Kuidas saada täpset etalonpinget

[cyrix]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Karutec - kõik mis Sa räägid on õige, ainult - teemaalgataja on hobielektroonik ja pealegi veel algaja. Sina aga promod tööstusesse kõlbavaid lahendusi. Sämplimine ja instrumentation amp on toredad asjad, aga kodusesse lahendusse kõlbab opvõim, pealegi korralikum, nagu 340 päris hästi.

Lihtsalt - nõuannete andmisel peab natuke arvestama, kas nõusaajal neist väga midagi kasu ka on, kas on piisavalt teadmisi ja vahendeid et neid kasutada.

[KaruTEC]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Ma pidasin silmas seda, et on kaks varianti - kas ei pane üldse opampi või paned inst. ampi. Hobiprojektil võib lihtsalt pingejagurit kasutada.

[cyrix]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Ma tunnistan, et neist asjadest ma tean vähem, aga julgen eriarvamusele jääda sest:

a) Võtame näiteks sellesama OPA340, mida olen ise kasutanud, datasheedi järgi: offset pinge - tüüpiline 120 mikrovolti, temperatuuritegur 2,5 mikrovolti kraadi kohta. PIC-i sisemise AD lahutus - kirjeldatud tingimustel 4 mV, aga ma natuke kahtlen et see on saavutatav.
b) Võimalus üheainsa projekti mudeli korral kirjutada kood vastavalt, et offset mõõdetakse ära ja lahutatakse maha. Ma tean, et see pole absoluutne, aga abiks ikka.
c) Datasheedis tootja (Texas inst.) ise kirjutab, et nimetatud opvõim on ideaalne AD juhtimiseks. Mingil määral ehk populism, aga datasheedis on kasutatud isegi 12 bit AD
d) Kui teha määramatuste analüüs projektile, siis ma usun (ei ole minu projekt, ei tea speci täpselt, seega kindel ei ole), et offset ja drift ei ole esikohal. Võibolla ei ole hea toon nii teha, aga konkreetses rakenduses võib.
e) Kui alternatiivina opvõim ära jätta on tulemus veel hullem - AD ei talu kõrgeoomilist sisendit ja pinge mõõtmisel peab olema kõrgeoomiline sisend, enamasti. Lihtsalt pingejagurist ei piisa.

Mitte midagi isklikku, puhtalt tehniline.

[andreie]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Nihkepinge ees on operatsioonivõimendi ja aparatuurvõimendi võrdsed, seega, eelist pole.

KaruTEC, äkki räägime erinevatest asjadest - kas pidasid silmas chopper-operatsioonivõimendit, näiteks LTC2050 nihkepinge on garanteeritult alla 3 mikrovoldi.

[murphy]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Miks leiutada jalgratast, enamus tänapäeva ADC-d juba bufferdatud, pooltel isegi ref. bufferdatud seega pole maagiat.Endal yks kooslus,
Ref=LT1461
ADC=LTC2493
DAC=LTC2607
OPAMP=LTC2052
Töötab hästi.
Tuleb kasutada tänapäeva juppe mitte sajand vanu asju, odavam tuleb ka.
Sajandi vanustest kividest näiteid siis ADS1211,ADS7844 (kasutanud kunagi ja ei olnud hea).
Väikeste prosede puhul kui pole vaja kiiret reageerimis aega võib läbe IIR filtri lasta, see võtab vähem resurssi kui FIR ja sarnaste samplede otsimine.
http://www.mikroe.com/en/books/digital-filter-design/ sealt saab vähe infot.
Üldiselt kasulik asi, palju plaadi pinda hoiab kokku tehes filtri softis.Lisaks filtri parameetreid saab krudida hoopealt. Tundub algul keeruline aga tegelikkuses pole.

Opa340 on kh hea asi aga kahjuks hakkab vananema, sama hinnaga paremaid juppe saada, ise enam ei kastua. Analoog juppide kohapealt tasub just lineari vaadata. Mingil põjusel teiste tootjate sama hinnaklass on crap, vähemalt nii praktika näidanud, BB muidugi natuke parem aga on ka seal musti lambaid. Ja mitte ainult parameetrite vaid ka ESD ja temp taluvuse pärast.Mu crap veendumus pärineb sampletelt seega kui nad saabavad samplena crapi siis vaevalt et õiget juppi ostan. Linear teeb enamus asju väikses pakendis seega fotomeetodil PCB või tellida PCB kuskilt. Pealegi väiksem ei tee paha kunagi, vähem mürasid tuleb signaali, mu veenudmuse kohapealt ideaalne board on kus radasid polegi otseselt näha sest plaat mõlevalt poolt juppide all kinni. Kahjuks aga plaat 2x väiksemaks siis suureneb disaini aeg ruudus, lisaks tekitab probleeme vahel radade vähenenud mahtuvus ja induktiivsus mis suurendab piike seega toitekonded peavad hästi planeeritud olema.

[KaruTEC]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Mnjah, ma pingutasin veidi üle. Minu viimane kogemus oli üks DC arvesti ja seal, kui arvutasin täpsusi, ei vedanud ilma inst. ampita üldse välja. Aga seal oli ka dif. sisend.
Praegune rakendus ei ole tõesti see "case" nii et tavaline opakas kõlbaba küll. Kuid kui on vaja mõõta mingit shunti või võimendus on suur jne jne siis tavaline opakas jääb nõrgaks.

[surfer]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Tänud kõigile vastajatele, väga palju kasulikku informatsiooni!
Kas keegi seletaks kuidas näiteks seda sama opa340 PICiga ühendada. Ma saan aru, et +in klemmile tuleb siis pingejagurist sisend pinge. Sellel on veel V- pin, kas see tähendab, et ta tahab veel negatiivset toidet saada?

Ja veel, kas on võimalik(opakaga või ilma) teisendada sisend pinge, 25-6V, =>4,1-0V. Nii, et 6V aku pinge korral oleks PIC-il sisendis 0V? Sest kui jääb mingi offset pinge sisse siis lähevad ju kõik alumised bitid raisku!

[cyrix]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Hari ennast natuke: http://focus.ti.com/lit/an/slod006b/slod006b.pdf - peris hea revjuu opvõimendite kohapealt.

Lühidalt kokku võttes - +in ja -in on sisendid, mitte toide, toide tuleb mikroskeemile veel eraldi peale anda. Üleüldiselt, jah, opvõimud tahavad saada kahepolaarset toidet, aga OPA340 on erandlik ja töötab ka ühepolaarsega.

Sisenditega on nii, et nagu Wikipediast lugeda võisid - seal oli igas lülituses 2 takistit (mitteinverteeriva puhvri korral üks), mille järgi sai leida võimendusteguri. Positiivsesse sisendisse antud pinge ilmub väljundisse sama polaarsusega (sisendi suhtes), korrutatuna võimendusteguriga. Negatiivsesse sisendisse antud pinge ilmub väljundisse vastandpolaarsusega sisendi suhtes, korrutatuna võimendusteguriga. Kui mõlemasse sisendisse pinge anda ilmub väljundisse nende vahe korrutatuna võimendusteguriga.

Seega, näiteks, kui tahad teha puhvrit võimendusega 1, mitteinverteeriv -

a) annad mikroskeemile peale toite, toitejalgadele
b) ühendad omavahel kokku miinussisendi ja väljundi, sealt nt 10 k takisti maha
c) mõõdetava pinge annad plusssisendisse, kust läheb veel nt 100k takisti maha (seda Wiki skeemidel ei ole).
d) AD-sisendisse annad pinge opaka väljundist läbi nt 100 oomise taki.

Saad võimendi pingevõimendusega 1 (väljundsignaal järgib täpselt sisendsignaali kuju), sisendtakistusega 100 k ja väljundtakistusega 100 oomi.

Kui nii tõsise projekti juba ette võtsid võiks ise ka viitsida asja kohta natuke lugeda ja uurida. Wikis on natuke, selles Mancini revjuus on aga pea kõik kirjas mida üldse opvõimenditest võib teada, ca 500 lk.

[andreie]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Muide, tänapäeval on ka diferentsiaalsisenditega ADC-sid ja nende kasutamine on reeglina otstarbekam aparatuurvõimendist, kuna on odavamad ja analoogosa tuleb väiksem. Omapärase kiuksuna on paljudel neist ka referentssisend diferentsiaalne.

[mudasiil]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

natuke teemasse
http://www.amplifier.cd/Technische_B..._build_up.html

[surfer]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Mida võiks aga arvata OP võimendist, mis PICi sees on? Nt 16f785. Manualis nagu peale töö pinge midagi konkreetselt toodud pole.
Kui see on enam vähem võrdväärne eelpool tooduga tuleks projekt(id) ju palju odavamad!

[ahelet]

Vs: Kuidas saada täpset etalonpinget

Teed pic-le eraldi toite stabika LM 318 pealt, see siis reguleeritav tigu trimmeriga, ülejäänud asju toidad 5v kolme jalaga tavalise stabikaga.