Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Ei pea. Tegime lastele natuke rõõmu, et ei nutaks.
Pluti pluti pluti.
******************************************
Mis arvad sellest, kui arvutiga teha analoogi mõõtmine, töötlus ja
siis ekraanilt operaatori juhendamine.
Fourier pööre annaks selle nurga väärtuse kenasti välja ja
siluks ka müra maha.
See võiks olla tehtav. Programm pole eriti hull.
Kui AD kiirust ei jagu võiks teha midagi paljukanalilise impulssvoltmeetri laadset ja
mitmes kanalis järjest mõõta.
Baitide lugemisega peaks ju hakkama saama.
Väntvõll pole ju ka nii hull asi ja ega ta meil Formel 1-te ei lähe.
Vaatan et vahepeal jutt üsna metsa läinud jah. OK. Asi järgmine, eile õhtul tuli idee mis peaks toimima. Väntvõlliga on ühendatud skaalaga ketas milles on väike magnet, sünkrosignaali andmiseks. Vastasasuvat induksioonandurit saab aga pöörata 360 kraadi. Käivitades pingi hakkavad korraga tulema nii sünkrosignaalid kui võnkesignaalid. Kui nüüd pöörata induksioonandurit tasaselt ümber telje, siis kuskil hakkavad sünkrosignaalid ja võnkesignaalid kokku jooksma. Ja selle asendi tuvastamiseks piisab kasvõi lihtsast JAH loogikaelemendist. (Väljund impuls antakse ainult siis kui mõlemasse sisendisse ilmub üheaegselt impuls) Väljundi võib ühendada ampermeetriga. Ja sealt on näha ühtimise hetk.
Edasi on asi juba lihtne. Pingi seiskumisel keerad väntvõllist magneti ja anduri kohakuti ning siis leiad skaalaga ketta järgi õige asendi. Peaks edukalt teostatav varjant olema. Samas toimib ka filtrina. Ootaks komentaare.
Miks mitte optiline andur (avatud kanaliga transistoroptron)?
Saaks natuke täpsemalt nurka jälgida.
Teine probleem on sünkroimpulsi ja otsapuki nihke maksimumi ajalise kattumise tuvastamine. Kui kasutad loogilist korrutamist, peaks nihkeandurist saabuva signaali nivood saama reguleerida. Sisuliselt leiad alguses mingi nurga vahemiku, keerad tundlikkust maha, leiad uue ja kitsama vahemiku jne.
Kõige lihtsam oleks kasutada mingit mõnesaja-kroonist ostsilloskoopi. Ostsilloskoobi laotuse sünkro võtaks mingilt teiselt andurilt, näiteks ketta keskosa pool paikneva pilu abil (eraldi optroniga muidugi) ja põhilist andurit liigutaks ümber võlli, kuni nihke maksimum ja sünkroimpulss ekraanil kokku saavad. Samas näeks kohe ka tasakaalustuse vea suurust, mis kajastub nihkeanduri väljundsignaali amplituudis. Kuna antud rakenduse jaoks optimaalsel ostsilloskoobil on ilmselt vaid üks sisend, tuleks nihkeanduri väljundsignaal ja sünkroimpulss läbi takistite samasse sisendisse ühendada.
See jah parem tehniline lahendus võib olla. Ma esialgu lihtsustatult tööpõhimõtet selgitasin. Seda veel, et põhitöö kiirus on nii ca 800-900 p/min. Ja usun et nurk 1-e kraadise täpsusega peaks piisama.
Peaks toimima. Ma nagu üritasin umbes sama asja arvutiversioonis rääkida.
Vast oleks siiski üks probleem, mida tasuks vaadata.
Sina oled näinud seda võnkuvat signaali? Ossil?
Mina ei ole näinud, aga ma kardan, et see võiks olla üsna "laialivalguv".
Kui seda võrdleb lihtne loogika "jah" siis on see kokkulangemine
suht juhuslik. Kui tahad ikka analoogi, siis vast võiks vaadata kuidas see pilt ossillograafil paistab. Seal see kokkuajamine võib paremini õnnestuda.
Teine asi. See väike magnet. Kas see on selle liikuva, võnkuva süsteemi küljes? See võib siis võnkeid mõjutada.
Vast oleks sellisel juhul optiline andur parem? Ja pole ju palju keerulisem.
Aga sa võiksid siiski ka mõelda selle protsessori variandi peale.
See oleks selline odav variant, aga samas mugav kasutada.
Ja see programmi kirjutamine pole ka väga hirmus.
Isegi siin foorumis on palju inimesi, kes suudavad aidata.
Kui läheb vaja.
Avastasin et meil on siin konsensus ideedes. Meeldiv tõdeda
Teine lahendus sisaldaks peak-detektoriga kanalit tasakaalustuse vea suuruse hindamiseks ning korrutiga kanalit selle asukoha määramiseks.
Peak-detektorit nullitaks teatud intervalliga (näiteks 1..5 sekundit) ning selle väljundis paikneva mõõteriista (osuti-indikaator, üldjuhul mikroampermeeter) näit esitaks nihke suurust. Detektori sisendsignaali allikaks oleks nihkeandur. Alguses tuleks tasakaalus võlliga mingi null-väärtus paika panna, et võlli mitte ,,üle tasakaalustada" ehk viga 180-kraadi nihutada.
Korruti võiks koosneda näiteks võimendist, mille sisendsignaal saabub nihkeandurist ja võtmest (näit. CD4051, K561KT3, kui on piisavalt kiired), mida tüüritakse sünkroimpulsiga. Võti lülitab võimendi väljundsignaali järgmise võimendi sisendisse, mille väljundis asub puhveraste (näit. emitterjärgur), mis omakorda tüürib osutiga mikroampermeetrit. Puhverastme sisendis tekiksid disbalansi suurusega võrdelise amplituudiga impulsid. Nurga leidmiseks piisaks anduri liigutamisest mikroampermeetri maksimaalsele näidule vastavasse kohta.
Lahenduse muutuks oluliselt konkreetsemaks, kui teaks nihkeanduri väljundpinge amplituudi sõltuvust tasakaalustuse vea suurusest (näit ühikutes volti grammi kohta) ning juhuslikust mürast ja muudest vibratsioonidest põhjustatud komponendi ligikaudset väärtust. Puuduseks, võrreldes ostsilloskoopi sisaldava lahendusega, on oht sattuda vale maksimumi peale (näit. juhuslik täke laagriliual või rihmülekande veetaval rattal). Samas vähendab peak-detektoriga kanal seda ohtu oluliselt.
Mulle tundus signaal üsnagi terava tipuga. Igatahes tahan selle süsteemi ära katsetada. Muidugi mul ei ole midagi arvuti varjandi vastu. Ainult pelgasin, et liiga kalliks läheb. Teed järsku mõne pakkumise?
Lahenduse muutuks oluliselt konkreetsemaks, kui teaks nihkeanduri väljundpinge amplituudi sõltuvust tasakaalustuse vea suurusest (näit ühikutes volti grammi kohta) ning juhuslikust mürast ja muudest vibratsioonidest põhjustatud komponendi ligikaudset väärtust. Puuduseks, võrreldes ostsilloskoopi sisaldava lahendusega, on oht sattuda vale maksimumi peale (näit. juhuslik täke laagriliual või rihmülekande veetaval rattal). Samas vähendab peak-detektoriga kanal seda ohtu oluliselt.
Seda ma pelgan isegi. Asi selles,et nii 10-20 grammise raskusega on signaal üsnagi konkreetne, kuid mida väiksemaks see läheb seda raskem on teda mürast eraldada. Ja muidugi sõltub asi ka raadiusest.
Toimiva lahenduse ehitamine eeldab ikkagi pidevat ligipääsu pingile ja kõvasti katsetamist. Seetõttu saan aidata vaid kaasamõtlemise ja skeemiliste lahendustega. Foorumi liikmeid leidub arvatavasti ka Viljandi kandis, ehk saab keegi nihkeanduri väljundsignaali ostsilloskoobiga korraks vaadata.
Täienduseks eelmisele postitusele: anduri väljundpinge sõltuvuse massist saab loomulikult anda vaid tsentrist teatud kaugusel paikneva massi kohta, jäi lihtsalt kogemata märkamata.
Hoiatus - muudan oma postituse sisu kuni 30 minuti vältel pärast postitamist.
Muidugi mul ei ole midagi arvuti varjandi vastu.
Ainult pelgasin, et liiga kalliks läheb.
Teed järsku mõne pakkumise?
Pakkumist ei tee, aga teen kalkulatsiooni. Hästi üldise.
Mul on siin 3 projekti silumisel, pakun nende andmed.
PIC on 100 eek, kvarts 20 eek, 4 kondet, 2 takistit.
3-4-5 LEDi ja takistust indikatsiooniks.
Alusplaat, tina
Kokku kuskil 150-200 eeki.
Oleks siis nii et
vasaku tule kohal on tekst "pööra paremale"
parema kohal "pööra vasakule"
Keskel roheline "kohal"
Selle all "puur kontaktis"
Ja punane "STOPP puurimisele"
Ja kahejalgne automaat siis tegutseb vastavalt tuledele.
Muidugi toide 5V veel lisaks. Kui võtta USB pordiga PC arvuti siis saab ta toite sealt.
Ja võib sinna ka näidata indikatsiooni.
Jäi silma et vararealiseerimises oli väike PC 100 eeki.
Ja vanadel masinatel on peal ka võimalus ühendada üle COM või printeri pordi.
Vaja on ka programmi. Võid kuskilt tellida. Tegijaid on.
Aga on olnud mitu juhust, kus üle neti on saanud anda õpetusi
inimene on ise lähtetekstist töövahendi saanud.
Pärast küsid MSN-is: "Kuidas läheb?"
Vastab: "Ma kirjutasin siin väikse programmi et arvtil näha kõikide tubade
ja soojuspumpade temperatuure. Graafiliselt. Saad üle neti vaadata."
Ja ütleb lõpus "Aitähh."
Meeldiv.
Kui see autovalve GPS saab poistel ELFAsse ära makstud,
siis sinna läheb ka sama programmi variant.
(Loodame, et nad on ikka sõnapidajad poisid.)
****************
Küsimus:
Kas see lahtine ots töllerdab vabalt või on ta suunajas.
Ta peaks ju vabalt olles joonistama ringe?
"Vabadust" võiks ju natuke kummiga piirata.
See ringitav ots võiks siis siinust genereerida. (kuidas -teema mõtlemises)
Kui võll oleks vertikaalne, saaks maa ühesuunalisest mõjst lahti.
Ning võiks olla imiteeritav käsipuuri ja raudpulga abil.
Testiks, demoks, silumiseks.
*****
Märkus:
Üks lahendus ei sega teist.
Ma kirjutasin mõnda aega tagasi privasse sellise vastuse, see on jälle aktuaalne:
---------------------
Tere !
Kuna mul on õudne lugeda milliseid vastusi su küsimustele antakse ja foorum läheb pidevalt debiilsemaks, siis annan sulle paar _reaalset_ soovitust balansseerimispingi kohta (tegin ühe sellise kunagi trammipargile):
1. Pöörete reguleerimine on vajalik. Kui sagedusmuundurit ei ole, kasuta rihmülekannet pika ja peene rihmaga, neelab vibratsiooni. Siiski, sujuv regull on parem.
2. Pöörded reguleerid nii, et vibra oleks suur.
3. Liikuv kelk. Nihet mõõdad lineaarpotekaga, eluiga on suhteliselt pikk ja palju lihtsam kasutada kui magnetandurit.
3. Võlli otsast võid asendit samuti potekaga mõõta, on sellised mis teevad täispöörde. Eluiga on suht pikk ja on palju odavam kui pulssandur.
4. Disbalansi leiad niiviisi: registreerid korraga mõlema kelgu poteka ja pöördenurga ning koostad arvutis ringikujulise histogrammi (õigupoolest kaks, kummagi kelgu jaoks eraldi). Ja tulemuse näed pildilt. Kui histogrammil maksimumi enam nähe pole ja on ühtlane müra, siis on pingi tundlikkus käes ja täpsemini balansseerida ei saa.
Loodan et said mõned ideed. Kommertsrakendus sul vist ei ole, kuid kui on siis meie analoogne süsteem maksab ca 30k, sisaldab andureid, softi ja mingit arvutit.
----------------------------
Ehk siis, ma olen sellise viguri reaalselt teinud ja lisan veelkord:
* Ükskõik millised andurid, ükskõik milline logistamissüsteem - igal juhul loe andmed arvutiga maha ning näita graafiliselt histogrammil. Mingi krdi peak detector ei anna sulle MITTE MINGIT INFOT kuna mürad on väga suured. Histogrammil on maksimum näha, ja kui EI OLE näha, siis on pingi tundlikkus ületatud. Inimese silma vastu ei saa, inimene loeb vajadusel ka läbust mingit infot. Sellisel pingil on igal juhul põhiline "müra" 180 kraadi signaalist nii et keskmistamine annab ainult rämpstulemusi.
* Kui sa mõõdad kiirendusanduriga, siis on sul disbalansi asukoht 90 kraadi kiirenduse maksimumist nihkes, kui mõõdad nihkeanduriga, siis ei ole
* kiirus PEAB olema reguleeritav, et saaks balansseeritava vidina panna kergelt resoneerima, muidu ei loe head signaali välja
* tuleb arvestada ka mõõteahelate viivitusi, jällegi, kompenseerida saab ainult softiga
* vastukaalusuuruse saab leida iteratsiooniga, peale vastukaalu lisamist saab uue värina järgi leida, mitu protsenti ideaalsest rohkem / vähem läks
Nii et ärge leiutage siin jalgratast, kui on vaja valmis ehitada siis vaadake töötavaid asju ja meenutage siinuse tuletisi..
Ma kirjutasin mõnda aega tagasi privasse sellise vastuse, see on jälle aktuaalne:
---------------------
***
---------------------
See lugu oli nagu juba olnud avaliku tekstina
Nii et ärge leiutage siin jalgratast, kui on vaja valmis ehitada siis vaadake töötavaid asju ja meenutage siinuse tuletisi.
Nii et arvad et trajektori Fourier pööre ei anna tulemusi?
Me kasutasime seda suure müra seest spektraaljoonte leidmiseks.
Korjad tulemust sünkroonis, S/M suhe paraneb nagu ruutjuur ajast ja
lõpuks lased filtrist läbi.
Ja siinus, cosinus ja nurk leitakse kätte.
Kõigile võnkumistele, nii põhi kui harmoonilistele.
Mis on siin valesti?
See oli Saari kuuma luminestsentsi avastuse mõõtmismetoodika alus.
Pärast sai hulgi kasutatud.
Loodan et said mõned ideed. Kommertsrakendus sul vist ei ole, kuid kui on siis meie analoogne süsteem maksab ca 30k, sisaldab andureid, softi ja mingit arvutit.
Comment