Väike õpetus: kuidas testida oma jootmisoskust.

[tahanteada]

Väike õpetus teemal: Kuidas testida oma jootmisoskust.
Ajendas kirja panema see, et amatöörid ja paljud profid seda millegipärast ei oska 8)

1. Amatööri test.
- võtad ühepoolsel trükkplaadil oleva skeemi ja joodad seda maha ja tagasi 3x.
Oled testi läbinud kui:
a) ükski trükirada pole lahti tulnud
B) pärast vidinate tagasijootmist peavad jooted olema ühekõrgused, mitte tinakuhjana vaid koonusena langevalt ümber detaili väljaviigu.
Detailid peavad ulatuma läbi tina.

2. Profitest:
Sama mis amatööri oma, ainult et selle vahega, et skeem asub 2-poolsel trükkplaadil ning peale-mahajootmine on 5x.

3. "Super-Profitest"
Sama mis Profitest, ainult et test sooritatakse mõlema käega s.t. 5x paremaga, siis 5x vasakuga.

Nii, et jõudu enda jooteoskuste testimisel - test pärineb vanast Vene-ajast ja ise suudan mõlema käega antud testi läbida, kuna omal ajal ei saanud teatud töid tegema kui mõlema käega joota ei osanud

[contramortem]

mis selle kohta öelda... loll test... ja kui selle kahepoolse plaadi peal on rohkem kui 24 jalaga kivi... siis tahaks näha seda meest kes selle tavalise jootekolbiga ilma plaati ja radasid kahjustamata maha võtab ;D (kivi ise võiks ka pärast veel töökorras olla) ja milleks seda jootmisoskust üldse testida... kui tuled toime kõigi vajalike töödega ja töö on ka silmaga vaadates ilus siis järelikult on ka ilma testita selge et oskad.

[velts]

Ah et ei võta tervelt maha? Kui ava on üle 0,7 siis süstla nõelaga nagu naksti.

[KaruTEC]

Mahajootmisel on amatöörtöös parim tinasukk. Ohtral kasutamisel võib see muidugi kulukaks minna aga noh oluliselt odavam kui uus trükkplaat teha / uued kivid osta.
Profitöös on spets tinaimur, aga see on kallis, isegi pole veel raatsinud osta, teeme tinasukaga.

[velts]

Tinasukk on küll hea tinaimeja kuid niipalju kui olen näinud ja kasutanud pumpasid, küll kolviga küll pirniga siis nende imemise kvaliteedis kahtlen küll. Sukk meeldib vaieldamatult rohkem. Nagu eelpool mainisin, siis süstla nõelaga saab minu kogemuste põhjal kõige kvaliteetsema tulemuse.

[heints]

Tinaimuriks kasutan aastaid lihtsat seadet.
Põhimõte selline:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...-423-76&lng=est
Pumba asemel külmkapi kompressor, mis tekitab vaakumi,
sealt edasi peenike voolik, suruõhupüstol mille ette tegin
odava tinapumba otsikust ja filmitopsist tinakoguja.
Vajutan päästikule ja tina on topsis.Aegajalt peab muidugi
seda auku seal ees naelaga puhastama.

[vtl]

mis selle kohta öelda... loll test... ja kui selle kahepoolse plaadi peal on rohkem kui 24 jalaga kivi... siis tahaks näha seda meest kes selle tavalise jootekolbiga ilma plaati ja radasid kahjustamata maha võtab ;D (kivi ise võiks ka pärast veel töökorras olla)

tule ja vaata siis...
(muide, misasi on "tavaline jootekolb"? kas selline? või midagi nagu "tavaline pesupulber"? kas jootejaam on sinu jaoks "tavaline" või "eriline"?)

...ja milleks seda jootmisoskust üldse testida... kui tuled toime kõigi vajalike töödega ja töö on ka silmaga vaadates ilus siis järelikult on ka ilma testita selge et oskad.

ja milleks üldse autojuhtimiseksamil käia? kui tuled toime käikude vahetamise ja roolikeeramisega ja sõit on ka silmaga vaadates ilus, siis järelikult on ka ilma testita selge, et sõita oskad...

[vtl]

Tinasukk on küll hea tinaimeja kuid niipalju kui olen näinud ja kasutanud pumpasid, küll kolviga küll pirniga siis nende imemise kvaliteedis kahtlen küll. Sukk meeldib vaieldamatult rohkem. Nagu eelpool mainisin, siis süstla nõelaga saab minu kogemuste põhjal kõige kvaliteetsema tulemuse.

pajataks enda kogemustest kaasaja emaplaatidel prose toitestabikate kondekate vahetamisega (millegipärast viimasel ajal massiline probleem, nagu vene aeg oleks tagasi tulnud):
tinasukk + kolviga tolle kuumutamine kipub väga peenikesi radasi siiski deformeerima. pump aga on ühelt poolt jootes (ja külje pealt viltu hoides) jõuetu.
minu kogemuste järgi rikub kõige vähem plaati see, kui puhuriga detail maha joota ning pärast seda augud tinast ära puhastada järgmise metoodikaga: ühelt poolt surud pumba otsiku tihedalt augu koha pealt risti vastu plaati, teiselt poolt kuumutad puhuriga, kuni tina sulab ja siis lased pumba "päästiku" lahti. üldjuhul 100% teeb esimese korraga augu puhtaks.

puhur peaks ikka olema reguleeritava temperatuuriga, maandatud korpusega ja soovitatavalt ka aeglaseks reguleeritava õhuvooluga, et vältida staatika teket.

[vtl]

... Amatööri test. - võtad ühepoolsel trükkplaadil oleva skeemi ja joodad seda maha ja tagasi 3x.
Oled testi läbinud kui:
a) ükski trükirada pole lahti tulnud
[...]
test pärineb vanast Vene-ajast...

vene aega meenutades: kas testimiseks antud trükiplaat oli klaastekstoliit või (tolleaegne) getinaks?

oli plaate, kus foolium tuli maha juba esimese jootmise peale :P

[velts]

Noh getinaksi alusel materjali rajad kippusid tihti lahti tulema , nii et oli juhtumeid, kus rada hoidis paigal detail kuid see on ju ajalugu (40-50 aastat tagasi). Klaastekstoliiti olen kasutanud üle 35 aasta (kui mälu ei peta).

[tahanteada]

Getinaks või klaastekstoliit - 15-25W kolviga pole mingit vahet. Vahe tekib siis kui kolb on 40W või võimsam, samuti siis kui liialt kaua jootekohta kuumutada.
Ja saab pidevalt veel praegugi vene tehnikat lammutada mis getinaksil asub ning hiljem samadele plaatidele pidevalt mingeid teisi skeeme kokku pannud.

Mis aga kivide mahajootmisesse puutub, siis "nutikad" viilivad endale vasest spetsiaalse "kivijootja" - sama gabariit mis kivi jalgade laius ja kuumutatakse kõik jalad korraga lahti
Aga alati on võimalik osta jootejaam koos vastavate kivide mahajootmisabivahenditega - kui rahakott "vastu peab" 8)

[felch]

Olen täitsa päri arvamusega et (vähemalt osadel tüüpidel) getinaksplaatidel tuli rada maha kergemini kui kork õlupudelilt Klaastekstoliidiga seda üldiselt ei juhtunud...kui just leegiheitjat ei kasuta.

[mouser]

Mis aga kivide mahajootmisesse puutub, siis "nutikad" viilivad endale vasest spetsiaalse "kivijootja" - sama gabariit mis kivi jalgade laius ja kuumutatakse kõik jalad korraga lahti
Aga alati on võimalik osta jootejaam koos vastavate kivide mahajootmisabivahenditega - kui rahakott "vastu peab" 8)

veel 1 lahendus:
soetada endale korralik otsade komplekt.
ligi 10 otsikut erinevate kivide maha jootmiseks.
Neid ei pea tingimata just jootejaamaga koos ostma.. ja ega see jootejaam ka nyyd NII kallis l6bu ei ole.
Elektroonika on piisavalt 't2ppist88" , et korraliku tulemuse nimel tasub ka natuke pappi v2lja k2ia. Kui teha, siis teha korralikult. Saan aru, kui 15a tagasi pidi selleks, et endale midagi ehitada k6igepealt t88riistad ehitama. Praegu tasub IMO omale korralikud t88vahendid muretseda ja siis sujuvat t88d ning korralikku tulemust nautida.

[vtl]

Noh getinaksi alusel materjali rajad kippusid tihti lahti tulema , nii et oli juhtumeid, kus rada hoidis paigal detail kuid see on ju ajalugu (40-50 aastat tagasi). Klaastekstoliiti olen kasutanud üle 35 aasta (kui mälu ei peta).

non näiteks 80-te aastate keskpaiga tehnika (hiljuti üritasin remontida just ühte estonia 09 grammerit) oli enamaltjaolt getinaksi peal tehtud.
40-50 aastat tagasi (50-60.-tel aastatel) oli ju põhiliselt lamptehnika ja rippmontaaz. pappribadel klemmliistud jms. toredad tehnoloogiad.

[vtl]

Getinaks või klaastekstoliit - 15-25W kolviga pole mingit vahet. Vahe tekib siis kui kolb on 40W või võimsam, samuti siis kui liialt kaua jootekohta kuumutada. ..

küsimus pole mitte kolvi "vattides" vaid otsiku temperatuuris.
pealegi, liiga madala temperatuuriga kolb on samuti paha - jootekohal kuumutamiseks tina sulamistemperatuurini läheb rohkem aega, samas raja-plaadi pikem kuumutamine teeb paha.