Päris algaja

[denry12]

Vs: Päris algaja

Kui väga tahta, siis saab ka akudrelliga hakkama.

Seda tahtmist ei peagi palju olema. Kui naaskliga ilusad täkked aukude kohale ette teha, on täitsa lust lasta! (aga puurpink on siiski palju, PALJU parem ) Ja ega tekstoliidi lõikamiseks pole kohe mingit dremelit vaja. Saab täitsa vineerisaegagi.

[fre]

Vs: Päris algaja

....
Ise arvan et mis mul siis vaja oleks:
....
2.Multimeeter
3.Ampertangid
....
5.jootekolb ja sinna juurde kuuluv (tina, saltser jne)
6.Liimipüstol
7.soojaõhu puhur
8.elementeersed materjalid nagu isoleerteip, termorüü, liimipulgad
....olen arvestanud kuskil 3000kr
....

Avaldaks ka arvamust mõne siintoodu kohta.

Multimeeter.
Valik on suur, rohkem lugemist ühes pikemas teemas:

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=10497

Ampertangid.
Olemas, aga ei olegi (seni) vist veel elektroonikaga tegeledes kasutanud, elektritöödel aga küll. Pealegi, ainult osa kallimatest võimaldavad mõõta alalisvoolu.
Kunagi alles siis kui tegelik vajadus tekib, tasuks mõelda ostmisele, kallis riist muidu...

Saltser.
See tuleb hoida elektroonikast eemal, ainult erilisel vajadusel (rauast detailid) tuleks ehk siiski lauale tõsta. Muidu ainult neutraalne räbusti, aga kampol (või selle lahus muude lisanditeta) oleks kindla peale minek. Ma ei annaks räbustile puhastuse ülesannet, õhukese oksiidikihi kratsin ikka ise maha enne kui jootmiseks läheb... Ta on siiski selleks et õhuhapnik jootekohale ligi ei saaks selleks ajaks kui joodis on sulas olekus... Üks teema ka:

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=11144

Liimipüstol.
Nojah... Hiina toodetes olen jah näinud, et mõned juhtmed või veel miskit on sellega fikseeritud, tegelikult elektrooniku tööriistaks üldjuhul seda ei peaks...

Soojaõhupuhur.
Aastaid ilma hakkama saanud. Tegelikul vajadusel muidugi ostetav...

Termorüüž, liimipulgad.
Kas just põhivarustusse, aga ka siis kui just vaja mingil isemoodi ülesandel...

[A.R.]

Vs: Päris algaja

Kui alustada, siis prooviks esialgu nende valmis aukudega plaatide peale oma asju teha.
Siis oleks hästi mõnus kui on kasutada sellist peent teflonisolatsiooniga juhet. See ei aja tinutamisel isolatsiooni maha.
Siis ei pea algul selle paigutusega väga aju pingutama.

Kui ei ole plaani kõik jupid pesadesse panna siis - murete peente otstega lõikurtangid.
Maniküüri omad on nõrgad. Varem või hiljem midagi põleb ja siis on odavm see kivi välja lõigata. Kuni puhuri ostad.
Üks peenike süstlanõel kulub ka ära - hea auke puhastada.

AD jaoks oli veel hiljuti ELFA-s kohapeal selline 1-wire kivi. Akude laadimiseks, 2 muundajat peal.
COM võtab neid taha.
Aga jah, laptopidel pole ei COM ega LPT porti. Peab üle USB vahetükki kasutama.

[Henzzman]

Vs: Päris algaja

[quote=wer1]Mul see vist olemas. kas on pärit umbes 50-ndatest? Kahjuk pole kaani enam alles ja raamat algab minujaoks 19lk ja lõppeb 326-nda lehega aga hea et niigi palju alles on (Vanaisa andis siis kui ma ta akulaadija korda tegin, peale valepidi ühendamist, eks vanaduses ikka juhtub).

See raamat on pärit 80-ndatest ja raamat algab akudest ja akude ehitusest,rääkimata ka sissejuhatusest.Raamatus on välja toodud ka generaatorid,starterid,süüteseadmed,nende ekspluatsioon,lisajaotises autode signaalseadmed,mõõteriistad ja abiseadmed ning samuti laternad.Ühesõnaga selle raamatu läbi lugedes võibolla nii osavaks ei saa,et minna vaidlema Rain Aavaga Arupo töökojas,kuid saab ikka tubli sammu edasi auto tundmaõppimise suunas.

[Rolts]

Vs: Päris algaja

Olen ise samuti algaja, ja proovin ka oma esimest asja siis teha(nimelt jooksvad LED-id). Soovitan ka sulle seda. Mul asjad tellitud ja kui käes alustan tööga.


http://fotoalbum.ee/photos/xroltsx/42479677

[felch]

Vs: Päris algaja

Vabandan, et ma niimoodi teemase trügin kuid...ehk keegi annab head nõu..ja natuke ka algajatega seotud ikkagi. Nimelt ma vist pean hakkama sügisest andma füüsikatudengitele elektroonikateemalist eripraktikumi. Nii... mu enda õpetamiskogemused on nullilähedased. Suht-koht, mõningaid loenguid olen küll pidanud aga kaugel põtrademaal ja teemadel, kus mind eriti kõigutada ei õnnestunud (molud).
Tahaks teha asja nii, et kellelgi igav ei hakkaks. Seega võiks iga matc teha (kui tahab) oma projekti ja ma siis kiibitseks üle õla, väristaks testri otsa hoidvat kätt kui särakas skeemis jne
Aga...kas keegi soovitaks, milliseid projekte alguseks kasutada/soovitada? Et oleks huvitav, kasulik ja õpiks ka midagi selle juures. LEDide vilgutamine ... jäägu hädaabinõuks kui keegi on juhtunud vale aine deklareerima.
Ja on arvata et tudengile peab esmalt ikka mingi tegevuse leidma (projekti ise välja pakkuma). Mõni teab kindlasti ise,mida tahaks teha aga vaevalt et kõik.
Mitte ei taha teha nii, nagu paljudes mulle loetud leongutes - "...ja siit on kerge näha et...." ja lasti veel 2 tahvlitäit Schroedingeri... Las see tulla kunagi hiljem. ;Mitte et tarbetu aga ei tohiks kohe ära ehmatada.
Asi peaks olema tugevalt praktiline aga ka mitte päris siniste ledide vilgutamine.

Kuidas teie talitaksite järelkasvu õpetamisel? Mida neile õpetaksite et normaalne elektroonik kasvaks?
Algajad, mille vastu enam huvi tunnete?

/Felch, majandussurutises vist pöörab õppejõuks...

PS. Kas keegi mind koristajaks ei tahaks, tudengitest kahju natuke

[A.R.]

Vs: Päris algaja

Kui huvitab autoelektroonika,siis otsi üles selline raamat nagu Kalju Aleksis: "Autode Elektriseadmed".Seal on kõik põhitõed kirjas,alates akudest ja starteritest.

Minu riiulis on küll raamat
Kalju Aleksius, Autode elektriseadmed, Valgus, Tallinn, 1977.
hind Rbl. 1.40 ehk 0,14 EEK

lk 3-19 räägitakse elektrijuhtivusest, pingest, vooluringist, induktsioonist, kondensaatorist.

P.S. Kui Te tsiteerite, siis jätke sinna tsitaadi lõppu see [/QUOTE] (suured tähed) alles. Siis tsitaat eristub.

[Henzzman]

Vs: Päris algaja

Mkm,oled sa kindel,et oled pihku saanud selle õige raamatu,sest minu omal pole sellist sissejuhatust,lühike jutt,siis kohe akud.Kas see on ikka see siniste kaantega raamat,illustreeritud pildiga kaanel?Minu eksemplar viibib hetkel jõhvis,sestap pole kõik hästi meeles,kuid minu oma oli vist ikka 80-ndatest.Kuid samas ei tea ka,kas tehti siiski kaks eksemplari või olen ma sissejuhatuse mööda lasknud.Võimalik,et ka lehed puuduvad,sest see raamat on suhteliselt väsinud.Lõpus oli tegelikult küll paar sõna dioodist,transistorist ja türistorist,kuid rohkem sellist juttu pole sealt küll leidnud,kuna see võib ka tingitud olla ka sellest,et sissejuhatuses on mainitud,et kõike seda õpitakse üldhariduslikus koolis ja et selle kõrvalt on siis saadud käsitleda ka traktorite elektrilisi seadmeid.

[ainpaasalu]

Vs: Päris algaja

Vabandan, et ma niimoodi teemase trügin kuid...ehk keegi annab head nõu..ja natuke ka algajatega seotud ikkagi. Nimelt ma vist pean hakkama sügisest andma füüsikatudengitele elektroonikateemalist eripraktikumi. Nii... mu enda õpetamiskogemused on nullilähedased. Suht-koht, mõningaid loenguid olen küll pidanud aga kaugel põtrademaal ja teemadel, kus mind eriti kõigutada ei õnnestunud (molud).
Tahaks teha asja nii, et kellelgi igav ei hakkaks. Seega võiks iga matc teha (kui tahab) oma projekti ja ma siis kiibitseks üle õla, väristaks testri otsa hoidvat kätt kui särakas skeemis jne
Aga...kas keegi soovitaks, milliseid projekte alguseks kasutada/soovitada? Et oleks huvitav, kasulik ja õpiks ka midagi selle juures. LEDide vilgutamine ... jäägu hädaabinõuks kui keegi on juhtunud vale aine deklareerima.
Ja on arvata et tudengile peab esmalt ikka mingi tegevuse leidma (projekti ise välja pakkuma). Mõni teab kindlasti ise,mida tahaks teha aga vaevalt et kõik.
Mitte ei taha teha nii, nagu paljudes mulle loetud leongutes - "...ja siit on kerge näha et...." ja lasti veel 2 tahvlitäit Schroedingeri... Las see tulla kunagi hiljem. ;Mitte et tarbetu aga ei tohiks kohe ära ehmatada.
Asi peaks olema tugevalt praktiline aga ka mitte päris siniste ledide vilgutamine.

Kuidas teie talitaksite järelkasvu õpetamisel? Mida neile õpetaksite et normaalne elektroonik kasvaks?
Algajad, mille vastu enam huvi tunnete?

/Felch, majandussurutises vist pöörab õppejõuks...

PS. Kas keegi mind koristajaks ei tahaks, tudengitest kahju natuke

Võimendeid ma usun lükkaks küll rahvas kokku. Alustuseks kerget kivivõimu, siis juba sihuke mosfet ja targemad kaagid saavad vene lampidega mängida. Edasi ma ei tea mis saama hakkab. Kõik teevad suppakatele võime ja saimegi ossigeneratsiooni...las joodavad parem alustuseks kaks juhet kokku.

[A.R.]

Vs: Päris algaja

Et oleks huvitav, kasulik ja õpiks ka midagi selle juures.
LEDide vilgutamine ... jäägu hädaabinõuks

Mitmed seltskonnad on hädas olnud arvutisse anloogpinge saamisega.
Tee selline AD -> PC (Linux, Windows) plaat ja las panevad 4 kivi kokku.

Siis tee teine plaat mikromasina jaoks. Saavad seal LED-i vilkuma, ikkagi parem kui loendaja otsas.

Kolmas võiks olla uP programmaator, siis on juba päris töörahva komplekt koos.

Neljandaks. Teha tester. Pinge, vool, eeltakisti, shunt. Arvutus ja mõõtmine.
Lõpuks uA-meetri peied.

Tähtis on et kaoks see hirm, et oi ma ei saa.

Tudeng on ju juba peaaegu inimene. Tema julgeb.
Ma tean, mul kodus üks, otsib katkist raadiot et omandada elektroonika saladused.

[A.R.]

Vs: Päris algaja

Mkm,oled sa kindel,et oled pihku saanud selle õige raamatu,sest minu omal pole sellist sissejuhatust,lühike jutt,siis kohe akud.Kas see on ikka see siniste kaantega raamat,illustreeritud pildiga kaanel?

Valge kaas, peal süüteküünla pilt. Mul siin laual.
Kas ta on "õige" või "oige" aga ühtteist seal sees on.

Autoakud lk 25.
Generaatorid lk 54.
Regulaatorid lk 81
Süütesüsteem lk 126
jne
Abiseadmed lk 266
Sisukord lk 275

[Henzzman]

Vs: Päris algaja

Selle kohapealt on sul õigus,et ühtteist seal on .Pilt aga kahjuks erinev .Lisaks veel omaltpoolt ehk ühe lihtsa asja,mis sobib nii autoelektroonikaga,kui ka muuga.Nimelt akulaadur.Raamatus L.Abo "Elektroonikakonstruktor" on selle ehitamine hästi kirjeldatud ja igal ennast lugupidaval mehhaanikul kui autoelektrikul on selline asi olemas ja teab selle tööpõhimõtet .

[A.R.]

Vs: Päris algaja

natuke ka algajatega seotud ikkagi.

Tee 100 oomi praktikum.
Korja kokku erineva võimsusega 100 oomised takistid.
Pindmontaazist kuni suurte traatideni. Üks 500 W radiaator või pliit ka.

Las vaatavad, arvutavad lubatud pinged. Oomi järgi. Või excelis. (ok, analoogis)
Võivad ka ise javacriptis kalkulaatori teha.
Pane radikas sisse, on soe, arvutavd takistuse.

Siis võta üks 2W tak, pane 230 V võrk peale, läheb mustaks, punaseks, helendab, puruneb.
Miks radikas vastu peab ja tak ei pea?

Siis teise lülitad punaseks mineku eel välja, saad valge, puhta aluse.
Pärast saab sinna peale mähkida voltmeetri eeltakisti.

Siis paned samasuguse 2W taki veeklaasi ja juhtmetega 230 võrku. Vesi läheb keema.
Takisti on "nagu uus". Kui võtad enne võrgu maha kui taki veest välja võtad .

Siis viskad sinna vette woodi sulamist lusika. Lihtsalt uus teadmine.
Wood sulamiga on neil hiljem hea tinutada kergestisulavaid asju.
Kasutasime seda uA meetri raamide ühendamisel vedrudega.

Peale seda nad enam ei küsi et mitu vatti peab takisti olema.
Aega kulub 30-45 minutit. Teadmine eluaegne.

Kui on pliit siis võid näidata kuidas 1 eek maksvalt plaadilt kõik maha saab
kui pliidil kuumutada ja vastu laud põrutada.
Kui seda kodus katsetad ja naine ära ei lähe on sul elektroonikule sobiv naine.

Selle AD>PC taha saab arendada ossillograafi. Ja Fourier analüüsi.
Excel teeb FFT-d.

[kl]

Vs: Päris algaja

http://www.rahvaraamat.ee/index.php?id=62&no=R026802
selline raamat siis

[wer1]

Vs: Päris algaja

Autoakud lk 25.
Generaatorid lk 54.
Regulaatorid lk 81
Süütesüsteem lk 126
jne
Abiseadmed lk 266
Sisukord lk 275

Minu oma sellega kokku ei lähe.
Panen ühe pildi leheküljest 210, kus on peatükk XIX Generaatorite ja reguleerivate seadiste konstruktsioonid. Pilt
Äkki keegi oskab öelda, mis raamatuga tegemist.