Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Tasakaalustus pink

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Tasakaalustus pink

    Teen siis uue teema. Asjast oli põgusalt juttu ka sagedusmuunduri teemas. Tutvustan projekti vähe põhjalikumalt, et asi selgem oleks. Tegemist on siis väntvõllide tasakaalustus pingiga. Pildid http://live.hot.ee/gallery/show_gall...mbs?id=1149354 Tööpõhimõte on selles, et pannes väntvõlli pöörlema tekkib disbalansi olemasolul vibratsioon. Seda saab mõõta kumagis otsas eraldi. Disbalansi asukoha määramiseks on mitmeid võimalusi. Mina üritan hetkel kasutada stroboskoopi ( see ka üsna levinud moodus). Vibratsiooni suurus näitab disbalansi suurust, strobo aga asukohta. Lihtsustatult siis töötab asi nii, et klotsid kuhu toetub väntvõll, annavad liikuda horisontaal suunas edasi tagasi vändaga risti. Edasi tagasi liikumist mõõdab induksioon andur. Stroboskoobi kasutus idee on selles, et disbalans pöörlemisel annab anduri kaudu signaali täpselt ühes asendis, selles asendis strobo süttib. Väntvõlliga on veel sidestatud skaalaga ketas. Strobot skaalale suunates näeb ära kraadid kus disbalans paikneb. Kui on teada disbalansi suurus ja asukoht kõrvaldadakse see tavaliselt ülearuse osa välja puurimisega või kui on tarvis siis lisaraskuste paigaldamisega.
    Nii! Pikk jutt loodetavasti oli arusaadav. Ise ehitan seda asja seetõttu kuna need maksavad liiga palju, et jõuaks osta.
    Minu pingil on tehnika järgmine. Induksioon anduritena kasutan hetkel pisikesi kõlareid. Kummagil poolel üks, neid saab ümberlüliti kaudu ühendada nii, et korraga on järel vaid üks. Edasi on pisike traafo mis veidike võimendab signaali. Signaal läheb edasi võimendisse. Võimendi väljundist siis milliampermeetrise ja stroboskoopi.
    Probleem mull selline, et ampermeetri näit on väga ebastabiilne ja hüplev. Samuti ka stroboskoobi näit. Mingitel pööreter ja mingi raskusega on strobo näit veel enam vähem, aga samas hakkab täiega segast panema.
    Minu arvamuse järgi tuleks võimendi osa täielikult ümber ehitada. Selles osas paluks foorumikasutajate abi.
    Vaja oleks minu meelest.
    1.Sisenev signaal mis joonistab siinuse, kõigepealt võimendada (võimalikult puhtalt ilma võimendi enda sisemürata). Tegemist siis ilmselt peaks olema madalsagedusega. Pingi pöörded on 800-3000p/min. Ja signaal antakse üks kord pöörde kohta.
    2.Selguse huvides võibolla lõigata ära siinuse üks pool, siis ei oleks strobol kaksipidi mõtlemist erinevate pooltega.
    3.Kuna signaali faasid on üsna kõikuvad tuleks siluda faasi vahesid. mis vastaks täpselt pöörlemissagedusega. Selle peaks ehk sidestama eraldi pöörlemis anduriga.
    4.Lõpuks tuleks siluda signaali harjasid( arvestada mingi aja keskmine vms.) , et näit oleks stabiilsem.
    Niisiis ootan foorumlaste arvamusi ja õpetusi asja kohta.

    #2
    Vs: Tasakaalustus pink

    Tere. Olen omalajal suht palju sellise seadmega kokku puutunud. Peamine probleem ei ole sul elektroonikas, vaid mehaanikas, väntvõlli toetuspukid liiga robustsed, ebamäärased kaldpinnad pead küll asendama täpse saalega. Oluline on ka otsapukkide horisontaalliikumise kiige lahendus (plidilt ei suutnud aru saada). Kokkuvõtteks, soovitaks lahendust vaadata mõnelt valmis tööstuslikult pingilt. Parimat.

    Comment


      #3
      Vs: Tasakaalustus pink

      Esmalt postitatud mati1 poolt
      Tere. Olen omalajal suht palju sellise seadmega kokku puutunud. Peamine probleem ei ole sul elektroonikas, vaid mehaanikas, väntvõlli toetuspukid liiga robustsed, ebamäärased kaldpinnad pead küll asendama täpse saalega. Oluline on ka otsapukkide horisontaalliikumise kiige lahendus (plidilt ei suutnud aru saada). Kokkuvõtteks, soovitaks lahendust vaadata mõnelt valmis tööstuslikult pingilt. Parimat.
      Minu andmetel eestis sellise malli pinki ei ole. Kui vaadata netist nende pinkide pilte siis enamus on just nimelt selliste liugpindadega, mõned on ka laagritega aga laager kipub vända pinda kahjustama. Saale peale toetuvat varjanti ei ole küll kohtant. See liugpind võib robustne tundud aga tegelikult istub vänt seal ülihästi, absoluutselt igasugune lõtk on välistatud. Horisontaal liikumisel on kasutatud sellist asja nagu Saksa päritolu hambaarsti tooli juhtpinnad. See on ca 30 mm jämedune ülitäpselt töödeldud terastoru millel ümber kest, kus on sees tohutu hulk pisikesi kuulikesi. Tulemuseks väga kergelt ja täpselt liikuv koost.( see on kerge isegi suure raskuse all). Pink ise on jäigalt keevitatud raske keevitaja laua külge, et võimalikult palju vähendada omavibratsiooni.
      Muidugi võib viga olla mehaanikas, kuid ise arvan et siiski andurites ja elektroonikas.
      Kui oled töötanud Veneaegse pingi peal siis oleks mõned küsimused. Milliseid pöördeid kasutati? Kas kiirust sai ka muuta. Mull 3-e kiirusega mootor peal.
      Kas otsiti näiteks resonantskiirust?
      Kuidas oli lahendatud nurga määramine? Kas vattmeetri meetodil või mehaanilise alaldiga. Ja kui täpselt reaalselt nurka määras?
      Panen ka mõne lingi tänapäevastest pinkidest. http://www.nmedevelopments.co.uk/ima...%20balance.JPG
      http://www.actionengineering.net/ima...nk_balance.jpg
      http://gen3antiqueauto.com/images/Wi...20balance1.jpg
      http://www.brmmharrisonburg.com/yaho....347105156.JPG
      http://www.hensonracingengines.com/C...cing/CWT-2.jpg
      http://www.crankbalancer.com/series2.jpg
      http://www.crankbalancer.com/bal.jpg

      Comment


        #4
        Vs: Tasakaalustus pink

        ja tänapäeva tegelased kasutavad kiirendus andureid kummagisse otsa 1, kogu asi silikoonist puksidele. Nii stabitakse väikseid elektrimootoreid.
        Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
        1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
        2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

        Comment


          #5
          Vs: Tasakaalustus pink

          Esmalt postitatud murphy poolt
          ja tänapäeva tegelased kasutavad kiirendus andureid kummagisse otsa 1, kogu asi silikoonist puksidele. Nii stabitakse väikseid elektrimootoreid.
          Andurites võib viga olla küll. Aga kiirendus andur oma olemuselt on ka ju induksioon andur. Või kuidas? Ja kus need silikonpuksid täpsemalt on kas mõtled horisontaal liuge pinda või mida.
          Sellel pildil küll midagi taolist ei paista. Efekt sama kui kinnitada klots kahe vedrulehe otsa.http://www.brmmharrisonburg.com/yaho....347105156.JPG

          Comment


            #6
            Vs: Tasakaalustus pink

            mis induktsioon, induktsioon on magneetiline, MEMS kürol/kiirendus anduril pole halligi seost sellega, see on pisike kivi mis väljastab kiirenduse pinges(või juba digi formaadis). Vedruleht on jh sama mida silikon puksidid, sõltub koormusest, väikeste mootorite puhul on kellavedru ka nagu raudnael, seepärast kasutatakse selliseid nagu cdrom-ides aga need kui asja mass on mõnikümed grammi.

            Anyway teooreast. PMS kinnitatakse kiirendus andur võlli otsale. Normaalses töös ei tohiks kuhugi suunas kiirendust olla(VA gravitatsioon mis tuleb arvestada -1). kui nüüd asi on sentrist väljas siis tekib selle mitte balansis oleva koha vastas poolele positiivne kiirendus. Kui nüüd andurid on mõlemas otsas siis erinevusega saab öelda pikki objekti oleva asukoha. 1 MEMS on kuskil 300-500EEK , prose ja muu modi juurde 300 ringi, progejal nädal tööd, 250.-/h, kui viimase ära õpid saad eriti soodsalt hakkama.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: Tasakaalustus pink

              Esmalt postitatud murphy poolt
              mis induktsioon, induktsioon on magneetiline, MEMS kürol/kiirendus anduril pole halligi seost sellega, see on pisike kivi mis väljastab kiirenduse pinges(või juba digi formaadis). Vedruleht on jh sama mida silikon puksidid, sõltub koormusest, väikeste mootorite puhul on kellavedru ka nagu raudnael, seepärast kasutatakse selliseid nagu cdrom-ides aga need kui asja mass on mõnikümed grammi.

              Anyway teooreast. PMS kinnitatakse kiirendus andur võlli otsale. Normaalses töös ei tohiks kuhugi suunas kiirendust olla(VA gravitatsioon mis tuleb arvestada -1). kui nüüd asi on sentrist väljas siis tekib selle mitte balansis oleva koha vastas poolele positiivne kiirendus. Kui nüüd andurid on mõlemas otsas siis erinevusega saab öelda pikki objekti oleva asukoha. 1 MEMS on kuskil 300-500EEK , prose ja muu modi juurde 300 ringi, progejal nädal tööd, 250.-/h, kui viimase ära õpid saad eriti soodsalt hakkama.
              Mhjaa. See on muidugi väga hea lähenemine asjale. Kindlasti ka ülitäpne. Ei tea kas valmis proget ei oleks kuskilt saada, ma mõtlen mille eest ei peaks hunniku pappi välja käima. Üldiselt tundub kodustes tingimustes väga raskesti teostatav varjant olema.
              Kuid ühe ja sama tulemuse saavutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid.
              Niipalju kui mina asja uurinud olen korrigeeritakse väntvõllidel ikkagi otsasid. Näiteks väliselt tasakaalustatud V8 mootoril täidavad seda ülesannet hooratas ja esimese otsa damper.
              See tähendab, et keeran pingis ühel otsal vibra kinni ja tasakaalustan vaba ots kui see on tasakaalus siis sama teise otsaga. Nii olen ma teooriast aru saanud. Sinu kirjeldatud süsteemi puhul on lähenemine veidi teine, aga lõpptulemus sama detaili pöörlemisel puudub vibratsioon.
              Minu süsteemi puhul asi tegelikult töötab( ja mina ei ole seda tegelikult ise välja mõelnud vaid raamatus "autode remont 2-osa" kirjeldadakse seda) ainult liiga palju ebatäpselt. Seepärast siia foorumise kirjutasingi et saada abi signaali korrigeerimisel. Eespool kirjeldasin oma mõteid mida selleks võiks teha, aga ei oska neid ise teostada.
              1.Sisenev signaal mis joonistab siinuse, kõigepealt võimendada (võimalikult puhtalt ilma võimendi enda sisemürata). Tegemist siis ilmselt peaks olema madalsagedusega. Pingi pöörded on 800-3000p/min. Ja signaal antakse üks kord pöörde kohta.
              2.Selguse huvides võibolla lõigata ära siinuse üks pool, siis ei oleks strobol kaksipidi mõtlemist erinevate pooltega.
              3.Kuna signaali faasid on üsna kõikuvad tuleks siluda faasi vahesid. mis vastaks täpselt pöörlemissagedusega. Selle peaks ehk sidestama eraldi pöörlemis anduriga.
              4.Lõpuks tuleks siluda signaali harjasid( arvestada mingi aja keskmine vms.) , et näit oleks stabiilsem.( disbalansi suurus)

              Comment


                #8
                Vs: Tasakaalustus pink

                Taastaks teema uuesti. Vahepeal olles teinud arvukaid katseid ja tutvunud ka rohkem elektroonikaga, küsiks vähe konkreetsemaid küsimusi.
                Põhipähkel on signaali nurga määramine. Probleem selles, et impulssignaali kestvus on muutuv. St. signaalipinge jõudmine mingile kindlale tasemele (tase kust lülitatakse strobot) on ajaliselt liikuv, olenedes disbalansi suurusest. Vaja oleks impulsi keskkohta tabada. Kuna impulsi algamine ja lõppemine on muutuva asetusega, kuid keskkoht on püsiv. See tähendab et määrata tuleks asukoht, kus siinusel pinge on kõige kõrgem.
                Olles uurinud erinevaid selekteerimis võimalusi, ei ole midagi sellist leidnud. Võib- olla tuleb ka impulsi ühe pöörde võrra hilistada, sest pole ju võimalik ajas tagasi minna. See on, et teades impulsi algus ja lõpu aega on vaja määrata selle keskkoht.
                Segane jutt aga ehk saab keegi aru. On selleks olemas mingisuguseid elektroonilisi lülitusi või oleks ainuke lahendus mikrokontroller ja proge? Samuti oleks signaali vaja ka eelnevalt filtreerida. Oskab keegi soovitada filtri skeemi millega oleks võimalik filtreerida sagedusi 10-50 Hz. vahel. Sagedusriba peaks olema sujuvalt reguleeritav ja võimalikult kitsas?
                Asja koosseisu peaks veel kuuluma impulsvõimendi ja stroboskoopi lülitama triger (Smiti triger?).
                Signaali suuruse määramiseks tuleb see ilmselt alaldada ja siluda. Kokkuvõttes üsna keerukas kompott, et need asjad kõik omavahel sobitada ja õieti toimima saada. Samuti olen avatud ka pakkumistele, kui keegi mingi tasu eest asja (või skeemi) valmis teeb.
                Ootaks siis nii küsimusi kui vastuseid.

                Comment


                  #9
                  Vs: Tasakaalustus pink

                  Kus oled, koos oma pingiga? Tekkis pisike huvi, aga selle jutu järgi on ikka raske aru saada, mida täpselt vaja on. Kui näeks, ehk tuleks ka idee.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Tasakaalustus pink

                    Rääkides pingi kõrval, oleks asja jah palju kergem selgitada. Asun muidu Viljandimaal aga hetkel soomes tööl. Nii järgmise kuu alguse poole tulen nädalaks koju.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Tasakaalustus pink

                      70-ndate lõpus oli vaja jagada pöörlev ketas umbes 30000 pulsiks.
                      Ketas andis algussünkro, meh sälguga. Oli ka 12 abisälku aga nende paiknemise täpsus ei rahuldanud.
                      (Need olid need tohutu mahuga vahetatavad magnetkettad, 50 kg ja 8 MB. )

                      Meie generaator häälestas oma sagedust vastavalt sellele, kas ringile sai rohkem või vähem pulsse.
                      Näit seisis paigal kuskil +-10 pulssi. ca 0,1 kraadi täpsus.
                      Nurgamõõtjana vast sobiks.
                      Riist oli vormistatud diplomitööna ja on vajadusel arhiivist leitav.
                      Ma peast kõiki peensusi enam ei mäleta.
                      Tegime neid 2 tükki. Üks käis FI-s, teine Riias.

                      Kui pulsid käes, võib suvalse pulsi kohalt mõõta strobo meetodil signaali.
                      Või vaadata ossilt, kus on maksimum

                      Aga mina küsiks hoopis, et miks sa seda vibreerivat otsa ei filmi?
                      Piltidelt peaks tuiklemine näha olema.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Tasakaalustus pink

                        Esmalt postitatud ele poolt
                        See tähendab et määrata tuleks asukoht, kus siinusel pinge on kõige kõrgem. ...
                        Sellist asja teeb piikdetektor (peak detector). 2 Op-võimendit ja lülitus mis detektori nullib.
                        - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
                        - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

                        Comment


                          #13
                          Vs: Tasakaalustus pink

                          Aga mina küsiks hoopis, et miks sa seda vibreerivat otsa ei filmi?
                          Piltidelt peaks tuiklemine näha olema.[/quote]

                          Kujutan seda vibreerimist isegi selgelt ette. Igat tasakaalustus operatsiooni oleks aga mõeldamatu filmida ja seejärel analüüsida.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Tasakaalustus pink

                            Esmalt postitatud felch poolt
                            Sellist asja teeb piikdetektor (peak detector). 2 Op-võimendit ja lülitus mis detektori nullib.
                            Tundub üsna sobilik asi olema. Äkki soovitad mõnda konkreetset skeemi mis võiks minu rakendusele sobida.(Mul kahjuks inglis keelega viletsad lood)

                            Comment


                              #15
                              Vs: Tasakaalustus pink

                              Esmalt postitatud ele poolt
                              Igat tasakaalustus operatsiooni oleks aga mõeldamatu filmida ja seejärel analüüsida.
                              Seal vibreeriva otsa juures on kaamera. Sobitatud
                              Lülitad võlli pöörlema. Samas läheb käima arvutis pildi salvestus.
                              Samaaegselt vaatad sellest salvestusest stoppkaadreid.
                              _______________________________________
                              Kui selle võlli pöörlemisega panna sünkroonis käima ostilloskoobil ringlaotus (xy) ja
                              hälve tuua heleduskanalisse (z) siis saame selle hälbe pildi seal ekraanil.
                              Kaareosa, mille asukoht ringil sõltub vibro suunast.

                              Umbes nii sai kunagi kontrollitud sagedusetalonide häälestust.
                              See oli mul rats ettepanek. Sain 7 rubla selle eest.

                              Comment

                              Working...
                              X