Oss OML-3M

[agent007]

Tervist,

Sain enda valdustesse sellise ostsillograafi. Seade iseenesest töötab, kuid puudu on tal need mõõtmisjuhtmed. Ma ei tea ka eestikeeles võib nende kohta öelda sondid aga ingl. k. igatahes "probes".
Nii siit tuleb ka minu küsimus, et kas ma saan ise ka selle sondi teha? Kui saan siis millised võiksid need takid sondi otstes olla ning kuidas ühendada see seadmesse?

Ning ehk keegi on nii tubli ja seletab mulle parempoolseid nuppe masinal.

Panen siia pildi ka aparaadist:

[A.R.]

Vs: Oss OML-3M

Tervist,

Nii siit tuleb ka minu küsimus, et kas ma saan ise ka selle sondi teha?
Kui saan siis millised võiksid need takid sondi otstes olla ning kuidas ühendada see seadmesse?

Ning ehk keegi on nii tubli ja seletab mulle parempoolseid nuppe masinal.

Need ühendusjuhtmed on üsna tavalised pistikutega traadid.
Nii otsi kui traati saab poest osta.
Takistit võib sinna otsa vaja olla kui minna mõõtma midagi väga eksootilist.
Näiteks auto süüteküünla sädet. Aga sellest vast ei maksa alustada.

see вход у on sisend vasakust tulbast valid kui mitu volti signaali on 1 jaotis ekraanil.
See punane lüliti lubab vaadata suure alalispinge väikseid muutusi.

Keskmine nuputulp võimaldab muuta horisontaalse laotuse aega.

Selleks et ekraanil oleks pilt paigal on vaja teda sünkroniseerida.
Kui ei sünkroniseeri, saad ekraanile laia joone.
(Elektrikute räägitud 400 Hz lai alalisvool oli ilmselt nii saadud)
Seda võib teha signaali enda seest внутр. või väljast mingi teise signaaliga mis antakse sünkrosisendisse.

On ka võimalik anda signal otse horisontaalkallutusse. Nii saab võrrelda näiteks erinevaid sagedusi.
Kui seal kuskil on "auk" nimega Z siis sealt saab kiirt kustutada.
Ülemine pote ilmselt natuke häälestab sünkrot ja parem alumine on testiks.
Keera seda ja vaata mis juhtub.

Kasutades Y X ja Z sisendit sai 1989. aastal ehitatud numbreid näitav display arvutile.

Võrgupinget ära sinna sisenditese otse lase.
See võib halvasti lõppeda. Ossile ja sinule.

[qratman]

Vs: Oss OML-3M

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/threads/43081-Oss-ОМЛ-3М?p=328388&viewfull=1#post328388

[agent007]

Vs: Oss OML-3M

Nonii, sain juhtmed lõpuks masinale. Probleem aga selles, et masin vist ei tööta päris hästi või ei oska ma teda veel kasutada. Igatahes milline protseduur aitaks kindlaks teha kas masin on töökorras või ei ole?

[A.R.]

Vs: Oss OML-3M

Kui lülitad ossi sisse ja kõlab pauk või tunned suitsuhaisu siis ei tööta.
Kui ekraanil on näha helendus, joone või pinnana, siis on lootust.
Nuppu HELEDUS -jarkost võiks keerata päripäeva aga õrnalt - tõkkeni.
Alguses oleks kasulik olla pidevas ja mitte ootava laotuse režiimis.
Laotuse kordus võiks olla kuskil aeglase poole peal.

Kui ekraanil on näha lai joon siis tuleks pöörata nuppu FOOKUS kuni joon on kõige peenem.
kui nüüd keerata tundlikust suuremaks ja võtta kinni y sisendi juhtmest siis joon hakkab ekraanil võnkuma.

Kui niipalju on olemas siis saab sest riistast asja.
Kui nii ongi, siis räägime edasi et mis ja kuidas.

[agent007]

Vs: Oss OML-3M

Tänud vastamise eest,

Vot seda laia joont mina sinna ei saa. On kaks võimalust. Kas lihtsalt punkt, mille asukohta saab x ja y telgede pidi liigutada, või siis 5mm pikkune horisontaaljoon mida saab liigutada ainult y telge pidi. Ütleme siis, et see viimane variant peaks olema see laotuse reziim. Kui anda y sisendisse signaal siis hakkab siblimine pihta küll, kuid ainult selle 5mm laiuselt.

[Savi]

Vs: Oss OML-3M

Siis on Su OSS korras. Loe uuesti ülevalt poolt, mida nuppudega teha annab. Ehk siis seda nuppu kus on "<---->" peal. Keera see joon keset ekraani.

[fre]

Vs: Oss OML-3M

Millalgi varem oli selle üks eelkäija ОМЛ-2-76, seejärel tehti ОМЛ-2М. Arvatavasti siis hiljem juba ОМЛ-3М.
Kui nüüd keegi venekeelseid uurida tahab, siis ОМЛ-2-76-st kirjutati ajakirjas "Радио" nr. 2/1981, lk. 29...33.
ОМЛ-2М baasil aga (pealtnäha sarnased nad kõik ja põhimõte on sama) ilmus hiljem samas ajakirjas rohkem kui aasta vältel artikliseeria, kus kirjutati alates väga üldisest kasutusõpetusest kuni sellega kõikvõimalikes skeemides "torkimiseni" ja lisaplokkide tegemiseni. Artikliseeria sissejuhatav osa on "Радио" nr. 7/1987 lk.39, järgneb numbrites 9...11/1987, 1...9/1988, 11...12/1988, 1...5/1989, 7/1989 ja viimased neli osa veel 9...12/1989. Keskmiselt paaril-kolmel leheküljel igas loetletud numbris. Kui isegi keelt ei valda, võib piltidest-joonistest-skeemidest ka abi olla. Kust aga neid ajakirjanumbreid "tõmmata" saab, on siin foorumites ka mitmel korral mainitud, otsing on alati abiks...