Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

    Tere.
    Soov oleks ehitada olemasolevast (0-28V, 2A) toiteplokist võimsam. Hankisin trafo 380/220V, 2,8/6A mõõtudega L150 x K210 x S105, millest tahaksin 2 x 43V ja ~6A.

    Kuna ma ei ole kunagi varrassüdamikega trafosid kerinud, tekkisid mõned küsimused:
    1. Kas primaarmähise võib kerida ühe varda poolile ja sekundaari teisele ? Praegusel kujul on nii primaar-, kui ka sekundaarmähis jagatud mõlemale poolile. Mul oleks mugavam, kui ei peaks kõiki mähiseid poolitama.
    2. Kas trafo võimsuse määramisel lähtuda valemist S= 1,3 * sqrt(2) P
    Tänan.

    #2
    Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

    Tere.Mähiste kerimisel ei tohiks küll vahet olla,kas jagad neid pooleks või mitte.Ja nii palju,kui mina aru saan,peaks valem ka õige olema. Lembit Abo raamatus "Raadioseadmete üksikosad"on sellest suht põhjalik jutt olemas.Edu siis!

    Comment


      #3
      Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

      Esmalt postitatud gadag poolt Vaata postitust
      Tere.

      1. Kas primaarmähise võib kerida ühe varda poolile ja sekundaari teisele ? Praegusel kujul on nii primaar-, kui ka sekundaarmähis jagatud mõlemale poolile. Mul oleks mugavam, kui ei peaks kõiki mähiseid poolitama.
      2. Kas trafo võimsuse määramisel lähtuda valemist S= 1,3 * sqrt(2) P
      Tänan.
      Ikka võib, samas puiste suureneb, katsu siis pärast see trafo plekkvarjega varjestada kui asub elektroonsete osade läheduses.

      Võimsuse määramisel varrassüdamiku puhul lähtuks ikka valemist: S=0,6 kuni 0,8*sqrt(2) P . Kuna Sul plaatsüdamik siis võta 0,8 koefitsent.

      Sinu viidatud valem, koefitsendiga 1,3 kehtib PLAATMANTELSÜDAMIKU korral. LINTMANTELSÜDAMIKU (topelt varrassüdamik siis) korral on koefitsent 1. Toroidi puhul 0,45-0,6 , samas ka isegi 0,35 aga see pisitrafode ja kvaliteetse trafoterase korral!!!
      -superradical-

      Comment


        #4
        Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

        radiotehnika35
        "Kuna Sul plaatsüdamik siis võta 0,8 koefitsent. Sinu viidatud valem, koefitsendiga 1,3 kehtib PLAATMANTELSÜDAMIKU korral. LINTMANTELSÜDAMIKU (topelt varrassüdamik siis) korral on koefitsent 1". Trafo koosneb mul plaatidest, kas plaatidest topeltvarrassüdamikku nimetatakse lintmantelsüdamikuks? Millist koefitsenti, kas 0,8 või 1, tuleks siis kasutada. Palun täpsusta, ei saanud vastusest päris üheselt aru.

        Comment


          #5
          Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

          Esmalt postitatud gadag poolt Vaata postitust
          radiotehnika35
          "Kuna Sul plaatsüdamik siis võta 0,8 koefitsent. Sinu viidatud valem, koefitsendiga 1,3 kehtib PLAATMANTELSÜDAMIKU korral. LINTMANTELSÜDAMIKU (topelt varrassüdamik siis) korral on koefitsent 1". Trafo koosneb mul plaatidest, kas plaatidest topeltvarrassüdamikku nimetatakse lintmantelsüdamikuks? Millist koefitsenti, kas 0,8 või 1, tuleks siis kasutada. Palun täpsusta, ei saanud vastusest päris üheselt aru.

          See jah mu viga vahel, et kole keeruliselt seletan aga:

          Ei, Sul tegu ikkagi n.ö. PLAAT-VARRASSÜDAMIKUGA. Kui see oleks "U" kujulistest pooltest, ehk siis LINT-südamiku pooltest siis kehtiks koefitsent 0,6 (ise teeks nii), arvestades, et Sul pole see südamik muldvana siis see üsna kvaliteetsest materjalist ja võta koefitsendiks 0,8 (0,8 seepärast, et see plaatsüdamik, lintsüdamiku puhul oleks 0,6). PLAAT-MANTELSÜDAMIK on E-I tüüpi südamik, see üldse kõige suuremate kadudega ja viletsama kasuteguriga südamik, sellele järgneb LINT-MANTELSÜDAMIK (koostatud siis 4 või enamast "U" kujulisest poolusest, nagu kaks varrassüdamikku kõrvuti millel mähis paikneb kummagi poole ühel, sisemisel sambal, mähise külgi ümbritsevad väljastpoolt kummagi pooluse vabad sambad mida läbib osa magnetväljast). Sellele järgneb VARRASSÜDAMIK mis on siis üldiselt poolitatud mähistest, kummalgi sambal paikneb sel juhul pool mähist, ja kõige parem on TOROID.
          Ilmselt ikka keeruline jutt aga lisan õhtul pildi neist eri tüüpidest.

          Kui Sul on näit. tarvis 1000VA võimsust trafot siis:

          MANTELSÜDAMIKU korral on : S= 1,3 * sqrt(2)P (ruutjuur 1000st, saad 31,622, saadu *1,3 =41,11cm2 (võib kasutada koefitsenti ka 1,2 - 1,3 on väga vana koefitsent)

          LINT-MANTELSÜDAMIKU korral on : S=1*sqrt(2)P (ruutjuur 1000st, saad 31,622, saadu *1 =31,622cm2

          LINT-VARRASSÜDAMIKU korral on : S=0,7*sqrt(2)P (ruutjuur 1000st, saad 31,622, saadu *0,7 =22,135cm2

          TOROIDI korral on: S=0,5*sqrt(2)P (ruutjuur 1000st, saad 31,622, saadu *0,5=15,811cm2 (viimasel mina kasutaks 0,45 koefitsenti, eriti kui tänapäevane südamik.


          Sinu südamiku puhul: S= 0,8*sqrt(2)P. Ehk näit. südamiku mõõte teadmata, olgu Sul vaja 400VA trafot siis: ruutjuur 400st, saad 20, saadu *0,8=16cm2 . Muidugi võib lisada ka u. 10% isolatsioonikaoks kuid elu on näidanud, et see ei ole määrav. Need valemid niigi suures osas juba vene ajast ja on ülevaruga.

          Vast on natuke selgemat kah selle segasena tunduva teksti hulgas. Õhtul pilte erinevatest tüüpidest.
          -superradical-

          Comment


            #6
            Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

            radiotehnika35
            Tänan, et viitsisid pikemalt seletada, arvan et lisaks minule saab trafode kohandamine erinevatele pingetele ja vooludele selgemaks ka teistele huvilistele, kes foorumit jälgivad.
            Kas netis on kusagil sobivat tabelit voolutugevuse ja juhtme läbimõõdu seosest, olen vanasti kasutanud valemit
            d = 1,13*sqrt(2) I / 1,8
            Kas voolutiheduse koefitsient on õige?

            Comment


              #7
              Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

              On selle kasulikkusega kuidas on, üldiselt vajalikul hetkel seda üles ei leita .

              Üks link, see pole küll otseselt trafotraatide voolutihedustele keskendatud kuid juhtmete/kaablite ning trükkplaadiradade voolutugevuste kohta infot sisaldav.


              Kui nüüd rääkida voolutugevusest mähisetraatides siis see on üsna infomahukas osa nagu tegelikult ka trafo ning selle südamiku arvutamise protseduur (eelpoolmärgitu on vaid umbkaudne kokkuvõte mis lihtsate ja amatöörlahenduste puhul ka töötab, tegelikkuses, kommertslahenduse puhul kasutatakse ära kõik võimalik, et võimalikult säästlikult saaks toota [see on üsna keerukas osa kuna vajatakse väga palju spetsiifilist infot traatide, südamikumaterjali jne. osas - amatöörkonstruktorile on see üsna töömahukas arvutamine]).

              Rusikareegel on niisugune, et näit. väiksemates jõutrafodes ning ka varrassüdamikuga trafos võib voolutugevuseks mähisetraadis arvestada 2-3A/mm2, (võta 2 kuni 2,5A/mm2 kohta, 3A on natuke liiast esialgu, jäägu edaspidiseks). See vool sõltub tegelikult suurel määral trafo jahutusest, kui tegu pikkade ja õhukeste (ei ole väga palju kihte üksteise peal) mähistega siis võib voolutugevust traadis suurendada. Samas üldiselt ise olen kasutanud 1,5-2,25A/mm2 jõutarfode puhul. Ilmselt on traadiks piisavalt jäme traat ning ei ole erilist mõtet pöörata tähelepanu näit. traadi takistusele, sellest sõltuks siis näit. sekundaari lisakeerud ning primaaril keerdude mõningane vähendamine. See üldiselt ei oma nii suurt vajalikkust kui tegu pole kosmoseseadmega .
              Edit: Täiesti kindel on see, et neid arvutuslikke suundumusi on erinevaid minu viidatuist, ise olen neid järginud. Kindlasti oleks huvitav kui keegi lisaks siia (eelkõige kommertspoole) andmeid mis minu omadest erinevad - vahed on kohati üsna suured nagu kuulda olnud kuid 100% neid andmeid ei kinnita ja jäägu need sel alal pädevaile kinnitada/ümber? lükata.

              Lisaks siis eelpoollubatud illustratiiv: http://www.foto24.ee/album/42327/s1 lisasin pildi juurde ka nimetused erinevate südamike puhul, kui midagi ebaselget siis vajadusel üritan uuesti seletada .
              viimati muutis kasutaja radiotehnika35; 13 m 2010, 18:25. Põhjus: Lisatud illustratiiv
              -superradical-

              Comment


                #8
                Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                Vahepeal leidsin netist trafoarvutusproge.

                Trafo sambaristlõike pindala on 17.5 cm2 (3,5*5,0).
                1.Kasutades arvutusprogrammi, saame 306 W
                2. Kasutatades valemit ja võttes koefitsiendiks 0,8 , saame võimsuseks 478,5 W.
                3. Trafol on kirjas andmed 380/220 V, 2,8/6,0 A , arvutus annab ~ 1300 W (220*6=1320)
                Mida arvata ?

                Comment


                  #9
                  Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                  Arvata võib seda, et sul on tegemist pesuehtsa autotrafoga - piget madaldava autotrafo puhul võetakse sekundaarpinge primaarmähise väljavõttelt, ja südamiku suurus sõltub pingete vahest. Ehk siis osa energiat läheb otse primaarist sekundaari ja osa transformeeritakse. Selle trafo puhul peaks siis transformeerima ca üle kolmandiku koguvõimsusest, mis langeb parasjagu sinna 500VA kanti. Täpsem rehkendus peaks igas traforaamatus sees olema.

                  Comment


                    #10
                    Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                    Radiool.
                    Trafol on 2 eraldi mähist, ei ole väljavõttega.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                      Esmalt postitatud gadag poolt Vaata postitust
                      Mida arvata ?
                      Mida siin arvata, tee koefitsent siis suuremaks kui ebakindel tundub.
                      E: Mul arvuti toiteplokk 400W, peal kiri: 230V/2,5A, sees on kaitse:6,3A , ma ei arva sellest suurt midagi, see pole adekvaatne info.
                      -superradical-

                      Comment


                        #12
                        Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                        Nojah,
                        minu kommentaar oli selle trafo kohta, mis vastaks sildile. Pildil olev trafo tundub olema ümber keritud, originaalmähiseid pole vene trafodel kunagi servast serva keritud ja see kollane teip tundub ka uuema-aegne materjal olevat. On sul võimalik eelmise omaniku käest uurida, mida sellega tehtud on?
                        Aga sellise standardsüdamiku peal oli kunagi tehtud ohutu pinge eraldustrafode seeria, võimsuseks peal 0,2 - 0,25kVA. See võimsus siis kõikide mõeldavate varudega.

                        Comment


                          #13
                          Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                          Hey!!! See netikalkulaator kehtibki ju "E-I" või TOPELT "U" puhul (mõlemad siis mantelsüdamikud). Sul ikka ju varrassüdamik!!!
                          -superradical-

                          Comment


                            #14
                            Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                            Raduool.
                            Trafo on tööstusseadme seest, keegi ei ole enne mind teda ümber kerinud, ja kui näiteks olekski, see ei muudaks arvutuskäiku, mis lähtub vaid samba ristlõike pindalast, kui viitsiksid ennekirjutatut jälgida. Küsimus on minu jaoks selles, millist võimsust südamik võimaldab.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Varrassüdamikuga trafo ümberkerimine

                              radiotehnika35.
                              Trafo tehaseandmed on 380/220V, 2,8/6A mõõtudega L150 x K210 x S105, suur nagu loom. Pärit tööstusest, ajastust, kus patareidega sangaga makkidele veel ei kirjutatud peale 2 x 600 W. "Mingi hääl ütleb mulle ", et see ei saa ni nõrguke olla, nagu arvutus annab - 478 W .

                              Comment

                              Working...
                              X