Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

UKV bloki muunduri ehitus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: UKV bloki muunduri ehitus

    Täpselt 1 lambiga plokk, millel on trükitud sisendkontuur ja häälestamine toimub 2-e pooli südamike liigutamise abil. Sellel "ural" raadiol, millele teema alguses viide, peaks sama plokk olema.

    Comment


      #17
      Vs: UKV bloki muunduri ehitus

      Esmalt postitatud Juku123 poolt
      (võhikul pole ju mõtet bloki ümber ehitada)
      Sellise bloki ümberehitamine on VÄGA problemaatiline. Seal on võnkeringide mahtuvused osaliselt montaazis ja lambi elektroodide vahel ja need ei ole muudetavad muidu, kui ainult uut blokki ehitades. Põhimõtteline võimalus on teha sagedusmuundi, mille sisse tuleb 84 - 108 MHz, välja läheb 70MHz ja heterodüüni sagedus on muudetav 154-178 MHz. Katsetamiseks sobiv oleks mingi teleri meeterlaine kanaliselektor, mille väljundsagedus ajada 70MHz peale. Kuid ilma teadmiste ja aparaatideta võib mõistliku tulemuse saavutamine olla veidi raske. Aga mine neid noori tea, mõni võib olla väga usin õpilane.
      Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

      Comment


        #18
        Vs: UKV bloki muunduri ehitus

        to shell:
        ei tahaks nagu täiesti originaal korras raadiot ära rikkuda
        Tal manuaal, mõlemad jalad(lühikesed kui ka pikad) olemas, manuaali vahel elektriskeem ja ka pass loomulikult. Ja raadiol pole ühtegi kriimu. On lihtsalt kõik need 40 aastat seisnud.

        Comment


          #19
          Vs: UKV bloki muunduri ehitus

          Siis säilita pill niisugusena. Vana natuke räsitud (kuid töötava) lambika saad küla pealt küsides kingituseks, harjuta sellel. Soovitus kasutada mõne väikse FM-ga raadio signaali on täiesti õiglane - anna see signaal Rigonda lõppvõimendisse ja saad lampraadio hääle tuppa. Signaali võid ka valjukalt võtta, siis tuleb see aga takistitega vähemalt 10 korda lahjendada.


          Kui viitsid tegeleda ja Rigonda urisema hakkab, siis küsi uuesti.

          Edu!

          Comment


            #20
            Vs: UKV bloki muunduri ehitus

            Ei ole see ümberehitus nii keeruline midagi. Kunagi lapsepõlves sai ainult võnkeringi kondede vahetusega see ära tehtud Soome FM raadiote kuulamiseks. Tuli tiba ostsillaatori võnkeringi häälestada ja tegelikult sai ka vahesagedust vähe häälestatud ilma mõõteriistadeta aga töötas vägagi hästi üle 120 km kaugusel saatjast, ilma super-antennita.
            Väike võnkeringide sageduse arvutus käis ainult enne. Arvutasid keskmise UKV sageduse järgi mingi tingliku võnkeringi induktiivsuse ja siis keskimise FM sageduse ja saadud induktiivsuse järgi uue kondeka mahtuvuse.

            Comment


              #21
              Vs: UKV bloki muunduri ehitus

              Ärge nüüd tõepoolest mõelge, et ma segan või norin, aga elu on näidanud ühte kurba muutust selle FM-iga: Saatjate arv on hoogsalt kasvanud ja pea kõik kanalid on hõivatud.
              Selline lihtne ühelambiline plokk on juba oma olemuselt ja täiesti korras/vabrikuhäälestuses, kalduv vastu võtma parasiitkanaleid ning ei ole kuigi vastupidav ka ristmodulatsiooni vastu. Mõne jaama puhul (aastakümneid tagasi) ei olnud sellest lugu, praegu ei piisa isegi odavamate (s.o. kahe häälestatava võnkeringiga) vastuvõtjate selektiivsusest. Olen 40 aastat mingil moel asjaga seotud olnud ja tean, mida räägin.
              Kui seda Rigondat tõesti säilitada (mis on kiitustvääriv) siis võiks katsetada muundurit
              174PS1 -ga (sel on ka karjas Lääne originaale) ja kasutada sisendis mingit väljatranssi.
              Konverter peaks olema päris raadio ULL ploki kõrval võimalikult lühikeste juhtmejuppide otsas.

              Comment


                #22
                Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                Ainuke ühelambilise ploki ümbertegemise õpetus, mida olen näinud, on see. Aga google.ru annab otsinguga укв-ип-2 veel nii mõndagi...

                Comment


                  #23
                  Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                  Esmalt postitatud vaiko poolt
                  Ainuke ühelambilise ploki ümbertegemise õpetus, mida olen näinud, on see.
                  Proovitud paaril korral, toimib (tuleb täpsustada, et ilma seadistuseta "toimib kuidagimoodi"). Tulemustest kusagil siin kah juttu olnud. Halvemal juhul mõnedel jaamadel kole läbikostvus, kergemal juhul ujub jaamalt ära

                  Esmalt postitatud tehnoloog poolt
                  2-lambilise ull bloki skeem on trükitult olemas: Sinfonia skeemi juures kõrgklassi raadiote raamatus. Seal on ka kõigi poolide ja kondede nominaalid toodud. Mul pole seda raamatut praegu paraku käepärast, ehk keegi otsib välja?
                  Sümfoonia-Estonia(stereo) ULL-ploki skeem (65..73MHz)
                  Sümfoonia-Estonia(stereo)ULL-ploki skeem (87,5...104Mhz)
                  Poolide andmete tabel

                  Konverteri kohta tasub ehk kuulda võtta seda, mis siin teemas öeldud kasutaja Scott poolt:
                  http://www.elfaelektroonika.ee/fooru...ad.php?t=40232

                  Esmalt postitatud ints0000 poolt
                  Kas selle "rohelise" lambi annaks ka kasutades uut fm plokki tööle panna?
                  Kui on valgusdioodiga stereodekooder olemas, siis on
                  a) Korrektne lahendus "õigeusklikele" http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/ak/Arvutikasutaja_58.pdf
                  b) võimalik ka selline ketserlik lähenemine, et panna see valgusdiood mõne lõpnud indikaatorlambi sisse, kraatri keskele.
                  Suurim keerukus on klaaskolvi lõhestamises, aga klassikalise võttega niit-piiritus-tuli-vesi peaks ehk õnnestuma, vähemalt pärast mõningast harjutamist.
                  http://www.forum.oldradio.org.ua/ind...sg4482#msg4482
                  viimati muutis kasutaja TeeTL; 15 m 2009, 00:23.

                  Comment


                    #24
                    Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                    Felch-i artiklist sain vähemalt kasulikku infot võre pinge kohta

                    Kuna 1 sellist tüüpi lamp on mul täiesti surnud ja teine pool elus veel, siis esimese peal katsetan ka dioodi varianti. Ehk Kaitseprillide ja ketaslõikuriga lähenedes saab ka kupli maha.
                    Kui sellest midagi head ei tule, siis tuleb ikka uus lamp otsida ja ta tööle panna.

                    Comment


                      #25
                      Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                      Lisan Abo Raadiolülituste raamatust nende konverterite kohta käiva materjali.

                      5.16.11. Ultralühilainelülised. Teatavasti edastatakse ultralühilainesaateid kahel sagedusalal (65-73 ja 87,5-108 MHz), vastuvõtjal on aga ainult üks sagedusala. Teisel sagedusalal toimuvate saadete vastuvõtuks võib näiteks lisada vastuvõtjale teise ULL-ploki ja ühelt sagedusalalt teisele üleminekuks ümber lülitada plokkide toide ja/või väljundid.
                      Kuid võib ka muundada ühe sagedusala signaalide sagedust nii, et need sattuksid vastuvõtja ULL-ploki sagedusalasse. Kui näit. importvastuvõtjal on sagedusala 87... 108 MHz (kesksagedus fk 95 MHz) ja soovime sellesse tuua saatjate signaalid sagedusalast 66...73 MHz (fk 70 MHz), siis sagedusmuunduri vajalik ostsillaatorisagedus 95+70=165 MHz (vt. 5.6.1). (Järgnevas nimetame sellesuunalist muundamist 1. muundusvariandiks.) Ostsillaatorisagedus jääb samaks ka vastupidisel juhul, s. t. kui muundame signaalid sagedustega 87... 108 MHz sagedusalasse 66... 73 MHz (2. muundusvariant).

                      Vastuvõtja sisendisse eraldi plokina ühendatava lihtsa sagedusmuunduri — ULL-lülise — skeemis (j. 5.77 a) toimib ÜB-ühenduses transistor nii ostsillaatori kui ka segustina. Transistori tööpunkti määravad baasipingejagur R3, R4 ja emitteritakisti R2 ning ostsillaatorisageduse määrab võnkering L3, C7. Ostsillaatoris tekib positiivne tagasiside mahtuvusliku pingejaguri C3, C5 abil (vt. 3.1.2).
                      Sagedusmuunduri sisendvõnkering L2, C1 ja väljundvõnkering L4, C6 on rööptakistite R1, R5 tõttu üsna laiaribalised, nii et hõlmavad sagedusalad kogu laiuses.
                      Kõigi võnkeringide poolid valmistame 0,8...1 mm jämedusest emailisolatsiooniga traadist spiraalidena ja joodame need trükkplaadile nii, et pooli telg on plaadiga rööbiti. Kui poolide siseläbimõõt on 7 mm, siis 1. muundusvariandi korral on poolil L2 9 keerdu, L3 5 keerdu (harund 2,5. keerult) ja L4 8 keerdu; kõigi poolide pikkus on u. 15 mm. Sidestuspoolidel L1, L5 on 2 keerdu ja need paigutatakse võnkeringipoolide ümber (võib kasutada plastisolatsiooniga montaažitraati). Teise muundusvariandi puhul on poolil L4 11 keerdu, kõigil ülejäänuil sama arv keerde kui eelmisel juhul; sisendvõnkeringi resonantsisageduse tõstmiseks sagedusala kesksagedusele 95 MHz tuleb C1 mahtuvust vähendada 5,6 pikofaradini. Sisend- ja väljundvõnkeringi poolid on soovitatav eraldada muust lülituseosast 15 mm laiusest plekiribast varjetega (montaažijoonisel 5.77 b kriipsjoonega), mis tuleb joota fooliumi külge.
                      Võnkeringide häälestamine toimub poolide pikkuse, s.o. keerdude sammu muutmise teel. Kõigepealt toome ostsillaatoripooli L3 keerde plastvardaga nihutades soovitud saatjad vastuvõetavasse sagedusalasse; sageduse peenreguleerimiseks on lülituse toiteahelas seadetakisti R6 (asub vaadeldaval juhul väljaspool plaati). Järgnevalt täpsustame sisend- ja väljundvõnkeringi omavõnkesagedust, püüdes saavutada maksimaalset signaalitugevust. Kui ostsillaator sagedusala kõrgemas osas lakkab genereerimast, tuleb veidi vähendada C3 mahtuvust.
                      Vaadeldud lihtsa sagedusmuunduri võnkeringid on transistori kaudu omavahel seotud, nii et ühe võnkeringi häälestamisel muutub teatud määral ka ülejäänud võnkeringide resonantsisagedus. Märksa hõlpsam on häälestada sagedusmuundurit, millel on eraldi ostsillaator. Joonisel 5.78 a oleval skeemil on VT3 segusti, mille väljatransistori lättele saabub ostsillaatorisageduslik võnkumine kondensaatori C5 kaudu transistoril VT4 põhinevast ostsillaatorist.
                      Transistorid VT1, VT2 moodustavad hübriidlülituses (vt. 2.10) raadiosagedusliku eelvõimendusastme, mis suurendab vastuvõtja tundlikkust. Piisavalt tugeva sisendsignaali korral võib eelvõimendi ära jätta, sidestades pooli LI pooliga L3. Rs-võimendit VT1, VT2 saab kasutada ka eelmises lülises, kui ühendada VT2 kollektor pooliga L2 (vt. j. 5.77).
                      Joonisel 5.78 kujutatud skeemiga ULL-lülise poolid valmistatakse nagu eelmiselgi juhul õhksüdamikpoolidena, seekord 0,5-mm traadist (L6 0,5... 1 mm, soovitatavalt hõbetatud), siseläbimõõt 5 mm. Mõlema muundusvariandi korral on poolidel L2, L3, L4 7 keerdu (mähise pikkus 6 mm), L6 4 keerdu (harund 1,5. keerult, pikkus 8 mm) ja sidestuspoolidel L1, L5 3 keerdu (võnkeringipoolide ümber). Võnkeringikondensaatorite C1, C3 mahtuvus on 1. muundusvariandi korral 12...15 pF ja 2. variandi korral 6,8...7,5 pF; C4 mahtuvus 1. juhul 6,8...7,5 pF, 2. juhul 12... 15 pF.
                      Vaadeldava lülise montaažplaadil (j. 5.78 b) moodustatakse trükkjuhtmed fooliumiribade väljalõikamise teel. Detailid joodetakse plaadi fooliumipoolsele küljele ilma plaadisse auke puurimata; eelnevalt tuleb detailide viikude otsad u. 1 mm pikkuselt kõrvale painutada (j. 5.78 c). Fooliumi pind on vaja pärast ribade väljalõikamist puhastada hästi peene liivapaberiga, seejärel bensiiniga ja siis kohe katta kampoli piirituslahusega. Niiviisi saab lülituse kiiresti kokku monteerida. Ka on sellises montaažis hõlpus orienteeruda, sest detailid ja ühendused on korraga näha. Kuid tuleb jälgida, et ühe viigu jootmisel naaberviik lahti ei tuleks.
                      Ostsillaatorivõnkeringi jämehäälestus toimub nagu eelkirjeldatud lülises pooli keerdude nihutamise teel, peenhäälestus aga 3-mm vaskkruviga. Selleks võib joota mutri vaskpleki riba külge ja viimase omakorda fooliumi külge. Muid võnkeringe saab samuti häälestada pooli pikkuse muutmise teel. Kuid häälestamise hõlbustamiseks võib asendada võnkeringikondensaatorid väikeste seadekondensaatoritega. Lihtsad seadekondensaatorid saab ka ise valmistada: joodame maandatud fooliumipinna külge u. 15 mm pikkuse ja 1 mm jämeduse emailisolatsiooniga traadijupi ja mähime selle ümber vajalikul hulgal 0,2... 0,3-mm emailisolatsiooniga traadi keerde; selle traadi ühe otsa joodame pooli signaalipoolse otsa külge, teine ots jääb lahti (j. 5.78 d). Niisuguse kondensaatori mahtuvus on mõni pikofarad, nii et tarbe korral tuleb võnkeringi püsikondensaatori mahtuvust veidi vähendada.
                      Selleks et kindlaks teha, kummas suunas on vaja võnkeringi resonantsisagedust muuta, sisestame poolisse 2... 3-mm vasktraadi jupi või ülikõrgsagedusliku magnetsüdamiku (selle saab näit. vanast ULL-plokist või teleri kanaliplokist).
                      Skeemid siin.

                      Kõik osad on Oomipoes olemas, välja arvatud väljatransistor, millele peab muu asenduse otsima. Poolid saab edukalt vajaliku läbimõõduga puuritera peal keerata, sobivat traati leiab just selleaegsete lampraadiote seest, nagu teemaalgatajal. Rüüstada võiks siiski vana ronti.

                      Selle muunduri võiks panna näiteks 400 gr kassitoidu plekkpurki, et häiretest kindlalt hoiduda. Liiga väikest varjestust pole ka mõtet teha, siis häälestamine raskem, kuna varje mõjutab natuke võnkeringide parameetreid.

                      viimati muutis kasutaja Scott; 15 m 2009, 20:47.
                      73lpiC3kCzI 1hz9KtdUAoU FHo6rXLHNTU
                      ATiP1pN4XeM

                      Comment


                        #26
                        Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                        Scott'i tsiteeritud raamat on mul jätkuvalt ärakingitavate hulgas.

                        Relakaga saab kupli maha muidugi, kuid parema tulemuse (ja ohutumalt) annaks pisike haamer.

                        TeeTL antud materjalides on kõik seda tüüpi ploki ümbertegemiseks vajalik, peale poolide (messing?)südamike andmete. Nimelt on 'FM'-variandi puhul need natuke jämedamad (aga täpset mõõtu on kuidagi vaja meenutada ....)

                        Comment


                          #27
                          Vs: UKV bloki muunduri ehitus

                          Nädalavahetusel oli aega selle lambiga tegeleda ja sai edukalt klaas sealt plastiksokli juurest maha lõigatud. Siis üleliigne sisu välja ja siis LED asemele. Ultrabright LED-ga oli tulemus väga hea, kahjuks polnud ühtegi rohelist käepärast, siis sai testitud sinise ja punasega, millest viimane andis kõige parema tulemuse.

                          Comment

                          Working...
                          X