Loogikalülitus termostaatidega

[Sebija]

Vaja sellist värki et kui temperatuur päikesekütte paneelis tõuseb kõrgemale kui boileris, pannakse käima ringluspump.

Peaks olema ju võimalik kuidagi low- tech ära teha, aga mõte ei liigu kuidagi...

Oskab keski aidata?

[felch]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Komparaator ja termotakisti ?

[element]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Vaja sellist värki et kui temperatuur päikesekütte paneelis tõuseb kõrgemale kui boileris, pannakse käima ringluspump.

Peaks olema ju võimalik kuidagi low- tech ära teha, aga mõte ei liigu kuidagi...

Oskab keski aidata?

Tegelt peaks ringlus olema pidev ja loomulik - ilma pumbata.
Hoopistükkis peaks vee tsirkuleerimise seisma panema kui paneelis vesi jahedam kui boileris,
muidu jahutab ka boileris vee maha.

Kui seda värki elektroonikaga lahendada peab olema 2 termoandurit, paneelis ja boileris.
Ringluspumba juhtimise algoritm, kui väheke süveneda probleemi, polegi niisama - korraks nuusata!
Peab ju pidevalt jälgima mõlema anduri muutuvat temperatuuri ja vastavalt sellele ringluspumpa juhtima,
et boilerisse kunagi jahedam vesi ei tuleks, ainult kuumem.

Ei ole endal praegu aega teemasse rohkem süveneda, aga ehk on abi sellest otsingulingist.

[kalvis]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Ma arvan, et raketiteadusega pole ka tegemist.
Vaja on jah mõlemasse 2 termostakistit ja kuna on mõlemad ühte tüüpi siis võrdluselement (komparaator) läheb suht lihtsaks. Üks läheks komparaatori plussi, teine miinusesse. Sellele paneks järgi lihtlabase mõne minuti viitega lüliti, et asjatult sisse välja ei plõksiks.

[pitbull]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Tegelt peaks ringlus olema pidev ja loomulik - ilma pumbata.
Hoopistükkis peaks vee tsirkuleerimise seisma panema kui paneelis vesi jahedam kui boileris,
muidu jahutab ka boileris vee maha.

See päikesekütte paneel on vist ikka katusel? Siis peaks boileri katuseharja alla panema st kõrgemale kui küttepaneel? Talvel on see halb variant.

Endal on plaanis lisaks elektriboilerile panna katusele küttepaneel (lihtsalt torud) ning väike soojustatud paak katuse alla (katuseharja alla), et ka hommikul tuleks soe vesi katuselt. Vesi võiks siis nn loomulikul viisil liikuda.

Seda, kas vesi tuleb boilerist või katuselt tahaks juhtida sarnaselt küttesüsteemis ahju ja akumulatsioonipaagi vahel oleva oleva klapiga. Ma ei tea, kuidas seda klappi nimetatakse - mingi seguklapp vist. Tal on 2 sisendit ja 1 väljund ning saab seada temperatruuri. A'la 40C ja toimiks see siis nii, et kui katuselt tuleb >40C vesi, siis tuleb vesi läbi katusepaneel. Kui paneelis langeb vesi alla 40C, siis klapp lülitab ümber, et vesi tuleks elektriboilerist.

[kalvis]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Täpselt ei saanudki aru mida tahtsid, kuid kui tarbevett päikesega soojendada siis lihtsam meetod oleks et enne elektriboilerit on soojusvahetiga paak (sinule akumulatsioonipaak), mida kütabki päikesepaneel. Kui saad ülespoole päiksepaneeli paigutada piisab loomulikust tsirkulatsioonist, kui mitte siis pead liituma samas teemas komparaatori lahendusega ja panema lisaks tsirkulatsioonipumba.

[pitbull]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Pean silmas ilma soojusvahetita st tarbevesi(soe) tuleks läbi katusel oleva paneeli/paagi.

[kalvis]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Veelgi lihtsam - ühendad soojavee paagi väljundi otse elektriboileri sisendisse

[Sebija]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Vaatasin ka neid komparaatoreid ja termotakisteid aga ei suutnud välja mõelda et milliseid valida. Oskab ehk keegi mõnd skeemi juhatada, kus täpsemad tüübid kirjas on? Ma ise ei oska otsidagi, võhik nagu olen.
Või teeb keegi tellimustööna valmis?

Muidu minu boiler on eraldi spiraaliga just päikesekütte tarvis. Kasuteguri ja süsteemi lihtsuse mõttes oleks soojusvaheti boileri sisendil ilmselt parem, aga mis parata. Isevooluline süsteem paraku ei ole võimalik. Tuleb pumbaga ja survestatud.

[element]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Siin üks ülilihtne 2 termoanduriga ja komparaatoriga pumba juhtimise skeem.

See skeem on selle poolest hea, et termoandurite (SENSOR1, SENSOR2) temperatuure saab VR1 ja VR2 abil paika keerata. Nendele potentsiomeetritele on soovitav temperatuuriskaala, vastavalt asendile, juurde joonistada.
Lihtsamalt vist enam ei saagi, pealegi "puust ja punaseks"!

Pulgad näiteks siit;
LM335Z. LM393. Q1 soovitaks BUK444 ja kindlasti pumba mootori juhtimist releega (diood 1N4007 mähisega paralleeli), näiteks relee 12V ja võimsad kontaktid FRA12-WD. D1 sobib 1N4007. VR1,VR2 võiksid olla need PC16MLK010(tegelikult kui korralikku temperatuuriskaalat teha, peaks selle 10k takistuse kolmeks osaks jagama nii, et potentsiomeeter kataks ära ainult täpselt vajaliku temperatuurivahemiku).

Toide peab olema kindlasti stabiliseeritud, 7812. Stabiliseeritud toiteallikas. Releele võib anda stabiliseerimata pinge.


Veel infot samal teemal; 1 > skeem.

[Sebija]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Suurim tänu!

Selle skeemi abil saan vist isegi mina asja ehitatud.

Aga keegi võiks äriideena selliste tükkide tegemise päevakorda võtta, turg on tõusev. Valmiskomplektid on päris kallid, nt. http://greenlust.ee/hinnad.html?page...&category_id=3 ja selle mitmed lisavõimalused saab edukalt lihtsate bimetalltermostaatidega lahendada.

[joobel]

Vs: Loogikalülitus termostaatidega

Pole ta midagi nii kallis. Mina soetasin Niebe Biawari oma eelmisel aastal kallimalt. See ei ole lihtsalt komparaatoriga termostaat, vaid Atmega prosega kontroller, mis tegeleb temperatuuri juhtimisega mitte lihtsalt niisama. Kümmekond erinevat parameetrit on vajalikud päikesekütte juhtimiseks tegelikult. Selliseid skeeme otsisin eelmisel aastal, aga loobusin, kuna kodustes tingimustes leiutamine võtab tohutu aja. Ja tulemus poleks ka olnud see, mida vajasin. Aga kui on viitsimist ja palju aega, siis lase käia. Eelnevalt aga soovitaksin tutvuda mõne töötava päikesekütte juhtautomaatikaga .