Oleks abi eest tänulik !

[6p45s]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

See oleks ikka päris vahva ja ideaalne volteemter mille sisetakistus on null. Äkki loed ise oma pakutud raamatuid enne kui teisi õpetama hakkad???

Ampermeetri puhul jah siis oleks ideaalne kui sisetakistus oleks null.
Voltemeetri puhul oleks kõige parem kui voltemeeter voolu üldse ei juhiks.

Kus kohas ma antud postituses kirjutan, et ideaalse voltmeetri takistus on 0?
Pakun lihtsalt 2 varianti, millest õige on ainult üks ja selle leidmiseks ka vihje.

[Madlobster]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Ok tundub et sain su postist valesti aru. Lugesin sealt välja et mõlemad voltmeetrid on su arust ummahääd. Ja siis kratsisin kukalt ja mõtlesin et no mis moodi.
Ära pikka viha pea

[reuter]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

ideaalsed asjad on pea alati äärmuslikud(naised mitte või siis sõltuvalt maitsest) sellest ka kaks "skaala" otspunki olid ilmselt välja pakutud

to A.R.: patarei sagedusest saab mõõta ikka pigem teist poolperioodi. kui nüüd aku ette võtta, siis halbades tingimustes saab päris mitu siinust ära teha ja sagedus aina kasvab, kuna elemendi ressurss kahaneb kohutava kiirusega: esimene veerand - laadimine, teine veerand - tühjenemine, kolmas veerand - nõrgima elemendi laadumine (koormatud)akus vastupidise polaarsusega, neljas veerand - aku tühijooks+laadimine ja aku vastupidise polaarsuse jõudmine nulli

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

to A.R.: patarei sagedusest saab mõõta ikka pigem teist poolperioodi.

cossinus komponent on seal vast põhiline.

Ma kujutasi ette et loeme patarei pinget FFT-le sisse ja laseme arvutada.
Nii 1-10-100 aastat mõõdetut.

Sealt tuleks siis alaliskomponent.
Aga millised võnkumised?
Kui seal pinge äkki kukub on kogu spekter olemas.

[jassa]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Minus jälle ulakas koolipoiss, kes küsib et kas nii ei võiks.

Vaata, et liiga ulakaks ei lähe.
Pannakse nurka seisma.
Üks juba pandi.
(hilinenud 1.aprilli post)

[Gertwtf]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Kas nüüd räägitakse 9. klassis juba pn-siirdest? Meile omal ajal küll selliseid asju ei mainitud.
Avaks äkki õpiku?

Kutsekas tgtl, õpikuid on mul koguni kolm, ei leidnud piisavalt infot ja wikist ei saa ka k6ike neid küsimusi oli 50 tegelikult , teemas on ainult need küsimused millele vastust ei leidnud .

[Shele]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Millised need niii viletsad õpikud on?

[felch]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Ega vist ole tõest võimalik kõike õpikust leida, kogemused on olulised. Kui juba tead, võid paljudel juhtudel öelda et jah, seda võis tõesti hea tahtmise korral välja lugeda. Esmasel tutvumisel pole asi nii roosiline midagi. Manuaale kirjutavd profid ja vastu tahtmist, neil on muudki ja targemat teha...

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Mis on takisti nimivõimsus ?

Kas tõesti on õige vastus:
"See, mis on kirjutatud"

Keetsin 2W 100 oomise MLT-ga omale kohvivett.
Mitu aastat, ei juhtnud takiga midagi.
Nagu 500 W võimu oli või nii.

[felch]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Seal oli ju intensiivne jahutus vee näol! Olen ise ka nii vett keetnud aga see ei tähenda veel, et takisti olekski 250* võimsusvaruga. Tõsta veest välja normaalsetesse tööoludesse ja proovi uuesti. Mis juhtub?

[fre]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Vene MLT-seeria 0,5...2W takistitega olen kunagi katsetanud. Madalaoomised (kui takistuskihile pole veel spiraal tehtud) kannatavad riknemata kauakestvalt 7-kordset võimsust. Ainult värvikiht pruunistub, väikese küttekeha ehitamiseks on kasulik eelnevalt see kattevärv maha kratsida. Vene inimene on ikka leiutaja ja iseehitaja olnud, ajakirjas "Radio" ilmus kunagi pisikese jootekolvi isetegemise kirjeldus, küttekehaks oli just MLT takisti. Takisti ühe otsa metallkübarale oli auk puuritud, avamaks sissepääs korpuse keraamilisse silindrisse. Sellesse avasse käis siis vasest pulk, mille teine ots moodustaski jootekolvi tööotsa. 2W takistist saadi 14W-ne väike jootekolb...
Tookord hakkas huvitama, kas 0,5W takistist ka 3,5W-se miniatuurse jootekolvi saab ja kas nii väikese võimsusega üldse joota annab. Proovisin ja saingi. Selle abil vahetasin isegi ühe käekella sees (oli selline isemoodi, balanssmehhanismiga ja kvartsiga sünkroniseeritav käekell) korpuseta kuldtraadist viikudega transistori ära...

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Seal oli ju intensiivne jahutus vee näol! Olen ise ka nii vett keetnud aga see ei tähenda veel, et takisti olekski 250* võimsusvaruga. Tõsta veest välja normaalsetesse tööoludesse ja proovi uuesti. Mis juhtub?

Oled sina aga kiire taibuga

Kui oli vaja testrile kerida ampermeetri takisteid
siis sai võetud seesama 100 oomi ja antud 220 peale.
Läks punaseks ja siis erksalt helenduma ja lendas kildudeks.
Kui valgeks mineku hetkel pinge maha võtsid
said helevalge aluse pooli jaoks.

Aga kui see väike laser panna vette ja kasutada pulsse?

[Gertwtf]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Vabandage et ma segan teie kõrvalekaldunud teemat, kas lihtsalt saaksite aidata küsimustele vastata (: Äitähh !

[fre]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Otsin vastsust mõndadele küsimustele. Kas keegi äkki oskaks aidata. Netist ei leidnud kõiki.
1. Milline on patarei klemmidel oleva pinge sagedus ?
2. Mis on pinge ja EMJ (elektromotoorjõud) erinevus ?
3. Milline on voltmeetri sisetakistus ideaalis ?
4. Kas Kondensaatori laadimisel on vool ja pinge faasis ?
5. Mis on takisti nimivõimsus ?
6. Milline on pinge ja vool rööpahela komponentidel ?
7. Mitu pn-siiret on Dioodis ?


Tänud !

OK.
Aga ainult juhuks, kui neid teadmisi kunagi hiljem vaja ei lähe (??, ainult vastuste pärast, tegelikult siiski vaid oma väljaselgitatu õigsuse kontrolliks/võrdluseks, täpsust-korrektsust ei garanteeri) vastan päris peast, eks soovijad võivad täpsustada ja erijuhtumeid välja tuua...
1. - Alalispingel polegi sagedust, sagedusest räägime üldjuhul vaid vahelduvpinge (-voolu) puhul, vähemasti pulseeriv peaks ta ikkagi olema... Ütleks siis et sagedus on null.
2. - Emj oleks lihtsustatult öeldes keemilise vooluallika pinge koormuseta olekus (mõõta saaks "ideaalse" voltmeetriga).
3. - Lõpmata suur. Siis ta ei koorma mõõdetavat ahelat ega põhjusta ise mõõdetava pinge alanemist.
4. - Ei ole. Vool ennetab pinget.
5. - Selline võimsus, mida ta kauakestvalt (üle kuumenemata, riknemata) oma tavatingimustes (noh, ümbritsev keskkond ja selle temperatuur jms., küllap need peaks olema tingimustes ette antud) talub, see eraldub takistilt soojusena.
6. - Pinge on sama, voolud liituvad.
7. - Üks.

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

1. Milline on patarei klemmidel oleva pinge sagedus ?
2. Mis on pinge ja EMJ (elektromotoorjõud) erinevus ?

1. - Alalispingel polegi sagedust, sagedusest räägime üldjuhul vaid vahelduvpinge (-voolu) puhul, vähemasti pulseeriv peaks ta ikkagi olema... Ütleks siis et sagedus on null.
2. - Emj oleks lihtsustatult öeldes keemilise vooluallika pinge koormuseta olekus (mõõta saaks "ideaalse" voltmeetriga).

Ei küsita ju alalispinget vaid pinget patarei klemmidel
Järgmine küsimus eristab EMJ ja klemmipinget.

Kui vaadata mõlemat koos, siis mulle tundub et taheti selgitada,
mille poolest nad erinevad. Ilusti küsitud. Aitab selgitada sisetakistuse mõistet.
EMJ on ju ka arvutatav, kui mõõta kahe erineva koormusega.

*
Aga mis puutub neisse vastustesse, siis vast on kõige lihtsam kui
õpetaja(d) ise siit netist saavad teada kuidas need asjalood on.
Kahjuks ei tea seda, kes need ülesanded välja mõtles.

Kõige lihtsam oli saata haridusministeeriumi kiri, et pole vaja lapsi kiusata,
et me siin vastame ja siis saavad õpetajad siit oma küsimustele vastused.
Ega nemad pole siis ometigi nii lollid et aru ei saa mida räägitakse.
(Kui Krossi meenutada)