prooviks neid kondekaid antennituuneris kasutada.

Rootor (pöörlevad plaadid) on sellistel siis juba korpusega ühendatud. Et see ühendus ainult läbi (kuul)laagri ei toimuks, on nendel harilikult veel liugkontaktid korpuselt võllile.

[paadikapten]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Pole neil ka liugkontakte - nende olemasolu korral ma poleks seda teemat teinud.

[fre]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Pole neil ka liugkontakte - nende olemasolu korral ma poleks seda teemat teinud.

Vahel on võllil selline vedru-"kolmjalg" või midagi, mis annab korpusega täiendava kontakti, et ühendus läbi laagri ei käiks.
Mul endal täpselt selliseid pole ja pildi järgi ka ei ütle, isegi seda mitte, kas äkki on kahe staatoriga, nn. liblik-tüüpi kondensaator.

[vasaraonu]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

http://www.surplussales.com/Variable...s/ButCap1.html
Kas sellist tüüpi? Kas rootor on korpuse külge ühendatud?

[fre]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Liblik-tüüpi pöörikul on rootor kahe "tiivaga", sellest tunneb ka kohe ära. Sellisel võib ühendus rootorilt ka välja toomata olla.

[paadikapten]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Jah, liblik-tüüpi need konded ilmselt ongi - kaks eraldi staatorit ja "liblikatiibadega" rootor.

[Padasonic]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Need on muidu head kondekad, sest pole kontakti, mis krõbisema hakkab. Samas on kondekas suurem sama mahtuvusega "tavalisest" pöörikust. Enamasti oli neil kardaani ja portselanist vahetükiga võll, mis siis esiplaadile tuli. Katsetuste käigus peab heast isaolaatorist nupp otsas olema, sest muidu võib võll näpu sisse augu teha ja häälestus läheb ka kapitaalselt metsa, kui võlli näppida.

[paadikapten]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

Mingid plastist, soonega rattad olen kondekate võllide otsa juba leidnud, mõttes on neile aretada mingi kummirihmaga ülekanne või siis rataste külge veel mingid nupud liimida.

Niisiis, nagu ma aru saan, töötabki see konde nii, et rootor koos staatoritega tekitab otsekui kaks jadaühenduses olevat kondekat?

Kui suur võib olla mu kondekate mahtuvus? Mingeid sellele viitavaid arve ja ühikuid ma nende küljest ei leia, ainult mingid suvaliste arvudega tähised.
Pisemal näiteks "DR-102", "DR-108", "C-123" ja "(ei saa aru mis täht)-104", kõik asuvad alumise isoleermaterjalist plaadi servadel. Suuremal kondekal on vaid numbrid: "94" ja "30".

[fre]

Vs: Segadus pöördkondekate klemmidega

.... Niisiis, nagu ma aru saan, töötabki see konde nii, et rootor koos staatoritega tekitab otsekui kaks jadaühenduses olevat kondekat? ....

Skeemi poolest võib teda nii vaadelda küll.
Selliste klassikaline kasutuskoht on sümmeetriliste (paarikaupa vastastaktis töötavate) võimendusastmete võnkeringides, aga eks ajavad mujal ka asja ära...
Mahtuvuste kohta on seda mõõtmata raske midagi arvata. Kui mahtuvust vähe, võib ju püsikondensaatorit rööbiti lisada, ainult sel juhul jääb mahtuvuse suhteline katteulatus vähemaks. Jällegi skeem keerukamaks - mitmepositsiooniline lüliti püsikondensaatoritega selle küljes...