Söeharjad?

[meli666]

Tere.
Kas keegi oskab öelda, kus Tartu kandis on võimalik osta söeharju. Vaja oleks neid 10mm*6,5mm mõõtudega ja ehituselt peaksid nad olema sellised niiöelda kiirvahetatavat tüüpi, nagu on näiteks Makita profi akutrellidel, ehk siis keerad kruvikeerajaga kapsli maha ja paned uue sisse. Olen juba siit sealt küsinud, aga nii suuri ei taha kuskil olla.

[reuter]

Vs: Söeharjad?

kombineerid ise. nt saaksid võtta mõne (vene) sõiduki starteriharjad ja siis need väiksemaks viilida. ma tegin kunagi ühele pesumasinale niimoodi GAZ53 starteri omadest. vististi käivad siiani.
sellisele siis topid kaela selle vedru ja joodad suka otsa selle originaalplaadi

[arvo]

Vs: Söeharjad?

Tartus rongijaama juures Rebir tööriistade pood. Seal suht huvitavaid mõõte leida.

[meli666]

Vs: Söeharjad?

Küsiks veel sellist asja, et müüakse sellist vasevärvi harjasid, mitte nagu vene omad mustad. Kummad need niiöelda tugevamad on? Kuskilt lugesin, et vene tehnikal neid vasevärvi kasutada ei tohiks, kuna need kulutavad ruttu kollektori läbi. On kellgil kogemusi?

[meli666]

Vs: Söeharjad?

Rebiris jah on saada küll selliseid harju, mis on mõõtudega 10mm*6,0mm-eks see pool milli tuleb plekiga kuidagi ära siluda, aga põhiprobleemiks on see, et harjadest väljuv vaskjuhe on seal müüdavatel küljepeal, aga mul on vaja, et oleks täpselt keskel. Harjale saaks uue augu ilusti puurida, aga kuidas see vaskjuhe sinna kinnitada uuesti? Vaatasin tehases ikka nii kõvasti pandud, et ikka on. Kas need on sinna sisse kuidagi pressitud või on mingi spets voolujuhtiva liimiga pandud?

[reuter]

Vs: Söeharjad?

juhtmed on pandud sinna sisse harja valmistamise faasis ja seda ümber tõsta pole eriti mõtet. osta hari, millel juhe on taga, mitte küljel. harja mõõtuviilimine on oluliselt lihtsam, kui selle juhtmemajanduse ümber tõstmine

[fomoco]

Vs: Söeharjad?

Kas vahelduvvoolu ja alalisvoolu mootoritel on harja koostis erinev?
Kas võib võtta suvalise elektridrelli harja ja selle 12v mootorile istutada?

[erku]

Vs: Söeharjad?

Eks koostis üldse ole laias plaanis piskujagu erinev küll, aga see ei tähenda veel et panna ei saa. Kui jutt käib siis söeharjast, mitte tollest vaseharjast.
Enamusjaolt on söed kõik sellised pehmed, aga on ka erandeid nagu saksas tehtud väikeste käsitööriistade mootorid, millel sees suht kalgid ja kõvad söepulgad.
See materjal on vist kinni pinges, voolus ja kollektoris ning pööretes. Aga arvan et kõige rohkem on see kinni tootjas ja harja maksumuses.
Näiteks relakale ostsin 2 korda harjad ja esimine ost läks täitsa puusse, teine seevastu kestab tänini.
Korduvalt on näiteks saadud toppida vene genekate odavaid pulkharju kõiksugu auto kojameeste ja ventilaatorite mootoritesse ning edukalt.
Originaalharjad; noh eks see ole see koht kus: "oleks originaalosad vähegi väärt olnud, poleks s** vaja ju vahetadagi"

[rainadov]

Vs: Söeharjad?

Üldiselt on kogemus, et pehme sööb kõva. See kogemus on ka harjadega. Pehme süsi hakkab lamelle sööma. Leidma pead kompromissi. See rohkem katsetuste-eksituste küsimus. Harjade mõõtu ajamist pead korralikult tegema, s.o. kõik küljed peavad ilusti rööbiti olema. Muidu võib hari oma pesas kinni kiiluda. See juhtub ka siis kui käik on pesas(hoidikus) liigselt vaba (loksub)!

[murphy]

Vs: Söeharjad?

Need vasksed harjad on vase ja grafiidi segu. Kannatavad suuremat voolu aga praktikaslisaks ei kannata väga suuri pöördeid ja kollektor kulub veidi kiiremini. Kasutatakse põhiliselt alalisvoolu mootorites aga ka suuremad ketaslõikurid, starterid jms.

[onujüri]

Vs: Söeharjad?

Kui suured on suured pöörded? Lõikuri ketas teeb üle 10000 p/min, kusjuures on seal veel reduktor vahel, mis mootori pöördeid maha võtab, seega pakuks, et 20000 - 30000 p/min vabalt. Mu arust on needki suured küllalt. Starteris sama lugu, planetaarreduktori ülekandearv on kümme, siis on pöörded samas vahemikus. Harjad kestavad starteri korral aastaid, ka kümneid, eeldusel, et mootor hästi käivitub.