ATS ning kaabeldus

[feelgood]

Vs: ATS ning kaabeldus

Reuter, kas sul on meeles, kuidas sa omal ajal 4 soonelisega silmuse tegid? Nagu ma aru saan, siis omaette paarid moodustavad sinine+kollane ning valge+punane? Ehk siis kui harukarbis ühest andurist tulev valge+punane teise andurisse mineva sinise+kollasega ühendada, siis peaks põhimõtteliselt korrektne olema?

[reuter]

Vs: ATS ning kaabeldus

Jup, nii tegin minagi.

Mingi juust süsteem, kui 1 andur korterisse. Ilmselt on see mingi omaalgatuslik asi ja sellele isegi mitte ei taodelda päästeameti heakskiitu. Suhtumine vist pigema "parem, kui mitte midagi" Sellise lahendi jaoks oleks vist käranud ka oma keskusest väljundi andmine

[triigerol]

Vs: ATS ning kaabeldus

Kui igasse korterisse 1 andur, mõned kellad/sireenid, kas kallis siis pole ?
Või ikka trepikojad, panipaigad, kelder-sinna ka andurid ?
Kui mõtekas sellisel juhul (1 andur=1 korter) adresseeritav süsteem üldse on ?

[feelgood]

Vs: ATS ning kaabeldus

Ma lugesin ka varasemalt viidatud seaduse läbi ning ei saanud aru, et otseselt midagi seadusevastast oleks, mis takistaks heakskiidu saamist. Ka selles osas, mis puudutab minu korteri eripära (kui märgistan kõik kaablid ja harukarbid vastavalt ära). Nagu aru saan, siis eemärk on ikkagi Päästeameti heakskiit saada ning kui mingeid puudusi leitakse, eks siis tehakse ümber. Põhimõtteliselt võib ju lugeda tuletõkkesektsiooniks ühe korteri ning ühest andurist peaks seaduse järgi piisama? Kusjuures majas oli algselt (1972 ehitusaasta) samuti tulekahjusignalisatisoon ning suitsueemaldusüsteem olemas. Igas korteris oli üks temperatuurile regeeriv andur ning 3 korterit moodustasid ühe ahela. Kuhu kaablid kokku jooksid, ei teagi.

triigerol - Mis osas oleks ~100 anduriga süsteemi puhul konventsionaalne parem? Peaks ju igast korterist siis eraldi kaabel kilpi jooksma, et oleks üldse võimalik tuvastada, mis korrusel ning mis korterist häire tuli? Nii palju siis veel infoks, et tegu 15 korruselise majaga, kus igal korrusel 6 korterit + äripinnad esimesle korrusel. Võimalik, et tulevad ka käsiteadustid, selles osas ei täpsustanud.

Offtopic:
Mingid vennad (ei tea, kas sama firma - loodetavasti mitte) installeerisid mõned aastad tagasi koridori tuletõrjekappidesse mingid nupud, millele vajutamine peaks vähemasti minu teooria kohaselt käivitama alarmi ning avama automaatselt avariitrepikoja aknad. Mingit instruktsiooni nende kasutamise kohta aga pole ning pole viitsinud ka ise pikemalt reverse engineerida. Mis selle asja juures murelikuks teeb on aga see, et suhtumine töösse on olnud väga lõdva - nuppude juures olevate toiteplokkide sisendis kasutatakse nõrkvoolu kaablit (mis pole isegi 0,8mm2 silma järgi), mille väline isolatsioon on pikalt maha tõmmatud ning soonte isolatsioon on plastist korpuse servade vahele katki keeratud. Lisaks kõigele on selle ees veel B6 kaitselüliti. See kaabel sulab ilmselt jama korral isolatsioonist puhtaks, enne kui kaitse rakendub. Hea, kui mõni laps näppima ei lähe ning surma ei saa. Võimalused selleks on igatahes loodud.

Kahjuks keelebarjäär ei luba KÜ esimehega hästi suhelda ning sellistele probleemidele viitamine on jäänud viljatuks. Ilmselt peaks TJA kaasama, kes siis selgitustööga arusaadavas keeles tegeleks.

[triigerol]

Vs: ATS ning kaabeldus

Ega konventsionaalne polegi parem, samas 1-ahel-1 korrus ja uste taga LED, et millisest korterist korrusel haire.

[reuter]

Vs: ATS ning kaabeldus

Kui omal ajal veel neid süsteeme sai paigaldatud, siis oli juhus, kus andur tuli ka riidekappi paigaldada, kuna kapp oli statsionaarselt sisse ehitatud ja pinda oli seal omajagu. Anduri katteulatuseks loeti minu mäletamist mööda 4m ja nurk võis olla max 6m vms. Kui laest ulatus eraldav vahe allapoole üle teatud maa(äkki oli 30cm), siis tuli teiselepoole seda takistust kah andur panna. On üks juhus, kus minu kolleeg tõstis lakke kinnitatud kandetrossi(andurite ahel) 20cm seinale lähemale, et päästeameti esindaja objekti vastu võtaks.
Kui korteris on üks andur, siis tulekahju ja anduri vahele võib halvemal juhul jääda 2 ust. See omakorda tähendab, et lahtise aknaga ruumis võib tulekahju juba laepaneele kahjustada, aga andur ikka veel ei reageeri. Inimene vb nii tuhastunud, et isegi hambakaardi järgi pole võimalik laipa tuvastada, aga süsteeme arvates veel mingit ohtu pole. Vana maja puhul võib juhtuda isegi, et suits imbub alt korterist sinu omasse ja hoopis sinu andur hakkab häiret andma, sest suitsul on alt üles vähem takistusi läbida, kui korteri teise otsa.
Selleks, et üks andur mingilgi määral korteri ohutuse järgi valvaks, peaks olema kõik vaheuksed kogu aeg lahti ja ukseavad peaks ulatama laeni ja parem, kui veel ilma ülemise lengipuuta.

Edit: Ma ei saa aru, miks on vaja selliseid "üle t**a" asju üldse teha. Umbes sama oleks autole panna piduriklotsid ühele rattale: ma ju sõidan aeglaselt ja sedasi saab auto seisma küll...
See üks andur ilmselt on siis esikus. Mõni (purjus) ahv läheb magama, paneb magamistoa ukse kinni. Suits unub hambu ja kukub magamisel voodile. Tiheda ukse korral pääseb suits koridori alles siis, kui sellest uksest on auk läbi põlenud. Kui nüüd sellest uksest järgmine on lastetuba, millel ka uks kinni, siis selle aja peale, kui andur reageerib ja keegi appi jõuab, on lapsed juba jäänud tule taha lõksu. Kui palju on Eestis redelautosid, mis kümnendast korrusest kõrgemale ulatavad - siit siis natuke mõtteainet.

[feelgood]

Vs: ATS ning kaabeldus

Õnneks on korterid sellise plaaniga, et kahte ust tubade ning koridori vahele jääda ei saa ning koridor ei ole pikk ja kitsas nagu paneelikates vaid üsna avar. Põhimõtteliselt, kui koridor alles suitsuga täitub ning häire tuleb, siis teistest tubadest peaks olema veel võimalik ohutult väljuda. Eks see ühe anduriga lahendus on ka üldjuhul parem, kui üldse mitte midagi.

Mind hakkas aga huvitama hoopis see, et ATS-i taga olevad andurid ise ju häält ei tee häire korral? Ehk siis häirekellad tuleks ka igasse korterisse või vähemalt väliskoridori paigaldada? Viimasel juhul aga tekib küsimus, et kas selleks, et alarmi korral helirõhk korteris ületaks nõutava miinimumi, ei pea ta ületama maksimaalset lubatud koridoris. Vastasel juhul see sigaretiga päss võib ka koridoris suitsuanduri all magama jääda, kuid kui häirekellad või päästjad teda kohe ülesse ei aja, siis sama hästi võib ta seal anduri all ka ära söestuda.

Olen sinuga andurite arvu osas täiesti nõus. Kusjuures mul endal ongi maast laeni uksed ning koridori ja elutoa vahel pole nii ehk naa ust, kuid andurid on plaanitud igasse tuppa. Olen ühe korra napilt vingumüritusest pääsenud ning seetõttu oskan varajast hoiatust hinnata. Kusjuures personaalse süsteemi korral ma oleks ka korteris paikneva elektrikilbi ning valgusjuhtimissüsteemi juurde pannud anduri (ilmselt temperatuuri oma) millest tuleva häire peale oleks kommuteeritud väliskoridori kilbis asuva kaitselahutuslüliti nõrkvooluga juhtivat vabastit. Lootuses, et kiire pinge alt vabastamine päästaks hullemast. Nüüd ilmselt seda nii elegantselt enam teha ei saa.

[reuter]

Vs: ATS ning kaabeldus

Vabasteid ei kasutatta reeglina elektri välja lülitamiseks. Õigupoolest on isegi parem, kui valgustus alles jääb, see lihtsustab päästmist. Vabastid enamasti käivad ventsüsteemide ja ohtlike elektriahelate katkestamiseks. Põlemiseks on ju vaja kolme komponenti: materjali, hapnikku(õhku) ja sädet. Ventilatsiooni katkestamisega piiratakse tule hingamist ja seega aeglustatakse selle levikut

[feelgood]

Vs: ATS ning kaabeldus

Pidasin silmas sellist vabastit mis on kaitselahutuslüliti lisamoodul ning istub DIN lati peal. Ehk kui 12V-ga kommuteerida (valvekeskusest) siis lükatakse plaksti kaitselahutuslüliti OFF asendisse. Kui korteri elektrikapp suitseb või kuumeneb, siis on nii ehk naa vähetõenäoline, et selleks ajaks kui päästjad kohale jõuavad seal veel mingit valgust alles on. Kui aga korterit toitev liin kiirelt välja lülitada ning muud põlevad materjalid juba tuld pole võtnud, siis ehk õnnestub suurem kahju ära hoida. Miks ma seda plaanisin oli suuresti seetõttu, et kilbis asub enda tehtud valgusjuhtimissüsteem, mis kommuteerib valgusteid pooljuhtidega. Mitte et ma nüüd endasse ei usuks, kuid parem karta, kui kahetseda. Eksperimentaalne asi siiski.

[erxxx]

Vs: ATS ning kaabeldus

On üks juhus, kus minu kolleeg tõstis lakke kinnitatud kandetrossi(andurite ahel) 20cm seinale lähemale, et päästeameti esindaja objekti vastu võtaks.
.

See on nohu - Hotell Tallink Conference & blablabla numbritubades pidime umbes sajas toas umbes 7cm lage freesima, et andur oleks ventilatsioonist piisavalt kaugel. Siiani ei tea, kas mööda panid projekteerijad või elektrifirma, mis toose paigaldas. Jube ropp töö oli - pisike ruum, klaasfassaad -AEG tolmuimur tegi väga head tõõd, aga siiski oli ruum paari sekundiga tolmu täis.

[Tikk]

Vs: ATS ning kaabeldus

See on nohu - Hotell Tallink Conference & blablabla numbritubades pidime umbes sajas toas umbes 7cm lage freesima, et andur oleks ventilatsioonist piisavalt kaugel. Siiani ei tea, kas mööda panid projekteerijad või elektrifirma, mis toose paigaldas. Jube ropp töö oli - pisike ruum, klaasfassaad -AEG tolmuimur tegi väga head tõõd, aga siiski oli ruum paari sekundiga tolmu täis.

Järelikult ei olnud hea tööriist. Hea tolmuimeja ei aja sekunditega ruumi tolmu täis. Vaid puhastamata filtriga võib niimoodi juhtuda. Ja nõrkvoolu paigaldajatele on vist tõesti 7m lae freesimine jube ropp töö, arvestades, et üldjuhul kraabitakse kruvikatega oma kaablitele sooni krohvi sisse

[erxxx]

Vs: ATS ning kaabeldus

Sellise kanali tegemine (7cm) eeldab, et sa teed seda oma pea kohal prillid peas, mask ees. Just selle töö pärast ostetitutikas AEG tolmuimeja - umbes 6m2 ruumis ei tee miskit imet

[feelgood]

Vs: ATS ning kaabeldus

Loodetavasti freesiti ikka piki lae kandvat suunda, mitte risti? Ehk siis lae kandevõimet ei kahandatud.

[erxxx]

Vs: ATS ning kaabeldus

risti sest, muidu oleks liiga kerge ju oln

edit: valatud maja puhul vist vahet pole

[erxxx]

Vs: ATS ning kaabeldus

Risti