Tere, pakutakse mulle selliseid vene dioode nagu VL(vene tähed)200. Kas neid annaks keevituse juures kasutada ja kui võimsad nad on?
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less
Diood?
Collapse
X
-
Vs: Diood?
Oleneb kui võimas keevitus on-2000Ajuures läheb jamaks, muidu neid keevitusaparaatide alaldites kasutatud küll, kas trafo 3 faasiline, kui on siis tarvis 6 tk neid, muidugi kui voolud väga hulluks ei lähe
ja jahutusradikad ka neile.
Muidu need jah 200A jaoks, aga lühiajaliselt elavad topeltvoolu ka üle kui on hea jahutus. Impulssvool-ehk keegi oskab ütelda?-superradical-
Comment
-
Vs: Diood?
Mõtlesin neid kasutada CO keevituse jaoks, trafo jah 3 faasi, aga kui ma neid 6 tükki panen, palju siis ampreid saan, kas siis 200 või 400, ehk ei jaga ma seda, mille jaoks on vaja ühe faasi kohta kaks dioodi? Veel küsiks, et kas trafo suuruse järgi on visuaalselt võimalik öelda palju ta ampreid kannatab? Peaks vist pildid tegema siis asi lihtsam.
Comment
-
Vs: Diood?
Noh, pilt oleks huvitav vaadata ju aga ega sellelt adekvaatset vastust ei saa Su küsimusele. Ei selle 200/400A kohta eksid, ikka niipalju voolu saad kui trafo välja on suuteline andma, mida Sa 400A keevitama hakkad? 6 dioodi on tarvis selleks, et saada sildalaldi, vaata näit. siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Diode_bridge-superradical-
Comment
-
Vs: Diood?
Kas see asi pole nii et trafo võib voolu anda
aga kui diood vastu ei pea siis põleb ta lihtsalt maha.
Ja kui ei tule, siis ei tule.
Trafo võimsust sai hinnata südamiku ristlõike järgi.
Võimsus vattides on enamvähem võrdne ristlõike pindala ruuduga
sentimeetrites. (Vast nii on parem, saab ilma ruutjuureta.)
Vast suurte puhul on natue teisiti aga ikka sinna kanti.
Aga vool sõltub ikka võimsusest ja pingest.
Kui 3 faasi on tähes, saab ka 3 dioodiga üsna "alalise" pinge
keskpunkti suhtes.viimati muutis kasutaja A.R.; 07 April 2009, 07:56.
Comment
-
Vs: Diood?
Selles foorumis osalejailt ootaks, et nad siiski on kuskilt teada saanud, mis on trafo ja mis on diood ning mida nad teevad. Siis ei oleks ka arusaamatust, kui palju peab miski voolu välja kannatama, kui poolperioodilt tarvitatakse 200A. Ka pool- ja täisperioodalaldist ning sildalaldist võiks natuke mõigata.
Seda kõike suvalisest elektrotehnika õpperaamatust lugeda saab.
Comment
-
Vs: Diood?
Esmalt postitatud tehnoloog pooltSeda kõike suvalisest elektrotehnika õpperaamatust lugeda saab.
Natuke võib ka netist leida.
Kui just raamatut käepärast pole.viimati muutis kasutaja A.R.; 07 April 2009, 14:28.
Comment
-
Vs: Diood?
Jah ega tegelikult niisuguste algteadmistega tõenäoliselt seda keevitust valmis ei tee kahjuks. Samas on kolmefaasiline elekter niisugune asi millega teadmatusest ei oleks mõtet nagu eriti mängida-mõttekas oleks tõsise huvi korral leida keegi kes sellest asjast rohkem teab. CO keevituse iseehitamine on tegelikult ikka keerulisem kui esmapilgul tundub, selge, et on võimalik saada tulemus odavamalt kui seda poest saab kuid ka ebaõnnestumise oht on suur, näiteks ei sobi mõni trafo juba oma olemuselt CO jaoks, lihtsalt trafo karakteristikutel on ka suur tähtsus siinjuures (oma kogemused), ühed vast isegi parimad trafod mida kasutada iseehitamisel on bulgaaria tõstukitrafod, tartus oli neid vahepeal võimalik saada hinnaga paarsada krooni tk. Nüüd ei tea enam, pole huvi tundnud aga kardan, et enam ei ole saada neid. Voolu sai muidu kuni ca. 180A (trafot tuleb ringi teha väheke), voolu astmeline reguleerimine on lahenduseks. Üks isik mässas nendega ja mõnedel keris mähised otsast lõpuni uued, et saada korralik lõpptulemus.-superradical-
Comment
-
Vs: Diood?
suuruse järgi saab kah tiba infot, aga seejuures tehnoloogia on oluline. vanad, enamasti tohelised, kannatasid sama suuruse juures 50A, kui uued kannatavad 160A...
1f jaoks on tarvis kahepolaarset mähist ja kahte dioodi või ühte mähist ja nelja dioodi. kusjuures viimane lahendus on keevitustes enam levinud.
tavalahenduses sildalaldina on kasutuses neli dioodi, mille abil pööratakse mõlemad siinuse poolperioodid samasse faasi, ehk siis piltlikult (reeglina) polaarsustelje ülemisele poolele. kui nullpunkt tekitatakse ilma eraldiseisva juhtmetta(1F sildalaldi, pm nagu 2f), siis on iga juhi kohta 2 dioodi: igast juhtmest tuleb üks diood plussi ja üks miinusesse. 3f puhul on lihtsalt 1 juht lisaks ja sealt samuti üks diood miinusesse ja teine plussi
Comment
-
Vs: Diood?
Esmalt postitatud reuter poolt3f puhul on lihtsalt 1 juht lisaks ja sealt samuti üks diood miinusesse ja teine plussi
Võib võtta ka dioodid kõigist kolmest faasist ja teiseks pooluseks on keskpunkt.
Tänu faasinihkele saame pideva (peaaegu pideva) pinge.
Ühe faasi puhul oli auk vahel, 3f puhul auku pole.
Kas selline lahendus siis ei kõlba?
Pinge on poole madalam aga dioode (soojust) ka kaks korda vähem.
Comment
-
Vs: Diood?
Esmalt postitatud reuter pooltkolme dioodiga ei ole eriti hea, kuna see tekitab trafos alaliskomponendi - igas sambas jääb ju teine poolperiood kasutamatta. kui sekundaare oleks topelt, siis saaks jah iga mähise otsa ainult ühe dioodi panna
3 f trafol on ju kolm sammst.
Kui ühes vool, siis kaks teis sammst tekitavad
samal ajal vastupidise välja.
Meenub, see seletav jutt kuidas tehti kolmefaasilist trafot.
Võeti kolm ühefaasilist kandilist südamikku.
Pandi neile igale ühele postile mähis.
Teine post pandi üheks kokku.
Kuna seal kolmikus oli magnetvälja summa null, siis võis selle posti ära jätta.
Saime kolm mähistega posti.
Ja nüüd nende kolme välja summa peab ju ka null olema.
Kena.
Kui nüüd neid välju vaadata siis .... nagu kompenseerib.
Ja erineb ikkagi ühefaasilisest.
Ma ei tea, kas see just nii on, aga ma natuke kahtlustan seda.
Tont seda teab.
Comment
-
Vs: Diood?
Esmalt postitatud reuter pooltkompenseerib kindlasti, aga ma pole päris kindel, kas täielikult. pole nagu kuskil kolme dioodiga lahendust ka tegelikus kasutuses silma hakanud, äkki sel mingi põhjus
Nüüd võiks ju ka sambavoolud >> magnetvoog lasta välja arvutada.
Siin mingi wwene kool räägib sellest ja ka arvutab:
Need suured S tähed on seal sees ja dt ka, seega on ikka tõsine jutt.
Kui nüüd keegi oleks kunagi sinna kooli kanti juhtunud, siis äkki teaks täpsemalt.
Ja siis kindlasti räägib ka.
Comment
Comment