laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

[maiu]

Tere!

Kui mul on ioone sisaldav lahus,
mida on kahes ühesuguses švammitaolises maatriksis täpselt ühepalju,
kuid ta on ühes maatriksis jaotunud kihiliselt - ühes švammi küljes
tihedamalt, siis järgmises kihis hõredamalt, ja siis veel hõredamalt,
aga teises švammis on seesama hulk ioone sisaldavat lahust
jaotunud täiesti ühtlaselt
ja on teada, et see lahus üldiselt mõjub švammile sel viisil, et švamm
muutub pooljuhiks,
siis millisel viisil erineb nende kahe švammi dielektriline läbitavus,
kui mõõta 50MHz raadiolainete sumbumist kummaski materjalis?

Et ma tean muude andmete põhjal, kummas oli lahus jaotunud ühtlaselt,
tean ma ka, et dielektrilise läbitavuse ja lahuse hulga suhe on
kõrgem materjalis, milles niiskus on jaotunud ühtlaselt.

Ma tahan seda nähtust teoreetiliselt põhjendada.

Kui ma püüan rakendada Coulomb'i seadust,
siis võin ma ette kujutada,
et võtan kummastki švammist kaks proovi. Ma võtan need samadest
kohtadest, kummagi ülemise ja alumise külje lähedalt.
Ebaühtlaselt jaotunud niiskusega švammis satuvad proovivõtukohad
kihtidesse, kus laetud osakeste kontsentratsioon on erinev. Olgu ühes
proovis ühe laengupaari osakeste omavaheline kaugus 2 ühikut ja olgu
teises proovis vahekaugus 4 ühikut.
Aga ühtlaselt jaotunud lahusega tahvlis on mõlemas laengupaaris
osakeste vahel 3 ühikut.
Vastasmõju tugevus pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga.
(Me saame eeldada, et laengute suurused märgid eri laengupaarides on
samad, sest me eeldasime, et maatriksites on kummaski täpselt ühepalju
sarnaste omadustega lahust. Seetõttu me ei tegele Coulombi seaduse
muude liikmetega.)
Arvutades saame, et summaarselt on laengute vahel mõjuvad jõud
tunduvalt tugevamad selles maatriksis, milles esines laetud osakeste
kihiline jaotus (1/4 + 1/16 on suurem kui 1/9 + 1/9), kuigi
summaarselt olid laengute vahekaugused mõlemas švammis kuus ühikut.

Kas sellest mõttekäigust piisab, et kinnitada: ühtlaselt jaotunud
laetud osakeste puhul on pooljuhi dielektriline läbitavus kõrgem, sest
laengute vahel mõjuvad jõud on sel juhul nõrgemad ja see aine on seega
kergemini polariseeritav?

Ma olen humanitaartaustaga (naer saalis) ja katsekehadeks olid niiskuvad puittahvlid, aga nimetagem neid švammiks, maatriksisks vms, sest ma ei taha, et te hakkaksite mõtlema puidust - minu kogemuste põhjal ei tule sellest midagi head, kui füüsik hakkab mõtlema puidust, ja ma ei taha seda kuulda.
Niiskuv puit muutub isolaatorist pooljuhiks.
Vesi viib puidust ioone lahusesse ja sellel baseeruvad mitmesugused puidu niiskuse mõõtmise viisid elektriliste vahenditega.
Maalitahvlites, millel maalinguküljelt on niiskusvahetus aeglasem kui tagaküljelt, tekib niiskuse asümmeetriline gradient - niiskusvaesem tsoon kujuneb välja hingaval küljel, niiskusrikkam maalikülje all; selle tulemusena tahvlid kaarduvad.
Tagakülge võib katta erinevate pinnakatetega.
Sõltuvalt pinnakattest saab niiskuse jaotus tahvlis olla sellevõrra ühtlasem.
Aastases vanandamiskatses sai jälgitud, mis toimub erinevate pinnakatetega tagaküljelt kaitstud puittahvlites.

Seega: kuidas mõjutab laetud osakeste jaotumuse ühtlus dielektrilist läbitavust? Kust leida teemakohast teoreetilist kirjandust?

Parimate soovidega,

Maiu

[sewar]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

KaruTEC
felch
martinj
Siin on midagi teile järamiseks

[andreie]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Miks teised peavad järama. Kas ise on keelatud peaga mõelda?

50 MHz raadiokiirguse lainepikkus on umbes 6m. Seega, ka lahutusvõime on raadiolainete jaoks umbes 6m. Kui puittahvlite paketi paksus on alla 6m (näiteks 1m), siis raadiolainete jaoks tegemist prügiga silmas ja pole mingit vahet, kuidas niiskus on jaotunud.

Iseasi, et neelduvus võib olla niiskusest mittelineaarses seoses. Aga selle nähtuse uurimiseks ei pea tahvlipakette koostama; isegi lihtsam on seda individuaalsete puittahvlite peal uurida - ühte piserdad 1kg vett, teise 2kg, kolmandasse 3kg jne.

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

No eksperiment on ka ju.... mitte päris tähtsusetu? Et selle põhjal ma ütlen, et silmas võib olla niisugune prügi, mis mõjutab nägemist.

Vaata, aastase katse jooksul tulid välja süstemaatilised erinevused samast materjalist tahvlite dielektrilise läbitavuse ja niiskusesisalduse suhte osas. Ma kasutasin tahvlite seisundi jägimiseks mitmeid erinevaid meetodeid ja normaliseerisin ka nende erinevate meetoditega kogutud andmeid. Ja need dielektrilise läbitavuse ja kaalu suhte erinevused sõltusid pinnakattest, õigemini, mitte pinnakattest kui õhukesest materjalikihist vaid sellest, mida pinnakate teeb niiskusbarjäärina. Milliseks ta reguleerib niiskuse jaotuse ühtlust nendes katsekehades. Miks ma väidan, et just pinnakate, mitte mingid juhuslikud individuaalsed iseärasused puidu tekstuuris? Sellepärast, et mul oli iga pinnakattega mitu tahvlit, ja loomulikult olid ka pinnakateta tahvlid. Nii et saab näha, kas mingit liiki tahvlid järgivad mingit trendi või mitte. Et ma nagu seda väga ei usu, kui Te ütlete, et mitte midagi ei ole, kui mu eksperiment näitab selgelt, et on.

Ma tahan väga, et mulle öeldaks paari lihtsat asja. Näiteks seda, kas aine polariseerub siis halvemini, kui laetud osakesed on temas jaotunud ebaühtlaselt ning paremini, kui nad on jaotunud ühtlaselt. Eeldusel, et tegemist on sama ainega ja laetud osakesi on tegelikult ühepalju. Ja ta on pooljuht.

Ja mida ma ei taha, on just see, et hakatakse rääkima, kuidas ma pean puiduga katsetama. Vee piserdamisest ja... Ei ole vaja. Tõesti ei ole.


Parimate soovidega,

Maiu

[felch]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Huvitav, kust te võtate, et ma midagi füüsikast jagan? Kooli ajal olin samasugune loru nagu enamus tüüpe ja kolasin katuseid mööda ja lasin korke läbi...
Aga FI-s töötades jääb vahest tõesti midagi külge, iseasi kas ma seda õigesti interpreteerida oskan.
Niiskuse mõõtmisel on väga oluline aine struktuur ja mõõtesond (-meetod). Mõnedel ainetel ja sondidega (nt. seade MOIST 2000) saab erinevad tulemused kui sondi Z-telje suhtes veidigi pöörata.Kahtlased ianed peaksid olema kiudstruktuuriga nagu paber ja ehk ka antud katses kasutatud asjad.
Üldiselt aga mõõdetakse seinte jms niiskusesisaldust tõesti mh. raadiokiirguse abil. Seesama MOIST 2000 teeb ka nii. Sagedus oli vist kõrgem, täpselt ei tea. Kolleeg tegeles, mitte mina.
Näit sõltub tugevalt mõõtekohast, lausa mm täpsusega ja sondi oritentatsioonist samuti (nurk Z-telje sihis).
Ma ei tea, kas ühtalselt segunenud lahuse ioonid on paremini jagunevad välise (mõõte-)välja mõjul kui ebaühtlaselt segunenud sodis. Seda võiks katsetada. Aga igasugused kaitsekihid ei ole vabalt voolavad vedelikud vaid minu meelest pigem kristallilaadsed asjad. Seega võib jaotus olla üsna ebaühtlane.
Mismoodi sobib siia võrdlus pooljuhtidega, jääb vähemasti minule arusaamatuks.

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere!


Ma ei mõõtnud kaitsekihi dielektrilist läbitavust. Ioonid ja lahus ei pärine kaitsekihist. Unustage see kaitsekiht täiesti ära. Nimetame ta faktoriks X. Aga seesama faktor X on olulise erinevuse põhjustaja. Ta põhjustab selle, et ühes tahvlis on niiskus ühtlaselt jaotunud, aga teises tahvlis on ta erineva kontsentratsiooniga kihtides. Miks ta seda põhjustab, on ka teada, aga ärme peatu sellel, viib kaugele.
Ma mõõtsin puidu dielektrilist läbitavust, ja erinevate tahvlite erinevused tulid välja. Selgus, et see on seotud niiskuse jaotumuse ühtlusega. Mida on põhjustanud seaduspäraselt faktor X erinevad variatsioonid.
Puit, mis on niiske, on pooljuht. See tähendab, et laengukandjatel on võimalik selles liikuda. Ma ei räägi, et kaitsekiht oleks pooljuht. Puit ise muutub pooljuhiks, kui ta niiskub. Päris märjana muutub muidugi juhiks, aga selline niiskus ei olnud vajalik. Ma mainin puidu pooljuhtomadusi sellepärast, et oletan, et ehk on füüsikutel siis kergem midagi sellise materjali dielektrilise läbitavuse ja laengujaotuse ühtluse seose kohta öelda. Švammi ja lahuse näitel on kogu probleem ära toodud.
Mõõteriist, millega dielektrilist läbitavust mõõdeti, on puidu jaoks ka mõeldud ja siin ei saa rääkida telje paigutusest vms. Teda ei saa valesti asetada ja näit moodustatakse mitmete lugemite keskmisest; kordusmõõtmistel tuli niivõrd hästi kokkulangevaid tulemusi, et mõõteriista täpsuses ei ole mingit kahtlust. Mõõtmisi tehti pika aja jooksul ja paljude tahvlitega.


Parimate soovidega,

Maiu

[raivo]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

ma tõesti ei tea miks nimetatakse pooljuhiks kõike mis jääb isolaatori ja juhtide vahele, vanasti räägiti elektroonikutele et pooljuht on aine keemilise valentsiga 4, või siis liitaine kus keskmine valents ikkagi 4. ja vist mainiti ka et kristalne aine. puutransistorid oleks midagi uut ( 3kihilisest vineerist n-p-n , paksemast saaks kiipe nikerdada ? ).
sellest ebaühtlasest dielektrilisest olemusest.
ei viici eriti süveneda aga mõõta saab selliseid asju nii et mõõdad mõlemalt poolt. ütleme et on mahtuvuslik mõõtja kontaktpindadega, mõõdad ühelt ja siis teiselt poolt, tulemused on samad kui dielektrilsed omadused sümmeetriliselt jaotunud. kuid kindlasti on võimalik mõõta jaotumust ka ühelt poolt.

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere, Raivo.


See on tõsi, et puidu pooljuhtomaduste kohta ei ole lihtne materjali leida isegi kui on selline soov ja eriti siis, kui soovi ei ole. Siiski on niiske puidu pooljuhtomadusi mainitud isegi eestikeelses raamatus "Puiduteadus". Seega on Sul õigus ses osas, et oleks võimalik kasutada puitu transistoride ehitamiseks, kuid silmas peab pidama mõningaid asjaolusid. Esiteks, kuigi on olemas palju looduslikke mittemetallilisi pooljuhte, on nad üldistel füüsikalistel põhjustel, mis on seotud planeedi Maa keskkonnaga, praktiliselt kõik p-tüüpi pooljuhid. Ja niiske puit just samamoodi, seal on enamuslaengukandjateks positiivsed ioonid ja vastav teadusartikkel sel teemal täiesti eksisteerib, asja on uuritud. Sul läheb raskeks leida n-tüüpi juhtivusega puitu, kui ei õnnestu just transportida mingit väga erilist puitu teisest galaktikast. Nii et n-komponent tuleb teha mingist muust materjalist. Ja kui see asi on valmis, siis arvesta, et ta reeglina ei tööta toatemperatuuril, sest toaõhk on nii kuiv, et nendel tingimustel on puit isolaatori omadustega, aparaat ei tööta ka soojal suvepäeval õues ja pakasega samuti mitte. Kui see ei ole päris see, mida Sa soovisid, siis (ütlen etteruttavalt, et veega pritsimisest ei ole kasu) tuleb Sul ehitada transistori ümber kliimakamber, mis tagab puidu pooljuhtomaduste säilimiseks vajaliku suhtelise õhuniiskuse.

Aga antud teema põhiküsimus ei seisne selles, mida arvatakse puidust või mida ma peaksin tegema katsetes puiduga. Ma otsin teoreetilist põhjendust tuvastatud nähtusele, mis seisneb selles, et laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis annab kõrgema dielektrilise läbitavuse kui sama koguse laengukandjate ebaühtlane jaotumus samas maatriksis.


Lugupidamisega,

Maiu

[moi]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Võta TTÜ pooljuhtide spetsidaga ühendust, nad kindlasti oskavad teoriaga toetada. Siin küll palju sealt koolist läbi käinud pooljuhtide küpsetajad aga enamuse mälul on eripära nii täpseid detaile mitte mäletada.

[A.R.]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

praktiliselt kõik p-tüüpi pooljuhid. enamuslaengukandjateks positiivsed ioonid ja vastav teadusartikkel sel teemal täiesti eksisteerib, asja on uuritud.

LINK!!!

Sul läheb raskeks leida n-tüüpi juhtivusega puitu, kui ei õnnestu just transportida mingit väga erilist puitu teisest galaktikast.

laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis annab kõrgema dielektrilise läbitavuse kui sama koguse laengukandjate ebaühtlane jaotumus samas maatriksis.

Kas asi ei olnud mitte nii, et pooljuhi juhtivustüübi määravad lisandid?
On räni maatriks ja juhtivuse määrab akseptor või doonor.
Sama lugu germaaniumiga. Sellised on "klassikalised" pooljuhid.
Põhiprobleemiks on puhta kristalli kasvatamine.
Seega siis puitkristall, vesi ja lisandid.

Mõningatel andmetel puhas vesi, H2O, kui selline, on isolaator.

Samas see "isolaator" muudab tuntavalt dielektrilist läbitavust.
Teema katsetusteks. Erinevad paksused, segud, sagedused.
Lisaks veel erinevad veeliigid. Aktiveeritud, tervendav, pühitsetud.
Eraldi teema oleks bioenergilise väljaga mõjutatud vesi.

Selle puittransistori puhul oleks kindlast tarvis kaasata ka biolooge ja geneetikuid.
Juba terendab võimalus kasvatada näiteks 200 W-seid lairiba võimendajaid. Seemnetest.

Nobel on samahästi kui taskus.

P.S.
Kas maalide puhul puitaluses on puidu kiud pikki või risti maali pinnaga.
Puuni keerduste puhul on vist risti?

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Tere,

Sa eksid natuke. Mingite puitkristallidega ei ole tegemist. Puidu niiskuse mõõtmiseks on mitmesuguseid elektrilisi vahendeid laialt saadaval ja asi põhineb sellel, et niiskus puidus sisaldab alati ioone, mida ta on puidukiududest lahti leotanud, ja nende hulk on korrelatsioonis niiskuse hulgaga. Seega, niiskus puidus muudab puitu elektrit juhtivamaks vastavalt niiskuse hulgale.

Looduslike pooljuhtide kohta on väga palju uurimusi, soovitan otsida ACS-ist, kui see teema Teid huvitab.

Ma palun uuesti tungivalt, et füüsikud ei hakkaks antud teema juures rääkima puidust.

Ma otsin teoreetilist põhjendust tuvastatud nähtusele, mis seisneb selles, et laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis annab kõrgema dielektrilise läbitavuse kui sama koguse laengukandjate ebaühtlane jaotumus samas maatriksis.


Lugupidamisega,

Maiu

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Puidu kiud on maalipinna suhtes piki. Tahvlid lõigatakse valdavalt tangentsiaalselt, harvem radiaalselt, risti mitte kunagi. See ei ole teadmine, mis aitaks kellelgi minu põhiküsimusele vastata.

Lugupidamisega,

Maiu

[tsimpa]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

teemast veidi mööda...

aga äkki võiks sügavuti niiskusemõõtja hoopis toimuda pinna takistuse mõõtmisel erinevate punktide vahel?

teatavasti on nii et suure ühtlase juhikamaka pinnal ei sõltu kahe punkti vaheline takistus punktide vahelisest kaugusest (nagu traadil) sellepärast et mõõtepunktide vahelise kauguse suurendamisel muutub juhi efektiivne ristlõige kauguse ruuduga võrdselt suuremaks.

kui aga see suur juhikamakas ei ole ühtlase juhtivusega, (ntx sügavamal on niiskem ja juhib paremini) siis on nii et kaugemate punktide vahel hoopiski takistus väheneb...

[maiu]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Kas Te mõtlete, et me võiksime mingi vahendiga saadud pindmisest näidust hakata tegema järeldusi sügavamate kihtide kohta? Me võime ju näidu X saada igasuguste erineva iseloomuga niiskuse hulga ja jaotumuse kombinatsioonide puhul. Miks Te tahate tegeleda eksperimendi tehnilise poolega? Sellega on kõik korras, dielektrilist läbitavust ja ka pinnalähedast elektritakistust on mõõdetud selle jaoks mõeldud aparaatidega ja on kontrollitud, kas neid andmeridasid võib usaldada, probleem ei ole mõõtmistes.

Proovin siis küsida nii:
Kas keegi on uurinud lähemalt, mis toimub elektrolüütkondensaatori kuivamisel ja saaks viidata mõnele autoriteetsele infoallikale? Kas keegi oskab öelda, miks elektrolüütkondensaatori mahtuvus kuivamisel väheneb?


Lugupidamisega,

Maiu

[felch]

Vs: laengukandjate ühtlane jaotumus maatriksis

Kuigi OT aga jutt puidust transist ja P-tüüpi pooljuhtivast puidust on niivõrd....huvitav et ma palun tungivalt saata link viidatud teadusartiklile.
Üldiselt peaks vastus Sinu algsele küsimusele olema ikkagi nii: jah, ühtlaselt segunenud lahuse dielektriline läbitavus on suurem. Kasvõi juba seepärast, et ebaühtlasel segunemisel varjestaksid pealmised kihid või klombid alumisi ja näit muutuks. Aga seda vee puhul. Muude ainetega võib asi teisiti olla.
Miks siin uuritakse katse tehnilist poolt? Eks ka seepärast, et tundub, et Sa ei pööra sellele piisavalt tähelepanu ja võib-olla kipud otsima oma teooriat toetavaid argumente jättes vastukäivad nähtused tähelepanuta. Seda on maailmas tahtmatult tehtud ennegi ja ka kuulsate nimede poolt. Õpi nende vigadest! Ja ... kui pole ...
...ok, anna link tollele puitpooljuhi artiklile, siis vaatame edasi. Igaks juhuks soovitan seda asja lõputöösse mitte sisse kirjutada. Vähemasti kuni see absoluutselt kindel pole. Komisjon naerab kõhud haigeks

Elektrolüütkondensaatorites on vedel või poolvedel elektrolüüt see, mis annab suure mahtuvuse. Sodi kuivamisel jäävad alles sisuliselt vaid elektroodid, millede vaheline mahtuvus on marginaalne.