Tere!
Kui mul on ioone sisaldav lahus,
mida on kahes ühesuguses švammitaolises maatriksis täpselt ühepalju,
kuid ta on ühes maatriksis jaotunud kihiliselt - ühes švammi küljes
tihedamalt, siis järgmises kihis hõredamalt, ja siis veel hõredamalt,
aga teises švammis on seesama hulk ioone sisaldavat lahust
jaotunud täiesti ühtlaselt
ja on teada, et see lahus üldiselt mõjub švammile sel viisil, et švamm
muutub pooljuhiks,
siis millisel viisil erineb nende kahe švammi dielektriline läbitavus,
kui mõõta 50MHz raadiolainete sumbumist kummaski materjalis?
Et ma tean muude andmete põhjal, kummas oli lahus jaotunud ühtlaselt,
tean ma ka, et dielektrilise läbitavuse ja lahuse hulga suhe on
kõrgem materjalis, milles niiskus on jaotunud ühtlaselt.
Ma tahan seda nähtust teoreetiliselt põhjendada.
Kui ma püüan rakendada Coulomb'i seadust,
siis võin ma ette kujutada,
et võtan kummastki švammist kaks proovi. Ma võtan need samadest
kohtadest, kummagi ülemise ja alumise külje lähedalt.
Ebaühtlaselt jaotunud niiskusega švammis satuvad proovivõtukohad
kihtidesse, kus laetud osakeste kontsentratsioon on erinev. Olgu ühes
proovis ühe laengupaari osakeste omavaheline kaugus 2 ühikut ja olgu
teises proovis vahekaugus 4 ühikut.
Aga ühtlaselt jaotunud lahusega tahvlis on mõlemas laengupaaris
osakeste vahel 3 ühikut.
Vastasmõju tugevus pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga.
(Me saame eeldada, et laengute suurused märgid eri laengupaarides on
samad, sest me eeldasime, et maatriksites on kummaski täpselt ühepalju
sarnaste omadustega lahust. Seetõttu me ei tegele Coulombi seaduse
muude liikmetega.)
Arvutades saame, et summaarselt on laengute vahel mõjuvad jõud
tunduvalt tugevamad selles maatriksis, milles esines laetud osakeste
kihiline jaotus (1/4 + 1/16 on suurem kui 1/9 + 1/9), kuigi
summaarselt olid laengute vahekaugused mõlemas švammis kuus ühikut.
Kas sellest mõttekäigust piisab, et kinnitada: ühtlaselt jaotunud
laetud osakeste puhul on pooljuhi dielektriline läbitavus kõrgem, sest
laengute vahel mõjuvad jõud on sel juhul nõrgemad ja see aine on seega
kergemini polariseeritav?
Ma olen humanitaartaustaga (naer saalis) ja katsekehadeks olid niiskuvad puittahvlid, aga nimetagem neid švammiks, maatriksisks vms, sest ma ei taha, et te hakkaksite mõtlema puidust - minu kogemuste põhjal ei tule sellest midagi head, kui füüsik hakkab mõtlema puidust, ja ma ei taha seda kuulda.
Niiskuv puit muutub isolaatorist pooljuhiks.
Vesi viib puidust ioone lahusesse ja sellel baseeruvad mitmesugused puidu niiskuse mõõtmise viisid elektriliste vahenditega.
Maalitahvlites, millel maalinguküljelt on niiskusvahetus aeglasem kui tagaküljelt, tekib niiskuse asümmeetriline gradient - niiskusvaesem tsoon kujuneb välja hingaval küljel, niiskusrikkam maalikülje all; selle tulemusena tahvlid kaarduvad.
Tagakülge võib katta erinevate pinnakatetega.
Sõltuvalt pinnakattest saab niiskuse jaotus tahvlis olla sellevõrra ühtlasem.
Aastases vanandamiskatses sai jälgitud, mis toimub erinevate pinnakatetega tagaküljelt kaitstud puittahvlites.
Seega: kuidas mõjutab laetud osakeste jaotumuse ühtlus dielektrilist läbitavust? Kust leida teemakohast teoreetilist kirjandust?
Parimate soovidega,
Maiu
Kui mul on ioone sisaldav lahus,
mida on kahes ühesuguses švammitaolises maatriksis täpselt ühepalju,
kuid ta on ühes maatriksis jaotunud kihiliselt - ühes švammi küljes
tihedamalt, siis järgmises kihis hõredamalt, ja siis veel hõredamalt,
aga teises švammis on seesama hulk ioone sisaldavat lahust
jaotunud täiesti ühtlaselt
ja on teada, et see lahus üldiselt mõjub švammile sel viisil, et švamm
muutub pooljuhiks,
siis millisel viisil erineb nende kahe švammi dielektriline läbitavus,
kui mõõta 50MHz raadiolainete sumbumist kummaski materjalis?
Et ma tean muude andmete põhjal, kummas oli lahus jaotunud ühtlaselt,
tean ma ka, et dielektrilise läbitavuse ja lahuse hulga suhe on
kõrgem materjalis, milles niiskus on jaotunud ühtlaselt.
Ma tahan seda nähtust teoreetiliselt põhjendada.
Kui ma püüan rakendada Coulomb'i seadust,
siis võin ma ette kujutada,
et võtan kummastki švammist kaks proovi. Ma võtan need samadest
kohtadest, kummagi ülemise ja alumise külje lähedalt.
Ebaühtlaselt jaotunud niiskusega švammis satuvad proovivõtukohad
kihtidesse, kus laetud osakeste kontsentratsioon on erinev. Olgu ühes
proovis ühe laengupaari osakeste omavaheline kaugus 2 ühikut ja olgu
teises proovis vahekaugus 4 ühikut.
Aga ühtlaselt jaotunud lahusega tahvlis on mõlemas laengupaaris
osakeste vahel 3 ühikut.
Vastasmõju tugevus pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga.
(Me saame eeldada, et laengute suurused märgid eri laengupaarides on
samad, sest me eeldasime, et maatriksites on kummaski täpselt ühepalju
sarnaste omadustega lahust. Seetõttu me ei tegele Coulombi seaduse
muude liikmetega.)
Arvutades saame, et summaarselt on laengute vahel mõjuvad jõud
tunduvalt tugevamad selles maatriksis, milles esines laetud osakeste
kihiline jaotus (1/4 + 1/16 on suurem kui 1/9 + 1/9), kuigi
summaarselt olid laengute vahekaugused mõlemas švammis kuus ühikut.
Kas sellest mõttekäigust piisab, et kinnitada: ühtlaselt jaotunud
laetud osakeste puhul on pooljuhi dielektriline läbitavus kõrgem, sest
laengute vahel mõjuvad jõud on sel juhul nõrgemad ja see aine on seega
kergemini polariseeritav?
Ma olen humanitaartaustaga (naer saalis) ja katsekehadeks olid niiskuvad puittahvlid, aga nimetagem neid švammiks, maatriksisks vms, sest ma ei taha, et te hakkaksite mõtlema puidust - minu kogemuste põhjal ei tule sellest midagi head, kui füüsik hakkab mõtlema puidust, ja ma ei taha seda kuulda.
Niiskuv puit muutub isolaatorist pooljuhiks.
Vesi viib puidust ioone lahusesse ja sellel baseeruvad mitmesugused puidu niiskuse mõõtmise viisid elektriliste vahenditega.
Maalitahvlites, millel maalinguküljelt on niiskusvahetus aeglasem kui tagaküljelt, tekib niiskuse asümmeetriline gradient - niiskusvaesem tsoon kujuneb välja hingaval küljel, niiskusrikkam maalikülje all; selle tulemusena tahvlid kaarduvad.
Tagakülge võib katta erinevate pinnakatetega.
Sõltuvalt pinnakattest saab niiskuse jaotus tahvlis olla sellevõrra ühtlasem.
Aastases vanandamiskatses sai jälgitud, mis toimub erinevate pinnakatetega tagaküljelt kaitstud puittahvlites.
Seega: kuidas mõjutab laetud osakeste jaotumuse ühtlus dielektrilist läbitavust? Kust leida teemakohast teoreetilist kirjandust?
Parimate soovidega,
Maiu
Comment