Oleks abi eest tänulik !

[Gertwtf]

Otsin vastsust mõndadele küsimustele. Kas keegi äkki oskaks aidata. Netist ei leidnud kõiki.
1. Milline on patarei klemmidel oleva pinge sagedus ?
2. Mis on pinge ja EMJ (elektromotoorjõud) erinevus ?
3. Milline on voltmeetri sisetakistus ideaalis ?
4. Kas Kondensaatori laadimisel on vool ja pinge faasis ?
5. Mis on takisti nimivõimsus ?
6. Milline on pinge ja vool rööpahela komponentidel ?
7. Mitu pn-siiret on Dioodis ?


Tänud !

[A.S.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Kas nüüd räägitakse 9. klassis juba pn-siirdest? Meile omal ajal küll selliseid asju ei mainitud.
Avaks äkki õpiku?

[6p45s]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

...Netist ei leidnud kõiki.
1. Milline on patarei klemmidel oleva pinge sagedus ?
2. Mis on pinge ja EMJ (elektromotoorjõud) erinevus ?
3. Milline on voltmeetri sisetakistus ideaalis ?
4. Kas Kondensaatori laadimisel on vool ja pinge faasis ?
5. Mis on takisti nimivõimsus ?
6. Milline on pinge ja vool rööpahela komponentidel ?
7. Mitu pn-siiret on Dioodis ?


Tänud !

Abi leiad mistahes elektrotehnika õpikust, näiteks H.Puurandi ,,Üldelektrotehnika" või H.Pedusaare ,,Elektro- ja raadiotehnika algajaile".

Paar vihjet ka:
1) Milline sagedus on alalisvoolul?
3) Võimalikud on 2 ideaalset väärtust: 0 või lõpmatus. Voltmeetrit peab läbima võimalikult väikese väärtusega vool.

[a1]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

http://et.wikipedia.org/wiki/Takisti

jne.

[wer1]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Kas nüüd räägitakse 9. klassis juba pn-siirdest? Meile omal ajal küll selliseid asju ei mainitud.
Avaks äkki õpiku?

Nuh mul see elektri osa just koolis lõppes(9.klass) ja nendest küsimustest 5 ja 6 oli nagu isegi sees kuigi neid küsimuse sisusid puudutati minimaalselt ja möödaminnes. Õpetati aind alg teadmisi ja neidgi väga vähesel määral.

[murphy]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Aju tuleb paika ajadaja, õppid ja ise ka vaeva näha, osad küsimused on loogiliselt vastatavad.Foorumist antakse näljasele ainult õng mitte kala.

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Paar vihjet ka:
1) Milline sagedus on alalisvoolul?
3) Võimalikud on 2 ideaalset väärtust: 0 või lõpmatus. Voltmeetrit peab läbima võimalikult väikese väärtusega vool.

Aga kui vastaks nii:
1. Kas oleks vale väita et patarei voolu sagedus on seotud tühjenemisega.
Seega sõltub ilmselt koormusest. Suhteliselt täpselt saab mõõta esimest veerandperioodi.
Kas on olemas tõelist alalisvoolu või pinget?

2. Kas oleks väga vale kasutada pika liini pinge mõõtmiseks liini takistusele vastava takistusega voltmeetrit?
Nii tehakse näiteks võimsusmõõtjate puhul, mis on sisuliselt võimsusühikutes kalibreeritud voltmeetrid.
Meenub radari vastav seade.

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Aju tuleb paika ajadaja, õppid ja ise ka vaeva näha, osad küsimused on loogiliselt vastatavad.

Kuidas siis on selle aju ajamisega?
Näiteks kuidas on nendega?

6. Milline on pinge ja vool rööpahela komponentidel ?
Mis komponendid? Takistsed, induktiivsused, kondensaatorid, mittelineaarsed. Pinge on faasis, aga vool?
Ja küsiks: komponentidel või komponentides.

7. Mitu pn-siiret on Dioodis ?
Kes keelab teha mitu samasuunalist?
Ei teha, vist. Aga võib ju.
Näiteks tõuseb vastupinge.

[a1]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

7. Mitu pn-siiret on Dioodis ?
Kes keelab teha mitu samasuunalist?
Ei teha, vist. Aga võib ju.
Näiteks tõuseb vastupinge.

Mõtlesin ka ise selle peale enne, aga nüüd turgatas, et vene värvi lamptelerites lendas üsna sageli laiali dioodpulk kõrgepingemoodulis. Need olid vist seleeniga. Lampraadiote sildalaldites oli neid (siirdeid) kah hunnikuga

[felch]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

See kõik on õige, et kõrgepingedioodis on mitu dioodi ühes kestas ja järjestikku lülitatutena. Ühes dioodis on minu teada ikka üks siire. Võimsamates suurema pindalaga.
Voltmeeter (mitte mingi espegiaalne imeseade) on ideaalis ikka lõpmatu takistusega. Reaalselt megaoomides.

[Madlobster]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Abi leiad mistahes elektrotehnika õpikust, näiteks H.Puurandi ,,Üldelektrotehnika" või H.Pedusaare ,,Elektro- ja raadiotehnika algajaile".

Paar vihjet ka:
3) Võimalikud on 2 ideaalset väärtust: 0 või lõpmatus. Voltmeetrit peab läbima võimalikult väikese väärtusega vool.

See oleks ikka päris vahva ja ideaalne volteemter mille sisetakistus on null. Äkki loed ise oma pakutud raamatuid enne kui teisi õpetama hakkad???

Ampermeetri puhul jah siis oleks ideaalne kui sisetakistus oleks null.
Voltemeetri puhul oleks kõige parem kui voltemeeter voolu üldse ei juhiks.

[tartu pets]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Ervajadustega õppija loengus käivad igasugu düs eesliitega teaduslikud sõnad läbi...Peaks selliste kysimuste peale leiutama uue sõna mis on füüsikapuue, vb sellise nimetusega nagu düsfüüsika vms...laialdaselt leidub seda puuet põhi- ja keskkooli astmetes... Seda puuet saab vähendada ajurakkude turgutamist ravimiga Liber või Bri M. Saadaval täitsa käsimüügist

[A.R.]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

See kõik on õige, et kõrgepingedioodis on mitu dioodi ühes kestas ja järjestikku lülitatutena. Ühes dioodis on minu teada ikka üks siire. Võimsamates suurema pindalaga.

Sinus lööb välja õpetaja, kes ütleb kuidas on.
Minus jälle ulakas koolipoiss, kes küsib et kas nii ei võiks.
_______________________________________
Vist ei teha jah nii et dioodis on mitu siiret järjest.
Aga kui teeks, mis siis juhtuks?

Voltmeeter (mitte mingi espegiaalne imeseade) on ideaalis ikka lõpmatu takistusega. Reaalselt megaoomides.

Selle voltmeetri jutuga tahtsin ma välja jõuda liinide kooskõlastamise ja
seisvate lainete juurde. Selle juurde, et kaablis võib olla erinevates kohtades erinev pinge. Sellest see takisti jutt.
Kui siin keegi kõrgsagedusega kokku puutub, siis läheb seda vaja.
__________________
Aga tänase päeva puhul küsiks et
kui dioodil on kaks jalga
ja pentoodil on vähemalt 5+2 jalga,
siis mitu jalga on triodel?

[Radiool]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Dioodi siirete koha pealt on nii ja naa, uutes superLEDides on näiteks mitmeid siirdeid paralleelis kasutatud ja tegemist ikkagi ühe dioodiga?

[felch]

Vs: Oleks abi eest tänulik !

Dioodi siirete koha pealt on nii ja naa, uutes superLEDides on näiteks mitmeid siirdeid paralleelis kasutatud ja tegemist ikkagi ühe dioodiga?

Nojah....samas peaks olema tegu (minu teada) ikkag eraldi dioodidega ühisel alusel. Aga võib-olla eksin.
Loomulikult saab ehitada igasugu asju kuid teema algataja ilmselt pole päris spets ja võib selle arutelu peale segadusse sattuda. Ja kes teab, kas ta füssa õpetaja väitluse ilu mõistab. Või füüsikat ennast, nagu minu kunagine õpetaja...
Aga seletame siis emj-i ka. Emj on mingi vooluallika tekitatud pinge otse allikal enesel kui talle koormust järgi ei ühendata. Pinge on aga koormatud vooluallika klemmidel ja on väiksem emj-st tänu vooluallika sisetakistusele. Nt. kui patarei tühjeneb, suureneb tema sisetakistus. Lohisev loba...kes ütleks kenamini?