Sagedusmuundur

[moi]

Vs: Sagedusmuundur

Tegelikult annab ka nõrgalt koormatud vahelduvvoolu mootoritel pöördeid reguleerida sümistoriga faas "käristades" (tavalised valgustite dimmerid) aga mitte igal 100 juhul 100-st.

Sobiv dimmer ei ole tegelikult see tavaline valgusti oma (lollikindluse mõttes) ja mootorid on spetsiaalselt selliseks juhtimiseks mõeldud, mootori magnetahelas on väikest keemiat tehtud (detaile siia peast ei oska hetkel kirjutada).

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

Lisasin siis skeemi ka, asub samas kaustas kus esimene pilt. Loodan et vigasid sisse ei tulnud (esimest korda sellist asja teen) Asjal on siiski 3 türistori. Igatahes head nuputamist kes viitsivad.

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

Seoses teemaga paluks veel abi paari seadme tuvastamisel.http://live.hot.ee/gallery/show_gall...umbs?id=671204 Vene seadmed siis, kus ühel pool mootor teiselpool generaator. Kas on võimalik sellisega juhtida 1kw el.mootori pöördeid ?

[reuter]

Vs: Sagedusmuundur

mootor-generaator seadmed olid reeglina kasutuses keevitamiseks.

pm natuke saab reguleerida, kui mootorit piisavalt pidurdada, et läbilibisemine suureneks. kui veomootor oleks alalisvoolumootor, siis saaks sellega muuta lihtsamalt pöördeid ja ühtlasi väljundsagedust. seade ise on paraku suur energiaröövel ja paras ajalugu. ei ole mõtet sellega eriti jännata. 1kW tüürimiseks vajaliku muunduri saab kasutatuna ehk pealt tuhande kätte. oluliselt mugavam, parema kasuteguriga ja lisaks on küljes enamusel softstart ja reverseerimisvõimalus(3f mootorile)

[A.R.]

Vs: Sagedusmuundur

68. aastal oli Tõraveres võimas arvuti mida toitis selline
mootor generaator. Mootor käis võrgust ja generaator andis 400 Hz.
Hindaks et ca 10 kW oli.
Aga seal arvutis oli ka palju transistoreid, dioode ja takisteid.

75. sai FI veel suurema arvuti.
Sinna sai otsitud telefonimeeste püsitoite süsteem.
20 kW mootor, 20 kW generaator ja keskel hooratas.
Pidi jutu järgi hoidma 10 min toidet peal. Selline meho UPS.

Panime käima, käis, pinge oli 220 V aga sagedus 45 Hz.

Võrk oli siis 48 Hz.
Asünkroonmootor natuke libises.
Asünkroongeneraator ka libises ja oligi 45.

Raamatud rääkisid et on selline mootori moodi trafo.
Kui aetakse ringi siis need
pööret/sek liituvad väljundsagedusele.
Selliseid olevat kasutatud et see CCCP-i 48 teha piiril müüdavaks 50-ks.

[Padasonic]

Vs: Sagedusmuundur

Huvitav, mida selle piltidel oleva jurakaga tehti? 120V alalist(?) sisse ja 120V 50Hz välja...
Ennevanasti oli selle massina nimi umformer. Endalgi kusagil vedeleb üks, vist lampidel raadiojaama toiteks mõeldud tükk. Ainult filtrite plokk, mis kollektorite sirinad-surinad maha surus ja mitu erinevat pinget tekitas, on ammu ajalukku kadunud. Komplektset isendit nägin viimati üle 30 aasta tagasi. Kahjuks ei lubatud seda ära lohistada.

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

mootor-generaator seadmed olid reeglina kasutuses keevitamiseks.

pm natuke saab reguleerida, kui mootorit piisavalt pidurdada, et läbilibisemine suureneks. kui veomootor oleks alalisvoolumootor, siis saaks sellega muuta lihtsamalt pöördeid ja ühtlasi väljundsagedust. seade ise on paraku suur energiaröövel ja paras ajalugu. ei ole mõtet sellega eriti jännata. 1kW tüürimiseks vajaliku muunduri saab kasutatuna ehk pealt tuhande kätte. oluliselt mugavam, parema kasuteguriga ja lisaks on küljes enamusel softstart ja reverseerimisvõimalus(3f mootorile)

Tõenäoliselt tulebgi tänapäevane seade hankida. Kuid enne uurin olemasolevaid võimalusi. Milline võiks olla selle mehaanilise sagedusmuunduri ühendusskeem? Kui erilisi elektroonilisi lisavidinaid tarvis ei ole siis võiks ju katsetada. Tarvitaks seda sellise projekti tarvis nagu väntvõlli tasakaalustus pink. Seal töö koosneb pidevast sujuvast kiirendamisest ja pidurdamisest. Kasutegur ei ole näitaja kuna kasutaks seda pinki üsna harva. Praegu peal 350w mootor 1500 p/min. See jõuab küll vänta enamvähem otseülekandega ringi ajada kuid vaevaliselt (kuumeneb üle) teooriat rohkem uurides selgus, et oleks vaja ca 6000 pööret vändale peale ajada. Selleks plaanin kasutada mootorit 0,75 kw, 3000 p/min .Rihmaseibiga siis pöörded topelt. Ei tea kas piisab sellest võimsusest(selline mootor olemas).Muidugi suurtel pööretel peaks tunda andma ka güroskoobi efekt st. vända kaal kergeneb liugepindadele. Fakt igatahes et selliste pöörete juures ilma sujuvkäivituseta hakkama ei saa. Plus veel see et disbalansi tuleks jälgida erinevatel pöörlemiskiirustel. Nüüd sai küll pikk jutt. Kellel asja kohta arvamusi andgu teada. Muidugi on veel teostamisel pingi muu elektroonika osa millega on mehaanikul palju maadlemist, kuid see juba teine teema.

[Shele]

Vs: Sagedusmuundur

Väntvõllide sättimiseks on vaja kiirust ikka väga laiades piirides muuta, seega asünkroonmootor ei kõlba. Tasuks mõelda alalisvoolumootori peale: saab tüüritava alaldiga kiirust muuta nullist kuni laagrid suitsema. Igasugu elektrisõidukitel/tõstukitel peaks sellised olema.

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

Tegelikult on mull piisavalt võimas alalisvoolu mootor ka olemas. On väidetavalt mingi tanki pealt pärit, koos õlipumbaga. Võimsuselt midagi KAMAZ-i starteri kanti .Välja tuleb üks juhe kuhu pinget peale andes võtab hirmsa vile peale (nagu starter). Korralik start traafo on ka omal olemas. Kui keegi juhendaks kuidas oleks võimalik sellel pöördeid juhtida oleks asi korras.

[Shele]

Vs: Sagedusmuundur

Kus asud (koos kolaga)? Olen küll praegu pisut hädas pooleli asjadega, aga vaadata võiks. Neid asju pildi järgi hästi ei leiuta, kuigi mingi idee ehk tuleks.

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

Tallinast kaugel. Viljandist 25 km Valga poole.

[jassa]

Vs: Sagedusmuundur

Väntvõllide sättimiseks on vaja kiirust ikka väga laiades piirides muuta, seega asünkroonmootor ei kõlba.

Minu praktikas on mitu mootorit 100 Hz-ga probleemideta töötanud. Vektorjuhtimisega sagedusmuundur võimaldab ka väikestel pööretel head momenti.

[reuter]

Vs: Sagedusmuundur

mina toppisin papsi 3f puurpingile sagedusmuundi külge, alla 10Hz jäi moment suht olematuks, aga ülespoole oli korras. muundil piirasin ülemise sageduse 110Hz(max 400) ja ka seal toimis ilusti. ei ole mootorit muidugi väga pikalt äärmustes käitanud, aga soojenemist ei täheldanud. asünkroonmootoril võiks muidugi olla sellises rakenduses korralik võimsusvaru, sest ma kaldun arvama, et kui palju sagedust muuta, siis mootori kasutegur kukub ära ja seega reaalne väljundvõimsus on väiksem, kui kestale märgitud.
alalisvooluajami(nt peavoolumootor) puuduseks on oluline momendi langus väiksemal pingel. samas, kui pöörete täpsus ei ole väga kriitiline, siis küllap leiab ka enam-vähem sobivad pöörded tunde järgi.
selline starteri mõõtu ajam võib olla võimsusga 2kW ja peale, vajab korralikku trafot, silda ja soovitavalt ka pisikest silumist. võimalus oleks muidugi kasutada mõnekümnevatist trafot ja akut. tüürimiseks pulsslaiusmodulatsioon. ehitada pole väga keeruline, aga suurele voolule võib juppide leidmisega raskusi tulla. võta kasutajaga "Murphy" ühendust, vb saavutad kokkuleppe tüürimise tegemiseks. ta ka lõunaosariikide mees, seega lähem näost näkku asju ajada, kui tarvis

[ele]

Vs: Sagedusmuundur

Pulsslaiusmodulatsioon või tüüritav alaldi? Kumb see õige oleks. Tavaline mittetüüritav alaldi olemas . Äkki saaks mõne skeemi antud lahenduse jaoks.

[Shele]

Vs: Sagedusmuundur

Ok, proovime kaugjuhtimisega. Tegelikult on pulsslaiusmodulatsioon tüüritava alaldi üks võimalikest lahendustest. Soovitan raamatut: Elektriajamite juhtimine; H.Tiismus,J.Lootus, R.Lahtmets; Valgus, Tallinn, 1976. Seal on neid asju hästi kirjeldatud, keerulise (integraalidega) teooria võib lugemata jätta.
Konkreetse asja kohta saan aru, et (alalisvoolu)mootor ja alaldi on olemas, seega tasub seda rida edasi ajada (odavam) , mitte sagedusmuundajat otsima hakata .
Kas see mootor on rööp- või jadaergutusega? Pinge, vool? Palju reaalselt proovimisel voolu võttis? Kas alaldi on ühe- või kolmefaasiline, millise skeemiga, pinge, lubatud vool? Üldiselt saab ka lihtsast alaldist teha tüüritava, kui (osa)dioodid asendada türistoridega (+pisut elektroonikat). Samuti saab tavalisele alaldile järgi sättida modulaatori. Selle keerukus/hind sõltub sellest, palju pinget/voolu vaja.