Küsimused/Vastused

[qwerty]

Paljudes foorumites on "küsimused/vastused" teema kus saab ühes teemas jooksvalt küsida selle kohta mis iganes parasjagu aju vaevab. Võiks ka siin foorumis selline teema olla, kuna iga küsimus pole omaette teemat alati väärt.

Endal tekkis selline küsimus, et miks vahelduvvoolu sageduseks on meil valitud 50Hz? Mis mitte näit 500Hz? 500Hz puhul oleksid trafod hulgi maad väiksemad sama võimsse juures ning elu hulga ilusam

[Shele]

Vs: Küsimused/Vastused

Kaod oleksid ülekandel kordades suuremad, asünkroonmootoreid madalamatele kiirustele
on raske konstrueerida: terasekaod tõusevad (trafod, mootorid ), .... . Kunagi ole Venemaa sügavustes erektriraudtee sagedus 16 Hz. Kas veel, ei tea.

[kalvis]

Vs: Küsimused/Vastused

50 Hz on ajalooline tagapõhi. Nimelt alguses oli euroopa juhtival kohal elektri avastamisega ja kui hakati esimesi elektrijaamu ehitama siis oli auru kolbmootorite ja esimeste kehvade turbiinide pöörlemissagedus max 3000 pööret. Pooluspaaridega tuligi 50 Hz.
Kui edison hakkas ameerikamaal esimest elektrijaama käitama siis oli auruturbiinide pöörete arv kasvanud juba 3600-ni ning nii tuligi 60 Hz.

60 Hz on mitmeid eeliseid, kuid ka mõned puudused. Peamiselt on 2 suurt eelist - suurematel pööretel on auruturbiini kasutegur parem. Teine eelis on, et suurematel sagedustel on trafode ja elektrimootorite (generaatorite) mõõtmed väiksemad.
1 puudus on kah, tavaliselt kasvab sageduse tõustes kaod, kuid 50 ja 60 Hz vahet pole.

On tehtud uurimus, et täna oleks mõistlik sagedus ülekande jaoks 100 Hz. Üle selle kasvab kadude osa liiga kiiresti. Kahjuks ei 50 ega 60 Hz liine ei saa otse viia uuele 100 Hz sagedusele, vaid tuleks 100% kogu tehnika välja vahetada ja see maksab palju.

Täna on juba alanud esimesed katseprojektid hoopis kolmandal alal - see on alalisvoolu kõrgepingeliinid. Nimelt on alalisvoolul kaod veelgi väiksemad kui vahelduvvoolul, samuti ei ole vaja kondensaatorpatareisi või reaktoreid reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks.
Tegelikult saab üsna väikese harmooniliste teguriga muundada alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi ja kaod muundamisel on mõistlikud. Kahjuks on veel väga kallid kõrgepinge transistoride-türistoride hind, jämedalt eesti soome vahelisel lingil maksid muundajad 2/3 ja liin vaid 1/3 hinnast. Kuid kõrgepinge pooljuhttehnika hind kukub kolinaga ja kiiresti.

Väidetavalt hiinlased on hakanud tegema ka väiksema võimsusega keskpinge alalisliine, kus siis liin on alaliskõrgepingel ja väljund tehakse x kW 0,4 otse pooljuhtidega üle trafo. vähemalt olevat nad näitusel midagi sellist demonud.
Muidu katselisi alaliskõrgepinge liine on rootsiski midagi ehitatud.

Ise arvan, et tulevik on kindlalt liikumas alalispinge suunas, sest juba täna on 230 V otse 12 V teha odavam ilma trafota pooljuhtidega, suurematel võimsustel on siiski trafol veel eelis. Ja täitsa võimalik, et kodustepslis on tulevikus 230 V alalist. Valgustuse, kütte, telekad ja osa mootoreid saaks kohe üle viia ilma probleemideta, kättevõtmise asi.

[KaruTEC]

Vs: Küsimused/Vastused

Alalispinge ülekandeliinid on AMMU OLEMAS ja kasutusel, ära loe 50ndate kirjandust

[radiotehnika35]

Vs: Küsimused/Vastused

Alalispinge ülekandeliinid on AMMU OLEMAS ja kasutusel, ära loe 50ndate kirjandust

Kas mitte juba enne 50.-d ei kasutatud DC, seega see kirjandus peaks olema veel vanem .

See rootsi "katsepolügoni " liin oli juba väga kaua aega tagasi olemas, alguses kasutati selles 3faasilist AC elektrit, hiljem siis DC. Iseasi kui edukaks katsetuseks saab lugeda mõnekümnekilomeetrist liini ?
Euroopas mujalgi, juba 70-tel. oli katsetamist päris kõrgepingelise HVDC-ga.

[erxxx]

Vs: Küsimused/Vastused

Estlink on kah alalisvoolul .http://www.nordicenergylink.com/index.php?id=7

[Elektrik]

Vs: Küsimused/Vastused

Samas küsiks, miks 220 või 230V on võetud tarbijate toitmiseks Eestis?
Miks mitte 200 või 150.

Kunagi oli 127V ka, aga see kadus?
Oli selles midagi halba? Standardi pärast? Et kõik seadmed oleksid 220V pinge jaoks?
Aga miks see 220V parem on kui 127V?

[A.R.]

Vs: Küsimused/Vastused

Samas küsiks, miks 220
Kunagi oli 127V ka, aga see kadus?
Aga miks see 220V parem on kui 127V?

Need arvud pole päris juhuslikut "võetud".

On kasutusel selline asi nagu kolmefaasiline võrk.
Ja seal on asi nii, et faasipinge keskpunkti suhtes ja
faaside vaheline pinge on suhtes ruutjuur 3.
127 * 1,7 =220 220 * 1,7 =380.

Sealt siis need pinged läksid samm sammult.
Mida kõrgem pinge seda väiksem vool ja väiksemad kaod.

Vene sõjaväes oli laialt kasutusel 400 Hz seadmed.
Nad olid hulga väiksemad aga nende "raud" pidi olema hulga õhem ja kvaliteetsem.
Ju majandsarvutused määrasid, mis sagedust valida.

Kui praegu on lihtne vahelduvast alalist ja alalisest vahelduvat saada siis
isegi 50 aastat tagasi oli diood väga tõsine probleem. Olid sellised suured seleenkettad,
natuke rohkem pinget-voolu ja levis selline vastik seleenihais.

Aga tehnikamõtted on meil sealtajast pärit.
Homme hakkame muutma

[reuter]

Vs: Küsimused/Vastused

mei 50Hz on väidetavalt metermõõdustikust pärit. hea näide, kuidas ka varem asjatundmatud inimesed määrasid asju, millest neil aimu ei olnud.
60Hz jänkistanis peaks põhinema Tesla arvutustel, kusjuures isegi kaod olevat ülekandel väiksemad, kui 50Hz puhul. trafod, väiksemad, mootorid kiiremad.

esimesed elektrivõrgud olidki suurelt jaolt alalispinge võrgud. liinide pikkused väiksed ja pingete muundamist ei toimunud. võrkude laienemisega tekkis vajadus kadude vähendamiseks pingeid tõsta ja see suretas alalispinge liinid välja.

400Hz on laialdaselt kasutuses tänapäevalgi lennunduses, laevanduses ja vb ka rongidel. lühikestel vahemaadel pole see kadu eriti suur, aga seadmed on samal võimsusel oluliselt väiksemad ja mootorite saavutatavad pöörded kordades kõrgemad. 50Hz on 50 täisperioodi sekundis, mis tähendab, et 50 pööret sekundis on sünkroon/asünkroonmootorite maksimaalne pöörlemissagedus. lihtne matemaatika annab sellest 3000 pööret minutis, USAs 3600 ja 400Hz puhul 24 000. mootori ehitusega on lihtne pöördeid mingi arv korda alla jagada, paraku sageduspiirist ülespoole tõsta ei saa. muidugi on võimalik kasutada peavoolumootoreid, aga need on oluliselt kallimad, nõuavad hooldust ja üldse kipuvad antud teemast välja.

[Shele]

Vs: Küsimused/Vastused

Kõik eelnev peab paika, aga arvan, et 127V faasis (oli viimati veel Leningradis mõnes linnaosas) kukutas kasvav koormus: kodumasinate hulga kasv. Suurema voolu jaoks oli vaja paksemat juhet, aga metall maksis. Ka täiustusid aastatega isolatsioonimaterjalid: seega võis pinget tõsta. 1950. aastatel olid pudeneva kummi ja õlipaberiga isoleeritud kaablid/juhtmed, nüüd, näete ise.
Laias kasutuses elektrivõrk peab aga olema suht lollikindel: ilmselt see 400V faaside vahel (230 > 0-f) on kompromiss ohutuse ja ökonoomsuse koha pealt. Praegused isolatsioonimaterjalid kannataks kindlasti enam, aga kodaniku kere vist mitte.
Ka on seoses AC-DC-AC muundamine muutunud odavaks, lausa igapäevaseks.
Ehk seepärast on see sageduse tõstmine ka unustatud: nagu korduvalt kirjeldatud: kaod ülekandel,metallis, häirete kiirgumine,.... .