Väike õpetus: kuidas testida oma jootmisoskust.

[tahanteada]

Kõige ultramoodsamad elektroonikakolvid on kõik 15W "Only" ja mis jootejaamadesse puutub, siis alati peab teadma mis võimsusele või temperatuurile "nupu" keerad. Ja ise kasutan "antud ajahetkel" 25W võimsusega kolbi ja senini kuni otsik "ära kulub". Siis järgmine ost on 15W-ne.

Aga nagu varem "vihjatud" - on kolvi võimsus ja T omavahel seoses. 15W - a130 kraadi, 25W - a150, 40W a200 jne. See on vajalik selleks, et valida sobivat kolbi ja sellele vastava sulamisT-ga tina. Näit. pole mõtet üritada 25W kolviga sulatada tina mille sulamisT on a400 kraadi - elektrikutele ja antennimeestele välitöödeks - kolb peab sel juhul olema 100W.

[mouser]

Kõige ultramoodsamad elektroonikakolvid on kõik 15W "Only"
Aga nagu varem "vihjatud" - on kolvi võimsus ja T omavahel seoses. 15W - a130 kraadi, 25W - a150, 40W a200 jne. See on vajalik selleks, et valida sobivat kolbi ja sellele vastava sulamisT-ga tina. Näit. pole mõtet üritada 25W kolviga sulatada tina mille sulamisT on a400 kraadi - elektrikutele ja antennimeestele välitöödeks - kolb peab sel juhul olema 100W.

kust kohast sa seda temperatuuriinfot v6tad ??
Nagu ma siin ( http://www.tevalo.ee/cgi-bin/YaBB.cgi?boar...866;start=15#15 ) juba kirjutasin loen ma Tevalo weebilehelt jootekolbide temperatuuride kohta kyll hoopis teistsuguseid andmeid v2lja..
ah et ultramoodsad kolvid on 15W only?
usun, et Tevalos myydav jootejaam ( http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi...12.html&lng=est ) peaks vastama sinu "ultramoodsale" kategooriale... samas seal on jootekolvi v6imsuseks suisa 80W !

btw.. antennimeestele v2lit88deks soovitaks hoopis gaaskolbi.

[vtl]

Kõige ultramoodsamad elektroonikakolvid on kõik 15W "Only"

misasi on "ultramoodne elektroonikakolb"?

ja mis jootejaamadesse puutub, siis alati peab teadma mis võimsusele või temperatuurile "nupu" keerad.

jootejaamade kolvid on reeglina 40-80W võimsusega ja
"nupp" ei muuda küttekeha võimsust. otsa temperatuuri reguleeritakse (automaatselt) kütte sisse-väljalülitamisega.

Ja ise kasutan "antud ajahetkel" 25W võimsusega kolbi ja senini kuni otsik "ära kulub". Siis järgmine ost on 15W-ne.

õige, pinnakattega kolviotsik peab vastu aastaid ehk siis "ei kulu" ära.

Aga nagu varem "vihjatud" - on kolvi võimsus ja T omavahel seoses. 15W - a130 kraadi, 25W - a150, 40W a200 jne. See on vajalik selleks, et valida sobivat kolbi ja sellele vastava sulamisT-ga tina. Näit. pole mõtet üritada 25W kolviga sulatada tina mille sulamisT on a400 kraadi - elektrikutele ja antennimeestele välitöödeks - kolb peab sel juhul olema 100W.

tule taevas appi - täna ei ole ju ometigi esimene aprill.
esiteks, kolvi otsa temperatuur sõltub peale küttekeha võimsuse ka kolvi konstruktsioonist - otsa läbimõõdust ja pikkusest (ühesõnaga pindalast), küttekeha isolatsioonist ja muudest teguritest - osa soojust hajub ju paratamatult õhku.
130-200 kraadise kolviga poleks üldiselt midagi peale hakata. elektroonikas kasutatava jootetina sulamistemperatuur on tavaliselt suurusjärgus 180 kraadi kanti ja soovituslik kolvitemperatuur on 310-340 kraadi.

kolbidest veel: liiga väikese võimsusega kolb on tegelikult halb. põhjus on lihtne - suurema jootekoha kuumutamisel langeb kolvi temperatuur kohe liiga madalale ning jõuetu küttekeha "ei jaksa" temperatuuri hoida. tulemus on see, et jootekohta tuleb kaua soojendada, enne, kui see on ühtlaselt kuumenenud ja tulemus võib olla just radade lahtitulek või detailide ja isolatsiooni kahjustamine.
sellepärast ongi jootejaamade kolbide võimsused suuremad, et neil oleks "varu". ülekuumenemise väldib regulaator.

[tahanteada]

Härrad, ajate segi 2 täiesti erinevat kolvitüüpi

1. Madalama T-ga kolvid on mõeldud elektroonikale, näit. mikrodetaile ja väljatransside baasnevaid kive EI TOHI JOOTA kõrgema T-ga kui 120 kraadi!!! Egas asjata ei kasutata pesasid kui vastava T-ga kolbi pole.

Ning tina: igal tinarulli on kirjas tema temperatuur. See T sõltub segu koostisest ning madalamad T-d on a 100 kraadi.
2. Kõrgema T-ga, ehk "ülekuumutatud" kolvid on mõeldud näiteks elektrikutele töövahendiks kellel vaja a 2-4mm läbimõõduga vaskjuhtmeid kokku joota või siis näit. autoelektri töödeks.

Seetõttu ongi vaja kolbi mille tööT on max 140-150 kraadi, autoelektrikuks ei hakka 8) Kuid mikrodetaile, mida joota, tuleb iga päevaga juurde. Kellel jootejaam olemas, see saab kohe "nupust keerata" kas "vajaliku" 160-200 või siis 300-400 kraadi. Minul kahjuks pole :-[

[vtl]

Härrad, ajate segi 2 täiesti erinevat kolvitüüpi

1. Madalama T-ga kolvid on mõeldud elektroonikale, näit. mikrodetaile ja väljatransside baasnevaid kive EI TOHI JOOTA kõrgema T-ga kui 120 kraadi!!! Egas asjata ei kasutata pesasid kui vastava T-ga kolbi pole.

ei jaksa sinuga vaielda. oleks tore, kui sa viitaksid mõnele allikale, mis sinu väiteid kinnitaks.

ps. ma ei ole veel kohanud ühtegi laiatarbe-elektroonikaseadet, mis oleks kokku joodetud tinaga, mida omakorda saaks 120 kraadise kolviga lahti joota.

Ning tina: igal tinarulli on kirjas tema temperatuur. See T sõltub segu koostisest ning madalamad T-d on a 100 kraadi.

jah, nn. woodi sulami temperatuur on isegi alla saja kraadi, aga üldiselt elektroonikas nii madala sulamistemperatuuriga tina ei kasutata just mehhaaniliste omaduste pärast.

[KaruTEC]

Kas sa oled ikka kaine ?
Kas sa oled midagi kuulnud temperatuuri levimisest ? Tina sulamitest ? Üldse elektroonikast ?
Mida sa raiud nagu rauda mingit kuradi 150 kraadi ? Sn62Pb37Ag1 sulab miskise 250 kraadi juures ja see on üks parimaid tinasid mida elektroonikas kasutada. Pliivabad sulamid (paljudes riikides, varsti ka meil, ei tohi enam pliid kasutada) sulavad veel kõrgema tempi juures. Jootmiseks on vaja sulamistemp-ist natuke kõrgemat, et voolavus oleks _optimaalne_.
Ja veel: tinarullil ei ole reeglina peal sulamistemperatuure.

Avalikusta oma allikad või siis lõpetada pada ajamine.

[KaruTEC]

Teatud juhutudel võivad komponendid üle 100 kraadi soojeneda, sinu loogika järgi kukuksid need siis plaadilt maha.

[vtl]

...ise kasutan "antud ajahetkel" 25W võimsusega kolbi ja senini kuni otsik "ära kulub". Siis järgmine ost on 15W-ne.
Aga nagu varem "vihjatud" - on kolvi võimsus ja T omavahel seoses. 15W - a130 kraadi, 25W - a150, 40W a200 jne.

kuule, mul on siin olemas päris täpne termopaariga termomeeter, mõõdame sinu jootekolvi reaalse temperatuuri ära. ???

[urmas78]

Palju aega tagasi kasutasin 65 vatist kolbi, vene oma, ja tegin üpris väikseid jootmisi, seda kõike vene juppidega. Ja kordagi ei ole õnnestunud radasid ära kõrvetada. Seda muidugi nii, et andsin kolvile madalama pinge, ja sellega hoisin ka madalama temperatuuri. Võimsus on maksimum võimsus, mida kolb kannatab, umbes midagi kõlarite võimsusega, kuid ei pea kasutama maksimumi.

Praegused kogemuse ütlevad, et tavaline tina sulamistemp on 175 kraadi, kolb peab ikka 300 kraadi olema, muidu tina ei voola hästi, ja joode tuleb kehva. Ka liiga kuuma kolviga ei voola tina hästi, selle vea teevad paljud algajad.

Ise praegu kasutan 60 vatist jaama, saab teha madalama temperatuuriga väikseid jootmisi, ja ka suuremaid juhtmeid jõuab kokku keevitada, isegi autos juhtmeid tinutades sain hakkama. 100 jalgsega muidugi läheb raskeks, kuid võib siiski õnnestuda.
Kuid üldiselt, inimesed, kuulake mida teised räägivad, ja otsige üles tõde. Võhikutele ei ole vaja näkku öelda, et nad on lollid, see tuleb varem või hiljem isegi välja.

[felch]

...Egas asjata ei kasutata pesasid kui vastava T-ga kolbi pole....

Vat see on mulle küll uudis!

[urmo]

See puhuri variant on minu lemmik samuti, ma kasutan aga aukude tinast vabastamiseks puu tikku (hambaork või midagi ..)

[vtl]

Vat see on mulle küll uudis!

esimestes elektriseadmetes (mõnisada aastat tagasi) ei olevat ka olnud juhtmeid, vaid puust rennides voolas elavhõbe. sellest mõte ka tänapäevastele inseneridele: kui on ikka väga kuumakartlikud detailid, siis tuleb selline ussiaukudega plaat teha, augud elavhõbedat täis valada ja punnid aukudele ette lüüa.

[opipoiss]

Originally posted by tahanteada@Nov 5 2003, 09:22
Härrad, ajate segi 2 täiesti erinevat kolvitüüpi

1. Madalama T-ga kolvid on mõeldud elektroonikale, näit. mikrodetaile ja väljatransside baasnevaid kive EI TOHI JOOTA kõrgema T-ga kui 120 kraadi!!! Egas asjata ei kasutata pesasid kui vastava T-ga kolbi pole.

Ning tina: igal tinarulli on kirjas tema temperatuur. See T sõltub segu koostisest ning madalamad T-d on a 100 kraadi.
2. Kõrgema T-ga, ehk "ülekuumutatud" kolvid on mõeldud näiteks elektrikutele töövahendiks kellel vaja a 2-4mm läbimõõduga vaskjuhtmeid kokku joota või siis näit. autoelektri töödeks.

Seetõttu ongi vaja kolbi mille tööT on max 140-150 kraadi, autoelektrikuks ei hakka 8) Kuid mikrodetaile, mida joota, tuleb iga päevaga juurde. Kellel jootejaam olemas, see saab kohe "nupust keerata" kas "vajaliku" 160-200 või siis 300-400 kraadi. Minul kahjuks pole :-[

IRW.
Vahelduseks oleks mõistlik vaadata üle ka tevalo pealehel paiknevad artiklid.
Arhhivist neil siis:
Õpime jootma
Seal erinevate tinasegude koostised ilusti ära näidatud

[saajatz]

Tina / plii Sulamispunkt
40 / 60 230ºC
50 / 50 214ºC
60 / 40 190ºC
63 / 37 183ºC
95 / 5 224ºC

siin on segude täpsed sulamitemperatuurid, ja arvestada tuleb ka seda et kolb peab igatahes kõrgema T-ga olema kui tina. aga muide, ka mina olen kuulnud madalama T sulavatest tinadest, ei julge küll pead anda et need andmed ka õiged on, sest et pikaajalised kogemused jootmisvallas puuduvad, kuigi esimene "jootmine" sai juba lasteaias teostatud (vt. elektroonika foorumis äpardusi &õnnetusi :lol: )

[ints0000]

Veel tina imejast, mina kasutan sellist,mis on kohe jootekolvi otsas,erineva läbimõõduga otsikud ja kõik saab tehtud,pole veel siiamaani ühtki probleemi tekkinud,pole puhastada ka vaja(sülitab ise tina välja)võimsus 45W.ainuke viga- soeneb natuke kaua.
Need mis kolvist eraldi on küll mõttetud.