Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Impulsstoiteplokk

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Impulsstoiteplokk

    Sa võid reguleerida reffenrensi või tagasisidet, otse kivi sisendisse tagasi side ots ilme jagurita(>5V) käib särts ja lähed uue kivi järgi.
    Teine asi tagasiside komparaator on suure võimendusega, selleks et saaks lineaarselt reguleerida tuleb -in siduda comp otsaga ja tüürida + sissendit.
    Soovitan ka tutvuda kivi andmelehega, seal palju näidis skeeme ja ka max pingete voolude väärtused.
    Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
    1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
    2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

    Comment


      #17
      Vs: Impulsstoiteplokk

      [quote=cyrix]See, kui ühes õlas pinge ära kukkus ja kivi viga ei olnud tundub väga trafokerimise häda moodi. Kui ühe õla mähis natuke hooletult/valesse kohta/hõredalt keritud, siis võibki nii olla, et ilma koormuseta pilt kena, aga kui koormama hakata, siis ei kannata.[/quote

      Võimalik,ei saa midagi hetkel välistada. Samas meenub,et tegin mingi teise skeemi järgi ning kasutasin sama trafot ja mähiseid samad ning siis oli asi korras.
      otsija

      Comment


        #18
        Vs: Impulsstoiteplokk

        Esmalt postitatud murphy poolt
        Sa võid reguleerida reffenrensi või tagasisidet, otse kivi sisendisse tagasi side ots ilme jagurita(>5V) käib särts ja lähed uue kivi järgi.
        Teine asi tagasiside komparaator on suure võimendusega, selleks et saaks lineaarselt reguleerida tuleb -in siduda comp otsaga ja tüürida + sissendit.
        Soovitan ka tutvuda kivi andmelehega, seal palju näidis skeeme ja ka max pingete voolude väärtused.
        Selle kivi andmeleht oli minu jaoks pettumus - väga vähe infot ja kolm pisikest skeemikest, mis mitte midagi uut teada ei andnud. Võimalik küll et need andmelehed erinevad tootjati, vaatasin mingit ühte suvalist,motorola oma äkki, u 8 lk oli.

        Seda mõtlesingi tagasisidega, et ref. pinge komparaatori ühte sisendisse ja pingejaguriga väljundilt saadud pinge teise. Kas selle -IN sidumisega mõtlesid otse, ilma takistita? See peaks andma võimenduseks 1 ju?

        Selle tagasisidega natuke keerulisem mure on nagu siit teemast juba läbi käis - kui ühes õlas langeb pinge näiteks ebavõrdse koormuse tõttu, mis siis teha? Kui tagasiside pinge võtta ainult ühest õlast ning tolles pinge langeb, siis kivi arvab et väljundi pinge liiga madal ja krutib mõlemasse õlga seda juurde. Mingi lahendus oleks vist ka pingejagur, mis annab komparaatorile mõlema õla keskmise pinge, aga kas kõige parem?

        Comment


          #19
          Vs: Impulsstoiteplokk

          Optiliselt isoleeritud , vaata "flyback" , võtad mõlema lt õlalt ehk neg toitelt yks ots ja teine pos toitelt. lihtne lahendus on kivi sisendisse 1/2 ref jaguriga, siis teise kus muidu tagasiside umbes 5k takk maha ja optroni väljund ref ja sisendi vahele(st kui optron rakendub lükkab kivi pwmi välja) .
          teisel pool optronit zener mis peaks olema neg ja pos väljundi vaheline pinge ja miski 1k-10k takk ka jadasse, vajalik et piirata optroni voolu kui pinge natuke kõrgemale läheb. Nii saab isoleerida sisend ahela ja väljundi.
          Teine varjant on 2 toitekat üks pos jaoks teine neg jaoks.
          Kolmandas varjant on teha kompenseerimis ahel opakaga aga ei soovita sest suur tõenäosus et asi läheb genereerima.
          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

          Comment


            #20
            Vs: Impulsstoiteplokk

            Trügin ühe lolli, kuid samuti teemat puudutava küsimusega siia sisse...
            ~500W trafo mis töötab 50HZ pealt on teatavasti üks suur ja raske mölakas ning mis kõige tähtsam ka kallis. Kas oleks võimalik teha selline asi:
            220AC -> dioodsild -> kondekad -> (310V DC) -> FET'd lülitavad seda mingi 50Khz juures ehk -> Pisike trafo -> dioodsild -> konded -> mingi pingeregulaator.

            Küsimus on nüüd selles et kas sellist asja on võimalik teha võimalikult lihtsalt? Mingit tagasisidet ja muud mis asja keeruliseks muudaks jätaks mängust välja. Panna transid lihtsalt etteantud sagedusel lülitama ning trafo teeks üleäänu? Kindlasti on siin mingi AGA, aga selleks ma küsingi, et ehk targemad teavad :P

            Comment


              #21
              Vs: Impulsstoiteplokk

              ja mis asja tulem peaks olema? pisike muundamine ja siis ikkagi üüratu lineaarregulaator, mis vajab suurt radikat

              erinevatel toitetüüpidel on omad põhjused. impulsstoite ivaks on väikeste kadudega saada stabiilset toidet, tavatrafo plussiks on väike müra ja suurte ülekoormuste talumine, paraku väljundi stabiilsuste tekitamine on energiamahukas
              Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

              Comment


                #22
                Vs: Impulsstoiteplokk

                Asja iva oleks saada võimalikult odavalt, kompaktselt ning ka kerge kaaluga võimas alalisvoolu allikas. Trafo hinnad ning ka mähkimistraadi hinnad on üle mõistuse ning trafo ise ka hantli kaaluga. Kui saaks 20V DC sealt kätte siis saaks juba edasi vaadata kuidas seda reguleerida, kas lineaar või impulssregulaatoriga.

                Comment


                  #23
                  Vs: Impulsstoiteplokk

                  Ise mõtlesin ka vahepeal,et prooviks sedasi naljapärast, keriks sobivate keerdude arvuga prim mähise ja siis samamoodi nagu pc toitekas lülitaks transse läbi eraldustrafo ning laseks labaselt läbi seinakuubiku vms toite tl494-l eraldustrafole sobivat signaali peale.paraku ei ole kuigi ohutu 230 võrgupingega jahmerdada ning paugud on hirmus kobedad. Seetõttu esialgu ei ole veel selliseid katseid tegema hakanud.
                  otsija

                  Comment


                    #24
                    Vs: Impulsstoiteplokk

                    Esmalt postitatud murphy poolt
                    Teine varjant on 2 toitekat üks pos jaoks teine neg jaoks.
                    Kas see on kõige lollikindlam variant võrdse toitepinge saamiseks mõlemas õlas? Tundub küll esmapilgul rohkem tööd, aga praktikas lihtne, sest teed vaid ühe lihtsa toiteka 2x järjest.
                    If you think education is expensive, try ignorance.

                    Comment


                      #25
                      Vs: Impulsstoiteplokk

                      Esmalt postitatud qwerty poolt
                      Asja iva oleks saada võimalikult odavalt, kompaktselt ning ka kerge kaaluga võimas alalisvoolu allikas. Trafo hinnad ning ka mähkimistraadi hinnad on üle mõistuse ning trafo ise ka hantli kaaluga. Kui saaks 20V DC sealt kätte siis saaks juba edasi vaadata kuidas seda reguleerida, kas lineaar või impulssregulaatoriga.
                      mille jaoks? ebaühtlase koormuse jaoks ikka tavatrafo, nt nagu mootorite jms käitamine. elektroonika toitmiseks ühtlase pingega sobib impulss paremini
                      pane halogeenitoitele sild otsa ja võimas toide on olemas. paraku enamus neist tahavad vähemalt 20W pidevat koormust, et elus püsida
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #26
                        Vs: Impulsstoiteplokk

                        20V väljundiga 500W toroidtrafo ei ole üle mõistuse suur, raske ega kallis. Sõltub küll, tõesti, mille jaoks, aga mingisse mõistlikku projekti - miks mitte. Enamasti kui projekti toiteks läheb juba 500W trafo siis on käsil päris suur asi.

                        Comment


                          #27
                          Vs: Impulsstoiteplokk

                          hallogeen lambil on ka tagasiside, sees on lisa mähis. Traffo koormamisel kukub ka seal pinge.
                          Tagasisidet on vaja, nimelt lülitamise hetkel paneb piik kurat teab kuhu välja. Nende piikidega laetakse väljund kondet. Ilma tagasisideta kasutegur langeb, väljund pinge on kuni +-30%,
                          Näide sellest endal varukast võtta, ehitasin yhte muundit ja tagasiside juhe tuli maketi pealt kogematta lahti. väljund oli arvestatud 120V peale ülekande suhtes. Nägin veel korra kuidas multimeeter 1000V näitas ja siis käis kabuum ja lendas hunnik kondesid, multimeeter, dioodid jne. Tegemist oli <10W muundiga (2x3mm E südamik).
                          Sa arvad et inimesed niisana nalja pärast seda tagasisidet sinna topivad?
                          kui teed endale selgeks et PWM=vool ja et su koormus muutub siis ei saa sa eeldada konstanset pinget kui vool on konstant ja takistus muutub. oomi seadus R=U/I. et pinge konstant oleks ja takistus muutub pead voolu kruvima.
                          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Impulsstoiteplokk

                            Koormuse koha pealt väga ebapüsiv jah. Need autovõimendid,millel toites tagasiside puudub kujutan ette,et kui toiteotsad lahti lasta(väljund),siis surevad need konded seal ülepingesse.Üsna piiripeal ka pandud need sinna.
                            otsija

                            Comment

                            Working...
                            X