Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

CO keevituse ehitamine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    CO keevituse ehitamine

    Tere
    Kuna on oma lolli peaga kokku ostetud mitu CO keevitust, aga asja neist ei ole saanud siiani ühtegi, siis küsiks targematelt nõu.
    1) On olemas üks Ungari võimas akulaadija, mis kannatab pidevat võimsust 150A. Voolu tugevuse reguleerimine käib tal läbi türistoride (T160). Kui hakata aga sellega keevitama, siis täisvõimsusel on võimalik 6mm rauast sekundi paariga auk läbi lõigata-see siis 34 voldi juures. Kui aga keerata potentsiomeetrist pinget maha näiteks 17 voldi peale, mis on auto pleki keevituseks paras, siis hakkab nagu tulistama ja traat ei hakka ühtlaselt jooksma. Kas viga võib olla selles türistoride juhtimise plokis, kuna see ju mõeldud akulaadijaks ikkagi. Räägitakse, et mingitest Bulgaaria akutõstuki laadijatest saab üks ühele keevitust ehitada. Mul see vist küll see pole, kuna see ju Ungari toode. Tegemist siis kahefaasilise trafoga ja all on tal veel ka drosseltrafo.
    2) On olemas üks isetehtud aparaat (mitte minu), mis kõik nagu toimib, aga ainus häda see, et miinimumvool sellel 21 volti ja autoplekile põletab augu sisse. Primaari saab ümber lülitada 3-me asendisse 21-21,5-22V ja sekundaari siis 21 või 27V. Kuidas saaks sellel keevitusel volte vähemaks. Primaarile uute väljavõtete tegemine oleks vist suht jama, aga vist ainuke lahendus.
    Panin siia ka lingi, kust saab pilte antud isendite kohta vaadata.
    http://fotoalbum.ee/photos/meli666
    Kumba keevitust oleks siis lihtsam hakata tegema. Türistoriga oleks hea voolu reguleerida küll, aga on nende baasil üldse ise võimalik keevitust ehitada. Kahtlust tekitab see, et poes on isegi 30k aparaadid veel voolu astmelise reguleerimisega, mitte ei ole türistoride baasil voolu sujuvaks keeramise põhjal. Kas siis türistoridega tuleb halvem keevitus, kui trafo väljavõtete baasil?
    viimati muutis kasutaja meli666; 22 m 2009, 01:44.

    #2
    Vs: CO keevituse ehitamine

    Primaarmähise astmeline reguleerimine paistab olevat parim lahendus keevitustrafode juures. Elektroonilised võrgumähise juhtimised keevituse juures ei anna õiget effekti (va.inverter).On trafo primaar eraldi pakina, siis tuleks samajämedust traati juurde hakata mähkima. Sekundaaris peab olema korralik dioodsild. Iga silladiood koosneb 4-6 dioodist, mis on kinnitatud Al plekist lehtedele paralleelis. Miinus ja pluss eradi. 20-30 A dioodide kasutamine keevituse väljundis annab esiteks parema jahutuse ning nende dioodide avanemiskiirus on parem võrreldes üksikute suurtega.
    Seda on kindlasti kuulda ka keevitamise häälest
    päike, õhk ja ...

    Comment


      #3
      Vs: CO keevituse ehitamine

      Olid kunagi 500 amprised vene keevitused türistorjuhtimisega. Türistoride juhtimine kipub ise liiga keerukaks minema. Kõige levinum on eelpool kirjutajaga nõustudes, primaarmähisega voolu ja pinge muutmine. Samas tahtsin küsida, kas sellel aparaadil, mis tulistab pole traadikiirus liialt suur.

      Comment


        #4
        Vs: CO keevituse ehitamine

        Traadi kiiruses viga ei ole kindlasti. Näiteks kui keerata potekast 20V peale ja hakata keevitama siis testriga mõõtes langeb pinge 6-7V peale ja siis viskab jälle 20 ehk hakkab nagu impulseerima. Samas kui potekast keerata maksimumvõimsus 34 V, siis keevitades pinge ei lange volti ka. Aga siis vist ei ole seda türistori juhtimist ka taga. Aga nii kui, keerata volte väiksemaks, hakkab kohe nagu hakkima. Vend mul ossiga vaatas, et kui on maksimumvõimsus, siis signaal enam vähem sirge, aga kui väiksemaks keerata, siis kohe signaal pehmelt öeldes "karvane".
        viimati muutis kasutaja meli666; 22 m 2009, 10:37.

        Comment


          #5
          Vs: CO keevituse ehitamine

          Eks kui türistorid voolu allapoole reguleerivad käibki see asi hakkimise/äralõikamise kaudu. Seepärast on ka vool karvane, mis keevituse elektrikaare katkema paneb. Selle vastu kasutatakse kolmefaasilisi alaldeid ja drosselit vooluahelas, mis säilitaks aladi väljundis püsivoolu. Mingi drossel oleks hea lahendus, sest stabiliseeriks voolu igas reziimis. Selle ehitamine on aga paras töö. Keevitusel on määrav voolutugevus/stabiilsus. Et elektrikaare U/I karakteristik on kohati negatiivse takistusega, siis peab ahelas olema mingi takistus, mis voolu stabiliseerib. Väikesel alaldil võib selleks olla ka alaldi enda sisetakistus, aga sellest võib väheks jääda, nagu antud juhul: väike vool+ türistorid. Tasuks proovida kasvõi mingit aktiivtakistit (paar meetrit raudtraati). Drossel oleks muidugi parem.

          Comment


            #6
            Vs: CO keevituse ehitamine

            Aga kas see akulaadija albumis 11-nda pildi pealt vaadates, see suure kahesambaga trafo all, see hästi jämeda keerdudega trafo, kas see ei ole siis drossel või?

            Comment


              #7
              Vs: CO keevituse ehitamine

              ma küll ei saa päris täpselt aru, miks peaks akulaadijal drossel sees olema. mõned koguni väidavad, et siinuselise pulsatsiooniga laadimine ongi akule parem
              kui see omatehtud keevitus toimib, siis ilmselt selle modimine on lihtsam. seal mingitel piltidel oli näha, et mingid väljavõtted on millelgi kasutamatta, kui need on trafo küljes, siis sealt saad mingi lisavaliku mänguruumi suurendamiseks ja trafole mõne lisakeeru peale kruttimine pole just kah ilmvõimatu tegevus. sekundaariltki kannataks üks vahepealne väljavõte teha.
              voolu vähendamiseks aitab natuke rohkemate keerdudega drossel. samuti võib pisemate asjade keevitamiseks osta endale nt 5m juhtmega käpa ja kasutada peenemat traati. pikem käpa kaabel ja peenem keevitustraat võimaldavad väiksemat voolu. samuti kannatab ka maandusotsa pikkuse ristlõikega mängida.
              NB V ehk volt on pinge mõõtühik, amper (A) on voolu mõõtmiseks. pinge sul mingit plekki ei lõhu, seda teeb eelkõige vool. väikse vooluallika sisetakistuse juures muidugi kõrgem pinge võimaldab suuremat voolu saada.
              Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

              Comment


                #8
                Vs: CO keevituse ehitamine

                Need kasutamata väljavõtted ongi drosseltrafo omad. Kui see ka veel vahele ühendada, siis keevitusvool igatahes suurenes. Niisiis praegu mul seda vahele ühendatud ei ole.

                Comment


                  #9
                  Vs: CO keevituse ehitamine

                  vool ei suurene, puht füüsikaliselt ei saa seda juhtuda, kuna drosselil on ka mingi takistus. drosseli lisamisel vool tasandub ja muutub ühtlasemaks. seda viimast on vaja korralikuks keevituse jooksmiseks ja sellega saab ühtlase õmbluse. ilma drosselita saad ehk mingit punktimist, aga korralikku õmblust mitte.

                  edit: sul on ülevad suht mõistetamatu piltide rägastik, milles suht keeruline orjenteeruda. pildid võiks järgmine kord teha mingi mõtestatud nurga all ja ka piltidele mingid pealkirjad/kirjeldused lisada. nt akulaadija esipaneelist on tehtud pilt, mis näitab, et seal on mingid kirjad ja see on tehtud suht paksust plekist. mis seal paneelil seisab, seda aga pildilt välja ei ole võimalik lugeda
                  Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                  Comment

                  Working...
                  X