Võhiku küsimused

[Teoreetik]

Tere rahvas. Üritan jõudu mööda elektrimaailmas oma esimesi samme astuda, aga juba mõistus otsas. Palukski teadlikumatelt inimestelt veidi juhendust.

Alustasin asjaga tutvumist sellest, et ostsin mõned raamatud (raadio see on imelihtne jms.), testri, lapiku patarei, paar takistit, juhet ja paar taskulambipirni. Siiani oli kõik korras. Nüüd asjad mis mulle mõningast peavalu valmistavad.

1) Mõõtsin taskulambipirni takistuse testriga, sain umbes 1.5 oomi. Kas see on õige? Minu meelest on seda liialt vähe.

2) Ühendasin patareiga (4,5 V) 13 oomise takisti. See läks tulikuumaks - kas ta peabki seda tegema? Ja ampermeter näitas mõõtmisel mingisugust jura... umbes 3,5 amprist voolu. ??? Äkki pean testri poodi tagasi viima?

3) Mida tähendab maandus või maa või ground. Kui näiteks skeemil mingi juhe kulgeb maandusse, kuhu ta siis tegelikult ühendada tuleks? Radiaatori külge? Samas elektriseadmed ei ole enamasti readiaatoritega ühendatud ja seinakontaktis, eriti vanemates majades ka eraldi maanduse klemme pole.

Loodan, et peate minusugust võhikut, kes isegi ühest takistist ja patareist kooseva vooluahela kokkupanekuga hätta jääb, siiski vastuste vääriliseks.

[vtl]

elektrimaailmas ei saa läbi ilma ohmi seaduseta I=U/R
teeme siis veidi arvutusi:
1) kui võtame pirni nimipingeks nt. 3V, siis saame läbivaks vooluks 1.5ohm korral 3/1.5 = 2A.
pirnile langeva võimsuse leiame, korrutades läbiva voolu pingega, saame 6W.
tavalise veneaegse pirni kohta on seda palju (tolle aja pirnid olid ca 1W), aga miski võimsama halogeenpirni kohta vist isegi sobib.
arvestama peaks tegelikult ka seda, et külmalt on lambi hõõgniidi takistus väiksem, kui kuumalt, niiet tegelikult võib töötava lambi võimsus pisut väiksem olla.

2) edasi: 13 ohm takisti ja 4,5V pinge. eelmise lõigus toodud ohmi seaduse järgi arvutades tuleb läbivaks vooluks ca 0.35A, mis teeb takistil hajuvaks võimsuseks 1.5W. ka suuremat mõõtu takisti läheb ülima tõenäosusega soojaks.

ps. ampermeeter pidi näitama 0.35A, mitte 3.5A.

3) maanduseks nimetatakse mitte ainult maad, vaid ka skeemi üldjuhet, mille suhtes pingeid ja signaale mõõdetakse. teatud juhtudel võib üldjuhe ehk skeemi maa olla ka seadme korpuse ja/või "õige" maandusega (sinu näites radiaatoriga) ühendatud, kuid on ka skeeme, mille "maa" on "muudest maadest" isoleeritud.

[martinj]

Takisti peabki soojaks minema kui sellele voolu sisse lasta. Kui suure hajuvôimsusega see takisti on ??? Kui ampermeeter näitas 3.5 A, siis vôibolla takisti oli 1,3 oomi hoopis. Asi mis seda kütab on P=U*I , nii et arvuta välja
Lambi takistus kuumalt ja külmalt on kapitaalselt erinevad. Ehk seepärast lambid sisselülitamisel läbi põlevadki.

Maandus tähendab skeemis seda, et on võetud punkt, mille potentsiaali loeme nulliks ja mille suhtes pingeid mõõdetakse (pinge on ju potentsiaalide vahe)

Edit: vtl - jutt on õige, millegipärast ma seda enne kirjutamist ei näinud ???

[velts]

Sa mõõtsid hõõglambi niidi takistust külmast peast ja see erineb kuuma pirni takistusest märgatavalt. Mõõda katseks nt. 100W 220v pirni takistust ja kui kasutad Ohmi valemit, kukud pepuli sest pirni külma hõõgniidiga pingestamisel esimesel ajahetkel küündib tarbibimise võimsus kilovattideni.

[tuumik]

kui tahad hõõgniidi takistust teada, sis mõõda põleva pirni vool ja pinge ja edasi juba oomi seadus

[vtl]

...Kui ampermeeter näitas 3.5 A, siis vôibolla takisti oli 1,3 oomi hoopis...

kas 4.5V lapik patarei annab üldse 3.5A välja? palju tema sisetakistus on?

ps.
kunagi sai vene TL-4m testriga mõõdetud patareisid nõnda, et ühendatud 3A piirkonnaga ampermeeter hetkeks patarei klemmide külge. osuti väljalöögi kiiruse järgi sai hinnata, kas patareis oli veel "jaksu" või mitte. (jajah, ma tean, et nii teha ei ole "ilus"...)
pinge mõõtmine ei ole alati adekvaatne - seisnud patarei võib anda küll välja pinget, kuid ei talu koormust.

pps.
ärge proovige seda kodus. miski kangema vooluallika või aku "proovimine" ampermeetriga võib lõppeda ampermeetri ja/või vooluallika mahapõletamisega.

ppps.
uutel testritel on enamustel kõigil miski paarisaja milliamprise koormusega patarei testi funktsioon, mis teeb sama töö ära, aga ohutult.

[martinj]

kas 4.5V lapik patarei annab üldse 3.5A välja? palju tema sisetakistus on?

Tsinksüsinik ehk mitte, kuid alkaline küll.
Ise kontrollin patareisid veel praegugi ampermeetriga..

[vtl]

Tsinksüsinik ehk mitte, kuid alkaline küll.
Ise kontrollin patareisid veel praegugi ampermeetriga..

nojah, sel ajal, kui mina tl4-ga kandilisi patareisid kontrollisin, ei olnud eestimaal keegi alkalain patareidest kuulnud...

[freeze]

alkaline ehk leelis süsteemi patareid olid venelastel olemas
küll - "PRIMA" tüüpi patareid C korpuses.

[martinj]

alkaline ehk leelis süsteemi patareid olid venelastel olemas
küll - "PRIMA" tüüpi patareid C korpuses.

minuarust läksid need ikka vägakiiresti tühjaks...

[freeze]

see selleks,tõin lihtsalt vastu väite
kvaliteedist ei rääkinud...

[martinj]

see selleks,tõin lihtsalt vastu väite
kvaliteedist ei rääkinud...

Kui nüüd mälus tuhnida, siis meenub jah, et nad olid teistsuguse ehitusega...
Kuna vene ajal patareid defitsiidid olid, siis paar nippi nende "elustmiseks", töötavad kah praeguste 2 kroonist patareidega
1. Kuna energia väljaandmisel kulub tsink, siis tuleb tühi patarei mõlki lüüa, saab veel natuke aega kasutada
2. Kui patarei ära kuivab (vananeb, veneajal kellades), siis aitas mõned tilgad destvett sisse, mitte liiga palju, muidu hakkas igast saasta välja ajama.
3. Patareisid sai laadida, kasutades spetsiaalse kujuga pinget, dioodi ja lüüti vist läks vaja, (lähemalt sellest 1991 aasta "radio"test), olen isegi niimodi ühe patareikomplektiga makki tükk aega kräunutanud..

kõik kolm asja olen ise läbi proovind

[vtl]

alkaline ehk leelis süsteemi patareid olid venelastel olemas
küll - "PRIMA" tüüpi patareid C korpuses.

enne 80-te keskpaika-lõppu? (pärast seda pole ma vene patareisid kasutanud)
kui, siis kuskil venemaa avarustes, eesti poodides igatahes müügil ei mäleta

[martinj]

enne 80-te keskpaika-lõppu? (pärast seda pole ma vene patareisid kasutanud)

Kuidas see on ônnestunud ???