Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
OK.
Aga ainult juhuks, kui neid teadmisi kunagi hiljem vaja ei lähe (??, ainult vastuste pärast, tegelikult siiski vaid oma väljaselgitatu õigsuse kontrolliks/võrdluseks, täpsust-korrektsust ei garanteeri) vastan päris peast, eks soovijad võivad täpsustada ja erijuhtumeid välja tuua...
1. - Alalispingel polegi sagedust, sagedusest räägime üldjuhul vaid vahelduvpinge (-voolu) puhul, vähemasti pulseeriv peaks ta ikkagi olema... Ütleks siis et sagedus on null.
2. - Emj oleks lihtsustatult öeldes keemilise vooluallika pinge koormuseta olekus (mõõta saaks "ideaalse" voltmeetriga).
3. - Lõpmata suur. Siis ta ei koorma mõõdetavat ahelat ega põhjusta ise mõõdetava pinge alanemist.
4. - Ei ole. Vool ennetab pinget.
5. - Selline võimsus, mida ta kauakestvalt (üle kuumenemata, riknemata) oma tavatingimustes (noh, ümbritsev keskkond ja selle temperatuur jms., küllap need peaks olema tingimustes ette antud) talub, see eraldub takistilt soojusena.
6. - Pinge on sama, voolud liituvad.
7. - Üks.
Jääb üle vaid loota, et seal kutsekoolis elektrikuid ei koolitata.
Sedasorti küsimusi tuleks töövestlusel küsida igalt elektrieriala lõpetajalt - pole vahet kas tegu TÜ, TTÜ, tehnikumi või mõne kutseka lõpetjaga. Liiga palju on tööturul paberitega "dielektrikuid"!
Sedasorti küsimusi tuleks töövestlusel küsida igalt elektrieriala lõpetajalt - pole vahet kas tegu TÜ, TTÜ, tehnikumi või mõne kutseka lõpetjaga. Liiga palju on tööturul paberitega "dielektrikuid"!
Comment