Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

    Sattusid siis minu kätte kaks akulaadijat. Mõlemad kujult ühesugused kuid andmed erinevad. Mida saab neist andmetest välja lugeda? Kas äkki tegemist laadimisvooluga ja selle järgi saab siis põhimõtteliselt ka välja tuletada millise (MAX) mahtuvisega akut saab üldse kummagiga laadida?

    Info neil mis küsimust tekitab:
    Ühel kiri
    2xAA (240-280mA) 1.568VA
    2xAAA (120-130mA) 0.728VA

    Teisel,(mustal) olev kiri:
    2xAA (155-165mA / 0.924VA
    2xAAA (65-75mA / 0.42VA

    Pilt:
    Puudub.

    #2
    Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

    Need andmed tähendavad seda, et kui sa paned AAA aku akulaadijasse siis akust hakkab läbi käima vool 120-130mA. Ma arvan kui paned 1 AAA siis 130, kui paned 2 AAA d siis 120mA. Samuti kui aku hakkab täis saama peaks vool vähenema.

    Mida rohkem voolu läheb läbi aku seda kiiremini aku täitub.

    Comment


      #3
      Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

      Mida rohkem lähev voolu seda vähem ta täitub julgeks ma väita.
      Nimelt mida suurem vool seda suurem osa läheb soojuseks. See pole suprecap et lae kuda tahad. 0,001h jooksul ei saa laadida 2000mAh akut täis kui kasutad 2KA.
      Üldiselt aku täitudes vool ei vähene, vähemalt mitte NiMH ja NiCd akudel, tutvu nende laadimispõhimõtetega ja pinge versus laetus. Ülla ülla aga avastad et tegelikult pinge väheneb kui aku täis saab.
      Ehk siis seletame 3 meetodit nende akude laadimiseks.

      1)
      Aku laadimiseks kasutatakse suurt voolu( >1C), laadimis aeg <1h. Kasutusel ka temp sensor mis lülitab välja kui aku temp liiga kõrgele tõuseb.
      Aku laadimine lõpetatakse kui pinge delta muutub negatiivseks(pinge hakkab langema).
      See meetod jõuab väga tühja akut ja aku peab laadima lõpuni täis sest mälu effekt on kõige suurem.
      Samuti lüheneb aku eluiga.
      Kasutatakse põhiliselt käsitööriistade kiirlaadjates.

      2) Samuti temp piiramine, laetakse umbes 1C-ga ja välja lülitatakse temp kerkimise peale.
      Väga destruktiivne akudele.
      Näinud paaris kohas ja seal olid akud mahlad välja ajanud.


      3) Konstantne laadimine. laadimis aeg >1h , vool <1C. Laetakse konstanse vooluga pinget ega tempi ei reguleerita.
      Kasutatakse põhiliselt igast kella backup akude laadimiseks, samuti odavates tava akude laadijates.
      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

      Comment


        #4
        Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

        Igal juhul sai musta sisse pandud prooviks akud AAA 800mAh ning laadimine on kestnud 13h ning täis need ei ole veel saanud, teisega on laadinud kiiremini, seega mingi point nendes numbrites ikka on kui laadija muidugi töökorras üldse on.
        Puudub.

        Comment


          #5
          Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

          Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
          See pole suprecap et lae kuda tahad.
          Solgin nüüd teemat vähe, aga kas supercap hinnad sulama ka kunagi plaanivad hakata, et neid mõtekas soetada oleks? Hetkel vaadates hinda ja mahtuvust ei tasu end ära. Muidu oleks jube hea küll, et kui taskulampi vms vaja kiirelt laadida, siis pistan korra arvuti toitekale sappa ja hetke pärast on asi laetud. Muidugi vastav voolupiiraja ette, aga see ei oleks kuigi suur probleem. Kas on üldse lootust, et hinnad akudega konkureerivale tasemele kukuksid? 100F oleks juba päris hea tegelikult, kui ulmeliste vooludega kiiresti laadida saaks.
          otsija

          Comment


            #6
            Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

            Mõeldud ikka kohtadesse kus kiirelt palju särts vaja amutad ja siis tagasi anda. Nagu näiteks elektrirongide regeneratiivne pidurdamine. Uuri neid, seal voolud kiloamprites. Hea olseks kui nad suudaks ilma välise elektroonikata klotse teha mis näiteks 600V pingega oleks ja no siis võiks 100F kh olla. Ideaalis võiks veel peopeale kh ära mahtuda, hind AA aku hinna. Siis küll ostaks. EE kaotaks varsti oma öise ja päevase tariifi ära.
            Energiat võib postiga välisriikidelt importida ja elektri autod oleks kohe tootmises.
            Aga seni on "oleks" lihtsalt hea sõna.
            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

            Comment


              #7
              Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

              Ja ei muutu oleks-ist reaalsuseks vist veel niipea, kui üldse saab asja kunagi nendest.
              otsija

              Comment


                #8
                Vs: Selgitusi akulaadijate erinevusest! Foto ka olemas teemas.

                Esmalt postitatud MiniMe poolt Vaata postitust
                Ma arvan kui paned 1 AAA siis 130, kui paned 2 AAA d siis 120mA.
                Kui ma nüüd ei eksi, siis need laadijad panevad akud jadamisi, seega üksikut akut ei lae.

                Comment

                Working...
                X