laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

[raivo]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Ma otsin teoreetilist põhjendust tuvastatud nähtusele, mis seisneb selles, et laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis annab kõrgema dielektrilise läbitavuse kui sama koguse laengukandjate ebaühtlane jaotumus samas maatriksis.


Lugupidamisega,

Maiu

miks Sa kohe nii lihtsalt küsimust ei tõstatanud ?
tegelt ma utreeriks asja veelgi:
jagame maatriksi hulgaks õhukesteks lehekesteks mis on tegelikult kondensaatorid. et asi oleks lihtne "puust ja punane" siis esialgu ntx neljaks. ise võid arvu pärast suurendada palju tahad ja mängida ka teistsuguse eksponentjadaga.
ühtlaselt jaotunud dielektriku puhul on neil kõigil mahtuvus võrdne ja summaarne mahtuvus 1/4 ühe mahtuvusest.
eksponentsiaalselt jaotunud lisandiga maatriksi puhul kasutan lihtsuse nimel kahe astmeid : 1, 2,4,8
järjestikuste kondensatorite mahtuvus on C = 1/ ( 1/C1 + 1/C2)
kui teed tehet 4 korda saad teada et 1, 2,4,8 kondekate järjestikune mahtuvus on 0,53333 . ehk keegi kontrollib üle.
sama koguse "dielektrilise massi" ühtlasel jaotumisel on iga konde mahtuvus Ci=(1+2+4+8)/4= 3,75.
4 järjestikku kondet annavad matuvuse 3,75/4 = 0,9375
0,9375 > 0,53333
m.o.t.t.
on vist väike konks et vaakuumi e jäi arvestmata, aga umbes nii see värk peaks käima.

ps. puutransistori jutt oli nali, ei sobi elektroonikaks midagi muud kui vaid mendelejevi tabeli 4da tulba elemendid ja 3-5da tulba kombinatsioonid.

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere!


Artikli pealkiri on siin, selle järgi peaks ta olema kergesti internetist leitav, mõne ülikooli kaudu saab ka täistekstile ligi. Mul on lihtsam seda pdf-ist kopeerida.

Autorid on

Paul J. Simons,Michael Spiro,John F. Levy

Electrical properties of wood

Determination of ionic transference numbers and electroosmotic water flow in

Pinus sylvestris L. (Scots pine)

Ei, nad väga ei naera mu üle. Ilmselt ei ole neil lihtsalt aega.
Andke teada, kui ma olen millestki valesti aru saanud.
Aga Teil ei ole päris alust eeldada, et mu katsed on olnud ebakorrektsed, sest Teil ei ole ju nende andmeid. Ja Teil ei ole reaalne neid üle kontrollida, sest see on liiga mahukas. Mul endal ei ole kõigi andmete kontrollimiseks saatmise vastu mitte midagi. Üldiselt ma arvan, et mu juhendaja oleks vast midagi märganud, kui katseandmete kogumine oleks toimunud valel alusel.


Parimate soovidega,

Maiu

[felch]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Ma ei arva, et oled katseid valesti teinud aga tahtsin lihtsalt hoiatada võimalike ohtude eest.
Pressisin oma kolleegidelt välja kinnituse oletusele, et asi sõltub ikkagi suuresti materjalist (vesi, puu) endast. Vee puhul annab läbitavuse mõõtmisel põhinäidu vesi ise aga muude ainete puhul võib pilt muutuda.
Mul pole paraku piisavalt teadmisi et edasi aidata aga proovi rääkida TTÜst prof. Kallavusega. Ta on suur materjalide spets. Palju kogemusi !

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Aitäh, Raivo. Mingit selletaolist infot ma just otsingi. Ei tunne ju seda elektroonikute raudvara. Kas tollel seadusel on nimi ka?

Ma pakun vastu, et kui huvi on, võite lugeda artiklit
Optical and Electrical Properties of Propolis Films,
autorid 2 Drapakit ja Kovaljuk,

algab ta lausega

The application of different-type organic semiconducting

materials in electronics is widening continuously.
ja jätkub samas vaimus.


Parimate soovidega,

Maiu

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Mina kui kunagine eksperimentaalfüüsika kateedri tudeng korraldaks
probleemi lahendamiseks eksperimendi.

1. Mõõtmispakett, võileib.
elektrood, kile, vedelik, kile, poorne keskkond-survestatud, kile, elektrood.

2. Mõõtmispakett, ühtluskeskkond.
elektrood, kile, niisutatud poorne keskond, kile, kile, elektrood

Mõõdame mahtuvust laias sageduspiirkonnas.

Analoogiline mahtuvusmõõtmine, identne kaal,
identne elektroodide vaheline kaugus.

See oleks esmane analoogmudel.
Võimaldab hüpoteesi testida.

Kui effekt on olemas, peaks see mõõtmisel ilmnema.
Vastavalt tulemustele saab metoodikat modifitseerida.

Ja siis võib veel vaadata kuidas see järjestikuste kondensaatorite valem oligi.

Aga mis puutub puidu juhtivusse,
siis see võiks pikki ja risti kiudu natuke erineda.
Aga ei pea.

Kuna siin oli eelnevalt juttu kuivast puidust kui isolaatorist
ja vettinud puidust kui juhist
ning vahepealsest kui pooljuist, siis tahaks täpsustada terminoloogiat.

Ka soolvesi on pooljuht?

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere!

Vesi ja puu olid täpselt samad. Puidu niiskusesisaldust reguleeriti suhtelise õhuniikuse kaudu kliimakambris. See tähendab seda, et üks ja sama veeaur, sisuliselt destilleeritud vesi, roomab igasse tahvlisse. Kõik tahvlid olid valmistatud samast lauast, mida oli eelnevalt aastaid stabiliseeritud. Mõnel tahvlil olid kasvudefektid, need tulid selgesti kõigi jälgimismeetoditega välja. Erinevaid andmekogumismeetodeid sai kasutada üksteise kontrolliks. Võrdlemiseks kasutati ainult võrreldavaid andmeid.

Lugupidamisega,

Maiu

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Puidu elektrilised omadused on leitavad eestikeelsetena niisugusel aadressil
http://jaco.vkhk.ee/internet/materja..._bv.asp?key=58
Aga kui see lehekülg ei taha avaneda, siis soovitan otsida googlest lihtsalt sõnakombinatsiooni Õhukuiv puit on pooljuht abil, jõuab samale leheküljele. Ja seal on siis ilusti tabelis ka kirjas eri puuliikide mahutakistused nii ristikiudu kui pikikiudu - jah, need on erinevad. Ja need on absoluutselt kuiva puidu jaoks.
Õhukuiv ja absoluutselt kuiv on muidugi erinevad asjad, aga seda Te teate. Absoluutselt kuivas puidus niiskust ei ole, õhukuivas on 15 - 25%.

Parimate soovidega,

Maiu

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Kui teha mõõtekamber ja täita kuuma auruga.
Mõõta mahtuvus.
Sulgeda, lasta maha jahtuda, veelduda ja mõõta uuesti.
Kas on sama mahtuvus?

Rõhkude probleem!? et ei plahvataks.

See, et puidu niiskuseastmest sõltub mahtuvus on üsna loogiline.
Kas ka jaotse ühtlusest on huvitav küsimus.

Puit on nagu kõrvaline nähtus.
Kui aga tegu on puidu kuivatusastme määramisega siis on vastupidi.

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Puit puiduks.
Paistab et mahtuvuse määramise eksperimenti ei taha keegi edasi mõelda.
Lootsin et keegi natuke mõtleb ja arvutab. Ei oska mina lapsi mõtlema panna.
Ei saa minust õpetajat.

Arvutame siis natuke. Peast.

Võtame plaatkondensaator. Kahe plaadiga, karbi sees.
Valame sinna vedelikku, mille epsilon on 100.
Täidame poole karbist.

Keerame plaadid horisontaalseks.
Arvutame.
Tegu on kahe järjestikuse kondensaatoriga.
Olgu õhuga täidetud osa mahtuvus keskjoone suhtes 1 ühik.
Vedelikuga täidetud osa mahtuvus on siis 100 ühikut.
Kogumahtuvus 100 x 1 / (100 + 1), natuke väiksem kui 1.

Keerame plaadid vertikaalseks.
Arvutame.
Tegu on kahe rööbiti lülitatud kondensaatoriga.
Õhk kondensaatori mahtuvus on tänu 2 korda suuremale plaadivahele
2 korda väiksem ja 2 korda väiksemale pinnale veel 2 korda väiksem.
seega 0,25 ühikut.
Vedeliku osa on 100 korda suurem ehk 25 ühikut.
Kokku 25,25 ühikut.

Seega sõltub kondensaatori mahtuvus kondensaatori plaatide vahel oleva
aine paigutusest.
***********
Aga minu praegused töökaaslased tegelevad taimede mõjutamisega.
"Mis siin toimub?"
"Tekitan taimele stressi ja vaatan kuidas ta reageerib"

Räägin neile sellest puittransistori ideest ja
siis hakkame neid võimendajaid kasvatama.

Vast annab ka puidust BMW raadiot kasvama saada.
Ilma kaitsekoodita.

[felch]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Jauran veel edasi OT teemadel. Viidatud sõnakombinatsioon puidu pooljuhtivusest. Seal ühel korral tõesti väidetakse nii. Mida teised elektroonikud arvavad?
Seni oli kombeks pooljuhtideks lugeda kristallilaadse struktuuriga aineid millede keelutsooni laius oli vist alla 1 eV.
Puit on muidugi keerukas asi, ta koosneb tont teab millest ja struktuur on ka keerukas. Äkki tõesti võib mõnikord sisaldada ka pooljuhtivaid aineid. Seda enam et Wiki definitsioon on ka laialivalguv. Elektrooniku mõistes ta kindlasti pooljuht ei ole.

Mahtuvuslikul meetodil mõõtsime kunagi laevavärvi vastupidavust (olid samuti erinevate värvidega kaetud testplaadid). Selles mõõtmise aparatuur oli mu diplomitöö. Juhtis kuulus arvuti Radio-86RK!
Töötas küll aga kodanik teadlane oma teooriat seal vist välja ei arendanudki. Ei mäleta enam täpselt.

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere.


Puidu koostis on teada. Puit ei ole keerukas asi. Põhilised koostisosad on ligniin ja tselluloos. Nende valemid ja struktuur on teada, nad on orgaanilised ühendid. Juhtivusel ei ole puidu põhikomponentidega peaaegu midagi tegemist.

Puitkondensaatori ideed ei ole olemas. Kuna selle toimimise eelduseks on pidev kontrollitud režiim kliimakambris, ei ole sellel mingit mõtet.

Kui me nüüd mõtleme niisugusele koledale asjale nagu välk, mis õkva puusse lööb, siis puu ei pakuks talle mingit huvi, kui ta oleks isolaator. Ilmselt tuleb nõustuda, et märg puit on elektrijuht.
Aga kui me mõtleme toredale kuivale puust peaga naasklile, siis võib sellega tõenäoliselt üsna edukalt seinakontakti sorkida, ja mitte midagi ei juhtu.
Puit on jõudnud ühest seisundist teise. Selle läbi, et inimene teda etapiviisiliselt kuivatab, alul õues, siis toas.
Üsna laias niiskusvahemikus viibib puit nende kahe vahepealses seisundis. Kuidas temaga täpsemini on, seda mõõdetakse mitmesuguste elektriliste meetoditega, ma ei tea, kui kaua, aga 80 aastat vähemalt.
Pooljuhti defineeritakse pigem selle järgi, et elektrijuhtivus on teatud vahemikus ja juhtivus suureneb temperatuuri tõustes. Kui 15 - 20%-lise niiskusesisaldusega puidu juhtivus on sobivas vahemikus ja see teine tingimus on ka täidetud... Ju siis on. Ma arvan, et küllap puiduteadlased ka oma alast siiski midagi teavad. Kes puidu elektriliste omaduste lehekülge vaatas, see nägi, kui põhjalik see on. Mina ei oska hinnata, kas nad võiksid eksida, aga ma arvan, et mitte.
Vikipeediast saab näiteks kätte niisuguse lause, et Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Nii et ei pea olema just see valik, millega elektroonikud praktiliselt töötavad. Igasuguse võimatu koostisega pooljuhtide kohta on küll palju autoritetseid artikleid, ma olen neid üksvahe mõnedel põhjustel otsinud.

Puidu juhtivust ei põhjusta see, et tal oleks struktuuris midagi hämmastavat. Tal on mitmesuguseid ioone, mida niiskus saab lahti leotada. Sellest ingliskeelsest artiklist tuli ju ka välja, et põhiliselt lähevad lahusesse positiivsed ioonid. Negatiivsed laengud on puidu struktuuriga tugevamini seotud. Tuleb nii välja, et liikumisvõimalus on valdavalt positiivsetel laengukandjatel.
See nüüd ei ole enam kusagilt autoriteetidelt, aga saab ju ette kujutada, et puidu niiskudes lisaks sellele, et tuleb rohkem ioone lahusesse, suureneb ka nende liikumisvõimalus, eks ole, mida rohkem vett, seda lahedam neil käia on. Ja kui nüüd tõsta temperatuuri, eeldame aga, et niiskus jääb samaks, siis peaks ju soojusliikumine elavnema, lahustumine suurenema, siis tuleb ju välja, et juhtivuse tõus. Sellega võiks olla pooljuhi kriteeriumid täidetud?
Et see on nagu kõik, mida ma praegu lähemalt oskan rääkida.

Ma olen väga tänulik kõigile, kes postitavad mingeid arvutusi ja teoreetilisi seisukohti. Ma ei regeeri neile elavalt sellepärast, et ma ei ole sel alal päris kodus ja mul läheb neisse sisseelamiseks aega.

Tõeline rõõm on aga kohata lauset, et puit ei ole oluline. Täpselt nii ongi. Mul on tegemist füüsikalise, peaaegu abstraktse küsimusega.
Mul oli võimalus võrrelda sarnaseid keskkondi, mis erinesid laetud osakeste jaotumuse poolest. Mingi vedela elektrolüüdiga oleks niisugune asi võimatu, et ta oleks jaotunud ühe ämbri põhjas tihedamalt ja ülal hõredamalt, aga teises ämbris oleks kõik ühtlane. Puidus aga tekib niisugune asi kohe, kui tahvli ühel küljel mitte hingata lasta. Mitte laetud osakesed ise ei jookse kuskile. Vett paigutub ühte piirkonda tihedamalt ja teise hõredamalt, aga koos veega ka lahustunud laengukandjaid. Nii tulebki välja, et tahvli ühes piirkonnas on rohkem laengukandjaid, teises vähem. Võib mõelda näiteks värvitud põrandalaudadele, mis on pealt kumerad (juhul, kui nende all on suhteliselt kuiv. Sellepärast on kumerad, et on tekkinud niiskuse asümmeetriline gradient laua paksuses ja niiskem tsoon puidus on kujunenud värvikihi alla. Selles niiskemas tsoonis on mõningal määral rohkem laengukandjaid.


Parimate soovidega,

Maiu

[felch]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Sul on õigus et definitsioon ei ole väga täpne (pigem tavaolukorda kirjeldav) ja tingimustele võib vastata ka puit. Materjal jääb pigem isolaatorite kanti ja seal on tõesti maitse asi, kuskohast tõmbad piiri puhta isolaatori ja pooljuhi vahele.
Saime jälle targemaks.
Elektroonikutele puit siiski ei ole pooljuht. Aga mõistete erinevusi pidi olema vähemaski alas, nt. Tartu ja Tallinna füüsikutel pidid olema samade asjade kohta erinevad terminid (kuuldud jutukatke).
Astronoomid ka vaidlesid (vägagi teravalt) mõiste planeet üle. Tulemus: Pluto visati seltskonnast välja.
Ei ole siin maailmas miski must ja valge!

Teemasse: mida viimased katsed näitavad - läbitavus on tõesti suurem kui vedel aine paremini segunenud?

PS. Sinu viimasest postist - läbitavuse puus määrab minu meelest ikkagi vesi ise mitte mingid muud laengukandjad (kuigi neid võib ka olla). Seega võiks asi taanduda just vee polekulide jaotusele. Vee läbitavus on väga suur, karjub muud effektid üle.
PS/1: Ma ässitan oma elektroonika ja materjalide õppejõud üles. Saab näha,mida nad arvavad.

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

nt. Tartu ja Tallinna füüsikutel pidid olema
samade asjade kohta erinevad terminid (kuuldud jutukatke).

Mitte päris samade asjade kohta.
Erinevuse klassika on siin jõud ja tung.
Savisaare parteil on Tallinnas suur jõud aga kuhu on tal tung?
Tartus on jõud skaalar, tung vektor.
Tallinnas on ainult jõud.
***
Kui vaadata Wiki inglise ja venekeelset pooljuhi kirjeldust
siis need on nagu natuke rohkem elektrooniku POOLJUHI
kui täidetavate nivoodega tsoonjuhi-isolaatori poole.
Milline oleks vedel pooljuht, mille juhtivust saaks nt elektriväljaga mõjutada?

See et mõni asi, näiteks sellised värvilised torukesed, mida ELFA poest osta saab,
juhivad elektrit mitte kõige paremini, ei tee neist veel pooljuhte.

See pooljuhi arusaam, mis tekitas 50-ndatest alates tehnikas suuri muutusi,
on üsna ilus ja aine olemust puudutav nähtus.
Kõik mis hiigab, ei ole veel kuld.
***
Seda, et vesi juhib elektrit teavad kõik.
Aga kui täpsemalt vaadata, siis kas ikka puhas vesi ,
bi-dest, ioonpuhastatud, ikka juhib elektrit?
Või sõltub juhtivus seal sisalduvatest lisanditest?
Kas need lisandid ei liigu seal ioonidena?
Elektroonikute pooljuhis liiguvas ainult elektronid.
***
Välgulöögist.

Kuskil 10 aastat tagasi oli kuulda kuidas äike kuskile lähedale sisse lõi
ja õhtul metsas nägin ka seda puud. Huvitav oli et kahjustusjälg ei kulgenu
ainult pikki puutüve vaid tegi hüppe kuivanud oksale ja tuli sealtkaudu alla tüvele tagasi.

Ilmselt oli seal vahel tüves siis isolaator, kaua inimese poolt kuivataud ala.
Paistis üsna elusa puidu moodi.

Mina arvasin siiani et see oks oli tahmaga saastunud ja pealt märg.
Et seepärast oli parem juht.

Käisime neljajalgse kolleegiga iga päev kaks korda sealt mööda
ja huvitav oli jälgida kuidas haavad paranesid.
Ainult mitte sellel kuivanud oksal.

Kuna siin metsas käib üsna sageli ka laste ekskursioone,
siis on saanud sellest äikesest ja puust ka neile räägitud.
Kuulavad, küsivad ka. Silitavad koera.
***
Eile oli sellest teemast tööl juttu kolme bioloogist doktoriga.
Rääkisin seda võimendajate kasvatamise probleemi. Seisukoht - vaatame.
Huvi oli olemas.

[ainpaasalu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Mitte päris samade asjade kohta.
Erinevuse klassika on siin jõud ja tung.
Savisaare parteil on Tallinnas suur jõud aga kuhu on tal tung?
Tartus on jõud skaalar, tung vektor.
Tallinnas on ainult jõud.

Teemast ma ei jaga midagi aga seoses tungi ja jõuga. Meile öeldi, et tung on see mis viib potile ja jõud see mis potilt tõstab. Ehk siis et me ei kasutaks sõna tung. Kui me just tungivalt vetsu ei taha minna.

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Teemast ma ei jaga midagi aga seoses tungi ja jõuga. Meile öeldi, et tung on see mis viib potile ja jõud see mis potilt tõstab. Ehk siis et me ei kasutaks sõna tung. Kui me just tungivalt vetsu ei taha minna.

Oled õigesti aru saanud.
Tung on vektor, teatud kindla suunaga. Olgu suunaks või peldikupott.
Jõud on selline vabam nähtus. Ilma otsese sihtmärgita.

Seda lähenemist on Tartu füüsikud ajanud vähemal 100kond aastat.
Kirjandusest on näha. Meile tehti see vahe kohe algul selgeks.
Tõsi, mitte peldiku näitel.
***********
Aga Maiu põhiprobleem oli nagu see,
et kas dielektriku mõju sõltub selle jaotumisest keskkonnas.
Sõltub.
Ta on lihtsalt natuke palju oma puidu külljes kinni.
Nähtus on natuke avaram kui ainult vettinud puittahvel.

Puitpooljuht on selline elektrooniline huumor.

Sama seltskond kui:
Kuidas püüda lõvi puuri?
Def. Sinu ja lõvi vahel peab olema igal pool puurivardad.
Lähed puuri, paned ukse kinni.
Def järgi on lõvi puuris.