Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Poolilie südamikku?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Poolilie südamikku?

    Tere,
    küsiks natuke nõu:

    Ehitan toiteplokki. Võiks olla reguleeritav x-30V (x=1...3). Voolu tahaks saada ütleme 3A, lühiajaliselt ehk ka pisut rohkem. Olemas sobiva võimsusega trafo, aga küsimus pingeregulaatoris - mõtlesin-arvestasin ja leidsin, et lineaarse regulaatoriga 100W soojuseks kütta on palju. Oleks trafol väljavõtteid, võiks neid lülitada, aga ei ole. Mõtlesin, et teen MC34063-ga umbes nii: http://www.intusoft.com/onsemipdfs/AN920-D.pdf
    Buck konverter siis, lülitama mõtlesin panna sobiva mosfeti. Iseenesest kõik lihtne, aga pooli osas tekkis küsimusi:
    -kas buck-tüüpi disain sobib või peaks mõne muu valima?
    -viidatud AN-s on toodud ka induktiivsuse arvutus, induktiivsus leitakse maksimaalse voolu järgi, aga mis siis kui vool on muutuv, nagu labori toiteplokil enamasti ongi? Madalamate voolude korral tuleb ripple väga suur?
    -mis materjalist teha südamik (ferriit? rauapuru? permalloy?), et ta nii suurte voolude puhul ei küllastuks? Mis tüüpi,toroid/E, piluga/piluta?
    Leidsin sellise juhendi: http://www.national.com/an/AN/AN-1197.pdf aga väga palju targemaks ei saanud sealtki.

    Tänud ette,
    Martin

    #2
    Vs: Poolilie südamikku?

    murphy oskab väga hästi toiteplokke teha kui tal ainult aega oleks
    If you think education is expensive, try ignorance.

    Comment


      #3
      Vs: Poolilie südamikku?

      Ise vaikselt teen omale selle järgi http://www.electronics-lab.com/proje...001/index.html .
      Teostan trükkplaatide söövitamist ja puurimist! Hinnad soodsad!

      Comment


        #4
        Vs: Poolilie südamikku?

        Jah, tean seda skeemi, aga kui sisse tuleb 30V ja välja nt. 5V 3A siis kütab see soojuseks 75W, mis eeldab kas väga suurt radiaatorit või ventilaatoriga radiaatorit.

        Comment


          #5
          Vs: Poolilie südamikku?

          Esmalt postitatud cyrix poolt Vaata postitust
          Jah, tean seda skeemi, aga kui sisse tuleb 30V ja välja nt. 5V 3A siis kütab see soojuseks 75W, mis eeldab kas väga suurt radiaatorit või ventilaatoriga radiaatorit.
          Anna sisse vähem.

          Comment


            #6
            Vs: Poolilie südamikku?

            Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
            Anna sisse vähem.
            Jah, tean, see variant on. Osta uus trafo, millel oleks näiteks iga 5V järel väljavõte ja neid siis lülitada. Probleem on aga selles, et trafo on olemas. Ja mõnesajavatised trafod ei ole väga odavad, seega kasutaks olemasolevat.

            Comment


              #7
              Vs: Poolilie südamikku?

              Siis ikka pulssvärk ja hea drossel on suureks abiks.

              Comment


                #8
                Vs: Poolilie südamikku?

                Esmalt postitatud Shele poolt Vaata postitust
                Siis ikka pulssvärk ja hea drossel on suureks abiks.
                Sellepärast küsingi, et milline see drossel olla võiks. Kes ise on teinud/katsetanud äkki soovitaks millist südamikku valida.

                Comment


                  #9
                  Vs: Poolilie südamikku?

                  Kas trafo on kinni valatud? Kui kinni valatud ei ole, siis saad ju ühe mähise serva lahti harutada ja sinna väljaviigu peale joota. E I südamiku puhul saab ka mähisealust natuke retsida ja siis mitmekihilisele mähisele erinevaid väljavõtteid peale teha.
                  PWM võib kasutada, aga lõpp võiks täpsuse ja stabiilsuse jaoks lineaarne olla. Sellised seadmed on ju enamasti testimiseks ja seega max voolu tarvitamine harv ja kasutegur mitte nii kriitiline.
                  Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                  Comment


                    #10
                    Vs: Poolilie südamikku?

                    Olgu, igasuguseid võimalusi on. Üks variant on ka see alaline 30-40V alla võtta kõrgsagedustrafo ja push-pulliga, nagu arvutitoitekates on tehtud.

                    Aga kasvõi harimise mõttes ootaks ikka ka vastust küsimusele, kas keegi on teinud buck tüüpi konverterit ja sellele pooli valimise/kerimisega kokku puutunud? Millised tulemused olid?

                    Pmst ilmselt oleks võimalik seda sobitada ka empiiriliselt, sest kui südamik küllastub peaks ripple kohe oluliselt tõusma?

                    Comment


                      #11
                      Vs: Poolilie südamikku?

                      buck on asjalik aga arvestama pead veel selliste asjadega nagu overshoot ja undershoot lisaks madalal koormusel ja suurel sisendi ja väljundi vahelisel pingeerinevusel pole asi stabiilne, peaksid muutma induktiivsust koos väljund pingega. Buck on soovitav üldjuhul fix pingega toidetele. Soovitan parem vaadata kuda D klass AMP töötab. Seal saad väljundpinge ka 0 ajada ilma et oluliselt täpsus väheneks. Lisafunktsioonina saad ka negatiivseid pingeid. Puudus aga asjal et vajab liigpinge piiramiseks ahelat. Sest see toitaks töötab mõlemat pidi, Andes väljundisse pinge kõrgema kui seadistatud konverteerib see sisendpinge kõrgemaks(boost).
                      Kasutades aga lahendust:
                      võrk->Synkroonalaldi->Modulaator->Trahvo->Sünkroonalald->D-Amp->Väljund
                      Kaob see probleem ära sest see konverter on kahesuunaline. St andis väljundisse toite kõrgema jõuab see otsaga võrku tagasi. Modulaator genereegib lihtsalt Fix sageduse et feriitrahvost läbi saada. Kui trahvol on mitu mähist ja ja yhest kanalist antakse sisse 100W ja teisest võetakse 100W siis võrgust tarbitakse ainult kadude ja juhtelektroonika jagu.
                      Kasutades toiteks aga tavalist trahvot oleks skeem järgmine.
                      Võrk->Trahvo->Synkroonalaldi->D-Amp->Väljund
                      Asi samuti kahesuunaline aga kuna sagedusmuundamist pole on asi oluliselt lihtsam. Miinus pooleks muidugi et kaalub ka oluliselt rohkem.
                      Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                      1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                      2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                      Comment


                        #12
                        Vs: Poolilie südamikku?

                        äkki kannataks sel juhul juba mingit valmis D-amp kivikomplekti kasutada
                        Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                        Comment


                          #13
                          Vs: Poolilie südamikku?

                          Ainult...kas ei ole nii, et ühe 100W D-amp toiteka hinna eest võin endale poest kolm lineaarset plokki osta? Kunagi olid need kivid küll jube kallid, viimasel ajal pole enam vaadanud.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Poolilie südamikku?

                            sellega arvesta kohe et vähemalt 50% juppide hind kallim.
                            yldiselt vaata DAMP kive kus väöjakad eraldi. Mul on ka üks häste töötav skeemilahendus. Jupid peaks mõnesaja eega kanti jääma, Voolupiiramist pole aga selle saab lisada vajadusel. Pmist
                            TL052(kolmnurk signaal)->LM339->IR4428(deadtime genereerimine)->FAN7380 Gate driver. Igas astmes muidugi peotäis väiksemaid aktiiv(dioodid/zenerid)/basiiv juppe. Deadtime saab ka selle samas LM339-ga genereerida aga kuna see kivike on antiik ja pole rail to rail siis põhjustas see yhes rakenduses toite väljalülitamisel lõputranside surma. Selle võimendi väljund pole toite lähedal koormuseta olekus väga stabiiline sest peaks genereerima väga lühikesi impulsse, sama sama asi nagu madala koormusega ja suure sisendi väljundi erinevusega buck. Gate driveriks võid ka LM5102 kasutada seal takkidega progetav Dead time. LM51xx seerjat uuri farnellist. Seal ka selliseid millel 1 sisend deatime ja inverteerimine sees tehtud.
                            Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                            1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                            2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Poolilie südamikku?

                              Üldiselt ma nende D-klassi võimude tööpõhimõtet natuke tean, aga ise ehitanud ei ole. Vajab veel natuke lugemist. Murphy-kui Sul on töötav skeemilahendus ja kahju ei ole, siis võid saata PM. Ilmselt oleks jah mõtet võtta mingi kivi, milles generaatorid juba sees - kusjuures, seesama levinud 34063 on tööpõhimõttelt ka suht lähedane D-klassi võimendile - RC ahelaga genereeritakse kolmnurk ja sämplitakse väljundit ning sealt genereeritakse PWM.
                              Siin on muidu D-klassi võimendite kohta natuke kirjas lihtsas keeles, keda huvitab:http://www.sound.westhost.com/articles/pwm.htm

                              Comment

                              Working...
                              X