n-p-n yhise emitteriga lylituses transi...

[konn]

...t66punkti fikseerimine baasi vooluga

kas keegi palun saaks mulle sirgeldada selle skeemi? mul on juhe koos :

[contramortem]

oot oot oot... mida sa nüüd tahtsid... tööpunkt pannakse paika kahe takistiga (võib ka ühe), ehk n-p-n transistori puhul antakse baasile positiivne eelpinge... aga ilma tunnusjoonteta ei saa sa ju midagi teha?
Takistid ühendatakse järgmiselt, üks mätta ja baasi vahele, teine plussi ja baasi vahele, kui kasutada vaid ühte takistit, siis plussi ja baasi vahele

[digital]

Vaatame lihtsat npn üe lülitust. Meil on trans, emitter maas, kollektor läbi koormuse (mingi takk näiteks) toites. Kui me nüüd hakkame talle vahelduvsignaali peale andma baasile, siis oleks jama, sest trans võimendaks ainult selle pos. poolperioodid. Vaatleme b-e siiret kui dioodi näiteks. Transi tööpõhimõte on selline, et kui sealt b-e dioodist hakkab voolu läbi kütma, siis trans ka ise avab kollektorist emitrisse oma värava ja laseb sealt rohkem voolu läbi, täpselt beeta (h21e, vooluvõimendustegur) korda rohkem. Loomulikult hakkab sealt dioodist ainult õiget pidi vool minema, teist pidi ei juhtu midagi. Ja seega negatiivseid voole ei võimendata. Kuigi oleks vaja, pool audiosignaalist on negatiivne.
Nüüd me teeme sellise kavala asja, et viime pingenivoo teise kohta. Me teeme transi eelvooluga poollahti. Siis kui me talle vahelduvat peale kütame, läheks ta rohkem lahti ja negatiivsega vähem lahti. Seega me paneme baasist mingi voolu läbi käima. Lihtsaima arvutuse järgi võiks teha nii:
Meil on toitepinge U. pool sellest jätame transile, pool takile. Seega vool on I=U/R. Vool baasis peab olema b korda väiksem, seega Ib=U/(R*B). Baas on nagu diood, seega peaaegu lühis. Kogu see Ib vool tuleb takist, mille me ühendame toite ja baasi vahele, tema pinge on U ja vool Ib, seega saame Rb=U/I=(U*R*B)/U=R*b ehk koormus takk korda beeta. Tegelikkuses on see muidugi natu keerulisem, tuleb arvestada veel transi baasisiirde pingelangu 0.7V ja muud sellist. Aga ligikaudse väärtuse saad kätte, paned natu suurema poteka skeemi, tester külge ja keerad paika, pool pinget transile, pool koormusele.
Ja nüüd muidugi selline küsimus... Et kui me sisendisse mingi pinge paneme.. Et siis nagu hakkaks see baasi eelvool lippama ka teisele poole minema. Õige, selleks tuleb panna kondekas vahele, see laadub selle pisikese baasipingeni ära ja alalisvool läheb ainult baasi. Lisaks sellele läheb üle konde veel meie sisend.
Ja kui me tahame välja ka vahelduvat? Siis on natu jamam. Üks võimalus oleks panna koormuseks trafo ja siis trafo teisest mähisest välja võtta. Kui aga meie koormus on väike ja me võime lubada energiakadu skeemis, siis võib panna skeemi otse koormuseks mingi väiksema taki, kus siis koguaeg too pool pinget tööd kütab teha ja siis võtta üle kondeka välja transi ja tolle taki vahepäält üks ots. Ja muidugi ei tohi seal liiga palju koormata, muidu kisub tolle tööpunkti liiga serva ja hakkab jälle üht poolperioodi lõikama ära.
Üks tähelepanek veel. Kui sisendis pinge tõuseb, siis väljundis langeb jne. Helisüsteemides see meid ei huvita enamus juhtudel aga kui vaja peaks olema samas faasis pinget, siis panema aga kaks sellist transsi järjest ja töötab küll, lisaks võimendus tõuseb b1*b2-ni (korda!)

[martinj]

To: digital
ôige jutt
lisaks omalt poolt seda, et sellist ühendusviisi praktikas kasutatakse vähe (hiina sangad ehk välja arvatud ;D) sest kollektorvool sôltub väga tugevalt temperatuurist. Selle môju vähendamiseks pannakse emitterahelasse järjestikku kah üks takk, mis sillatakse siis kondekaga ja baasile organiseeritakse püsiv alalispinge. Siis kui mingil pôhjusel peaks kollektorvool suurenema, väheneb pinge emitteril ja kuna baasipinge on emitteri omast 0.7V kõrgem (ikka npn trans) siis väheneb ka pinge baasil, mis omakorda sunnib kollektorvoolu vähenema. Positiivse omadusena võib veel õelda, et siis sisendtakistus suureneb, mille väiksus on bipolaartransistorvõimendite üks häda

Teine (lihtsam meetod termostabiliseerimiseks on ühendada baasi voolutakisti mitte toitesse vaid kollektori külge. Siis samamoodi kollektorvoolu suurenemine põhjustab pinge languse ja baasivoolu vähenemise,Kuid selles skeemis väheneb kollektorvool ka kasuliku signaali korral (võimendus väheneb) ja ka sisetakistus väheneb selle skeemi korral.

Kui täpsemaid arvutusvalemeid vaja on otsi Abo raadiolülitustest)

[konn]

umm? no ma tean seda et sisendisse pannakse pingejagur, m'kay, ja seda nimetatakse t66punkti fixeerimisex baasi pingega. stabiliseerimiseks pannaxe veel ntx termistor alumise taki asemele v6i siis emitterisse RC.

ma nyyd ei tea kas lihtsalt mina ei oska seda teie tekstidest v2lja lugeda v6i mis, aga endiselt on mul kysimus et mida siis nimetatakse t66punkti fikseerimiseks baasi vooluga. don't blame me kui see lollisti k6lab, ma ka ei tea mis jama see on. see pinge ju ongi see mis seda voolu seal tekitab ja yhtlasi m22rab kui suur see on. no mis teha, koolis kysitakse sellist asja..
:

ehk siis nagu terminoloogia kysimus v6i mis? igatahes need pidavat ikka nagu 2 eri alustel t66taval lylitust olema

[contramortem]

Joonis http://zone.ee/contramortem/toopunkt.jpg
Eks ma proovin siis asja tunnusjoonte abil selgitada (ÜE lülitus, väljundtunnusjooned)... ei viitsinud ühtegi tarka raamatut ette võtta... nii et panen peast ja loodan et ei aja pada... mõni targem võiks ju asja üle vaadata  ;D :P
Niisiis tahame saada kollektorivoolu Ic min... Ic max, kahe oranzi punkti vaheline ala... töötame hallis alas, Ice max võrdub valitud toitepingega... (suletud olukorras on transistori kollektori ja emmitteri vaheline takistus väga suur, tuhandeid kordi suurem kollektorkoormusest ja kogu pinge langeb transistorile). Et saaksime töötada hallis alas, ja signaalipinge omab ka negatiivset perioodi, siis peame valima tööpunkti ala keskele (pinge kollektorkoormusel on umbes pool toitepingest ja pool jääb transistorile Uce), selleks peame tekitama signaalita olukorras baasivoolu, selle saame andes baasile eelpinge (pinge suurus leitakse sisenddunnusjoonelt)... antud joonisel valime baasivooluks 2mA... tööolukorras muutub baasivool Ib min... Ib max (tähistatud mustade punktidega) joonise järgi siis kuskil 0,5...5 mA ja tööolukorras liigub tööpunkt mööda lillat sirget... oletame et vooluvõimendustegur B=100, siis kollektorivoolu muutus on 50...500mA ja pinge kollektorkoormusel saame ilusti leida ohmi seaduse abil Ukk=Rkk*Ic, antud joonise kohaselt siis vahemikus 0,05Rkk...0,5Rkk kui me ei annaks baasile eelpinget, oleks baasivool O ja tööpunkt oleks rohelisega märgitud kohas... ja nagu juba tead antakse eelpinge takistite abil... loodan et jutt oli ikka arusaadav... joonis on tehtud umbes peast, kas ka reaalselt selline transistor eksisteerib, ei tea :P

[digital]

Paistab õige, contramortem.

Kõige lihtsamalt öeldes... Baasivooluga viiakse transistor mingisse töörezhiimi. Transistor ei võimenda täitesti lineaarselt alguses, st alguses kuni baasipinge kasvab algvooluni ei toimu midagi. Et kasutada transi graafikult seda kõige sirgemat osa (keskel), siis liigutame tööpunkti baasi omalt poolt täiendava voolu lisamisega edasi sinna paremasse alasse.

[konn]

heh vastan nyyd l6puks ise
te seletasite kyll v2ga 6igesti ja ilusti seda v6imendireziimi t66p6him6tet, aga seda tean ma nagunii
kysimus oli lihtsalt selles mida milleks nimetatakse, ja eks see ole vaieldav, suhteline ja ebaoluline ka teatud m22ral. v6imalik ka et ma ei osanud seda ka ridade vahelt v2lja lugeda. aga vastus on siis pildil

[felch]

Viimase skeemi järgi ma küll võimendusastet ei ehitaks - väga ebastabiilne (nagu ka eespool seletati). Pigem tuleks panna tak baasi ja kollektori vahele ja seda skeemi võiks ka kutstuda stab. baasivoolu järgi.